2019. aastal diagnoositi Eestis 8907 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 8907 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4439 ja naistel 4468. Seda on praeguse seisuga 59 juhu võrra vähem kui 2018. aastal, kuid vähijuhtude arve täpsustatakse veel ka järgnevatel aastatel – 2019. aastal kinnitust leidnud vähijuhtude arv võib veel suureneda.
Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning rinnavähki (vastavalt 1345, 1113, 1044 ja 847 esmasjuhtu). Meestel diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki ja naistel rinnavähki.
Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2019. aastal 32 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega. Kui alla 35-aastastel inimestel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 75-aastastel ja vanematel inimestel esines umbes 2400 vähijuhu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (34%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75 aasta vanustel inimestel.
„Tegemist on eelkõige statistiliste andmetega, mis on aluseks edasistele analüüsidele,“ kommenteeris TAI vähiregistri juht Margit Mägi. „Absoluutarvude pealt hinnanguid muutuste kohta veel anda ei saa.“
Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2019. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2000. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2019. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanuserühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.