Koduteenuse osutamine aastatel 2017–2021
2021. aastal sai koduteenust 8162 inimest. Teenusesaajatest 36,9% olid 85-aastased ja vanemad ning 71,3%-l oli määratud puue. Võrreldes 2017. aastaga on teenusesaajate arv kasvanud 27,5%.
sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
Koduteenuse eesmärk on inimese abistamine kodu ja isikliku eluga seotud toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu.
Teenus on mõeldud inimestele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel kõrvalabi vajadus kodus igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.
Koduteenuse vajadust hindab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuseosutaja, teenust osutatakse kohalikus omavalitsuses kehtestatud korra alusel.
Koduteenuse saajad
2021. aastal sai koduteenust 8162 inimest. Enam kui 1/3 (36,9%) teenusesaajatest olid 85-aastased ja vanemad ning 71,3%-l teenusesaajatest oli määratud puue (vt tabel 1, joonis 1). Teenusesaajate arv viimasel viiel aastal on pidevalt kasvanud, v.a 2021. aastal, mil teenuse saajate arv veidi langes. Võrreldes 2017. aastaga on teenusesaajate arv kasvanud 27,5% ehk 1762 inimese võrra.
Sarnaselt muutustega teenusesaajate arvudes on toimunud muutused ka teenusesaajate vanuselises jaotuses. Kuna vanemaealiste (65+) koduteenuse saajate arv on kasvanud võrreldes teiste vanuserühmadega kiiremini (31,1%), siis kasvas ka nende osatähtsus kõigist teenusesaajatest. Kui 2017. aastal oli 65-aastaseid ja vanemaid teenusesaajaid 86,6%, siis 2021. aastal 89%. 85-aastaste ja vanemate osatähtsus teenusesaajate hulgas moodustas 2021. aastal 36,9%, võrreldes 2017. aastaga oli see kasvanud 2,3 protsendipunkti (tabel 2).
Soolises arvestuses on teenuse saajate hulgas naisi ligi kolm korda rohkem kui mehi. Mehi on rohkem nooremates vanuserühmades (kuni 64-aastaste seas). Võrreldes 2017. aastaga on 18–64-aastaste meeste arv kasvanud 8,1%, samas kui koduteenust saanud selles vanuses naiste arv ei ole peaaegu muutunud. Kui 2017. aastal oli kuni 64-aastaste teenusesaajate hulgas mehi 57,2% ja naisi 42,8%, siis 2021. aastal olid need arvud vastavalt 59,2% ja 40,8%.
Alates 65. eluaastast ületab aga teenust saanud naiste arv meeste arvu. Nii oli 2021. aastal 65-aastastest ja vanematest teenusesaajatest mehi 21,4% ja naisi 78,6% (2017. aastal vastavalt 20,1% ja 79,9%). 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate seas oli mehi 5,9 korda vähem kui samas vanuses naisi. Kuna vaadeldaval perioodil kasvas 85-aastaste ja vanemate meeste arv teenusesaajate hulgas naiste omast kiiremini (54,3%), siis on ka nende osatähtsus kasvanud 12,7%-lt 2017. aastal 14,4%-ni 2021. aastal (joonis 2).
Kui vaadelda koduteenuse saajate osatähtsust rahvastikust, siis 2021. aastal sai seda teenust arvestuslikult keskmiselt 76 inimest kümnest tuhandest. Kümne tuhande 18–64-aastaste elanike kohta sai koduteenust 11 inimest ning 65-aastaste ja vanematest 268. Kümne tuhande 85-aastaste ja vanemate elanike seas oli koduteenuse saajaid juba 834.
Soolises arvestuses on koduteenuse saajaid naiste seas võrreldes meestega rohkem. Kui 2021. aastal sai koduteenust kümnest tuhandest naisest keskmiselt 106, siis meestest vaid 42 (tabel 3 ja joonis 3).
Koduteenuse saajate arv rahvastikus kasvas kuni 2020. aastani. 2021. aastal teenuse saajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, v.a 85-aastased ja vanemad. Siin võis teenuste kasutamist mõjutada COVID-19 levikust põhjustatud kriisiolukord.
2021. aastal elas 85,1% koduteenuse saajatest üksi (tabel 4). Erinevatel aastatel on üksi elavate inimeste osatähtsus olnud vahemikus 83–86%. 9,4% koduteenuse saajatest kasutas samal ajal eluruumi tagamise teenust (2017. aastal – 12,8%). 2021. aastal eluruumi tagamise teenust kasutanud ja samal ajal koduteenust saanud inimestest elas 94,3% üksi.
Maakondlikus arvestuses on toimunud koduteenuse saajate arvudes vaadeldava perioodi jooksul üpris suured muutused, mis on osaliselt seotud haldusreformi käigus toimunud muudatustega. Selle tõttu ei ole osade maakondade puhul teenusesaajate arvud 2021. aastal võrreldavad 2017. aastaga (tabel 5).
Koduteenust vahetult osutavad isikud
2021. aasta lõpus oli kohaliku omavalitsuse üksustes kokku 689 koduteenust vahetult osutavat isikut. Võrreldes 2017. aastaga on nende arv kasvanud 6,3% ehk 41 inimese võrra.
Enamik koduteenuse osutajatest on vanemaealised. 50-aastaseid ja vanemaid koduteenuse osutajaid oli 2021. aasta lõpus 449 (65,2% teenuseosutajate koguarvust). 65-aastaseid ja vanemaid teenuseosutajad oli sama aasta lõpus 98, mis oli teenuseosutajate koguarvust 14,2%. Võrreldes 2017. aastaga on kasvanud nii 18–49-aastaste kui ka 65-aastaste ja vanemate teenuseosutajate arv. Vastavalt kasvas ka nende osatähtsus teenuseosutajate arvust. Kuna 50–64-aastaste teenuseosutajate arv aga sel ajal ei ole muutunud, siis vähenes nende osatähtsus 54,2%-lt 50,9%-le (vt tabel 6).
Kulutused koduteenuse osutamiseks
Koduteenuse osutamiseks kulus 2021. aastal kokku enam kui 14,5 miljonit eurot, millest põhiosa (90,4% ehk 10,3 miljonit eurot) tasusid kohalikud omavalitsused. Teenust saanud inimesed ja nende pereliikmed tasusid 714,5 tuhat eurot ehk 6,3% kulutustest.
Võrreldes 2017. aastaga kasvasid kulutused koduteenuse osutamiseks 2021. aastal 75,7% (enam kui 4,9 miljoni euro võrra). Rahastajate järgi on 2017. aastaga võrreldes kohalike omavalitsuste kulutused teiste katteallikatega võrreldes kasvanud aeglasemalt – 69,9% (enam kui 4,2 miljoni euro võrra), mistõttu on vähenenud ka kohalike omavalitsuste tasutud osa osatähtsus koduteenuse kogukulutustest 3,1 protsendipunkti võrra (93,5%-lt 2017. aastal 90,4%-ni 2021. aastal). Samas teenuse kulu juurdekasvust moodustas nende kahe aasta võrdluses omavalitsuste osa 86,3% (vt tabel 7).
Teenusesaajate omaosalus on kasvanud 4,7%-lt 6,3%-le (kasv absoluutarvudes 407,7 tuhat eurot ehk 2,3 korda). Kuigi teenusesaajate ja nende pereliikmete teenuse eest tasutud kogusumma ja osatähtsus teenuse rahastamisel on kasvanud, on tegemist siiski suhteliselt väikese summaga. 2021. aastal arvestuslikult maksis üks teenusesaaja koduteenuse eest aastas 87,54 eurot, mis on 39,6 eurot enam kui 2017. aastal. Kokku aga moodustasid 2021. aastal arvestuslikud kulud ühe koduteenuse saaja kohta 1 397,4 eurot (joonis 4).
