Terviseriskide ennetamine ja vähendamine
Toetuse andmise üldeesmärk on avastada varakult terviseriske ja riskikäitumist, toetada inimest nende riskide vähendamisel ja eluviisi muutmisel ning seeläbi parandada inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu.
TAT keskendub valdkonnaüleste mudelite väljatöötamisele, tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade vastutusalas olevate tegevuste arendamisele, eri valdkondade integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on lõpptulemusena üleriigiline.
Programmi rahastaja: tegevust rahastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetme 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ raames.
Elluviija: Tervise Arengu Instituut
Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse summa: 4 408 221 €
Tegevuste abikõlblikkuse periood
01.12.2023–31.12.2027
Projekti tegevused toimuvad kahes valdkonnas, mis alategevuste ja eesmärkidena jagunevad:
1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine
1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud. Uuringute tulemuste põhjal osatakse planeerida vajaduspõhiseid meetmeid ja tegevusi uimasteid tarvitavate inimeste paremaks toetamiseks ja uimastitarvitamise varajaseks avastamiseks. Sihtrühmad: teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), õppe- ja koolitusasutused, poliitikakujundajad ja järgmisi tegevusi planeeriv töögrupp.
1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine. Tegevuse tulemusena on suurenenud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikkus uimastitarvitamise häiretest (sh erinevate sotsiaalsete rühmade (nt naised, vanemaealised jne) eripäradest ja probleemidest) ja uimastitarvitamise varajasest märkamisest ning nad oskavad rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi. Sihtrühmad: tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh õppel olevad tulevased spetsialistid).
1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine. Tegevuse tulemusena on välja töötatud uus valdkonnaülene mudel ning on teada selle mõju uimasteid tarvitavate inimeste heaolule, riski- ja tervisekäitumisele. Sihtrühmad: tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased.
2. Toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine
2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud. Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab toitumisnõustamise teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse hilisemaks lõimimiseks esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend toitumisnõustaja ja -terapeudi kutsestandardi ajakohastamiseks ning on olemas analüüs selle kohta, milliseid muudatusi on vaja teha toitumisnõustamisalases õppes, et see vastaks kutsestandardis nimetatud teadmistele ja oskustele. Sihtrühmad: Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad.
2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö. Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused enesejuhtimisel tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus nõustamistegevuse elluviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid, töövahendid ja sõnumid. Sihtrühmad: Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid.
2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus. Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute kohta ning koostatud suunised teenusemudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemi kontekstis. Sihtrühmad: Poliitikakujundajad, teenusearendajad, sekkumiste kujundajad.
