Skip to content
Sitemap

HPV ja vähk – peagi unustatud teema

Arvamus

Nii mõnedki naised on saanud ämmaemandalt või naistearstilt teada, et neil on leitud kõrge riski inimese papilloomiviiruse ehk HPV nakkus. Tõsi, enamik emakakaelavähke on tingitud just selle viiruse poolt, kuid HPV põhjustab pahaloomulisi kasvajaid mitte ainult naistel, vaid ka meestel.

Madleen Orumaa PhD, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakond

HPV on kõige sagedasem sugulisel teel leviv nakkus maailmas, kuid õnneks saab viiruse olemasolu kergelt tuvastada ning tänaseks on välja töötatud kaks efektiivset, lihtsat ja turvalist viisi, kuidas HPV poolt põhjustatud haiguseid ennetada.

Papilloomiviirused on väga levinud nii loomade kui ka inimeste seas. Inimesel on leitud 200 eri HPV alatüüpi, millest enamikuga nakatumist ei pruugi märgatagi. Üks kõige harilikum HPV poolt põhjustatud seisund on näiteks lapseeas sageli esinevad soolatüükad.

Ent 14 HPV alatüüpi on klassifitseeritud kui kõrge riskiga tüübid, mille püsiva pikaajalise nakkuse korral hakkavad rakkudes ajapikku toimuma muutused, mis omakorda võivad viia vähi tekkeni. Kuna kõrge riskiga HPV tüübid levivad ainult seksuaalsel teel ja läbi otsese nahk-naha kontakti, siis tabab viirus peamiselt anogenitaal- ja suuneelupiirkonda. On teada, et kõik seksuaalselt aktiivsed inimesed on vähemalt korra elu jooksul olnud nakatunud HPV-ga, kuid õnneks tuvastab immuunsüsteem 90% kordadest viiruse ja saab sellest jagu ilma, et me ise viiruse rünnakut üldse märkasime. Loomulikul teel viiruse läbipõdemine ei paku aga pikaajalist kaitset, mistõttu on võib inimene korduvalt HPV-ga nakatuda.

Naistel on kõrge riskiga HPV alatüüpidega seotud kõik emakakaelavähi juhud, suur enamus tupe-, anaal- ja suuneelu vähi juhtudest ning veerand häbemevähi juhtudest. Kui  tupe-, häbeme- ja anaalvähk esinevad enamjaolt üle 60-aastastel, siis emakakaela- ja suuneeluvähki haigestuvad just nooremad naised. Kahjuks on emakakaelavähki põdenud naistel suurenenud risk ka teiste anogenitaalpiirkonna vähkide tekkeks, mistõttu ei ole haruldus, kui naine peab elu jooksul maha pidama kaks võitlust vähkidega, mis on põhjustatud sama haigustekitaja poolt.

Ent HPV ei puuduta ainult naisi. Vastupidi, viirust kannavad edasi mehed, kes ise võivad haigestuda peenise-, anaal- ja suuneeluvähki. Üle poolte eelnimetatud vähijuhtudest on taaskord põhjustatud püsivast ja pikaajalisest HPV nakkusest.

HPV-ga nakatunud inimeste arv on viimastel aastakümnetel tõusnud kogu maailmas, mis on omakorda viinud mitmete HPV-ga seotud vähiliikide haigestumuse kiire kasvuni. Kahjuks ei ole erand ka Eesti. Vähiregistri andmetel tehtud analüüside tulemused näitavad, et näiteks suuneeluvähi haigestumus on Eestis alatest 2000ndate algusest alates kiiresti suurenenud, samal ajal kasvab ka anaalvähi haigestumus. Sagenenud on ka harva esinevad tupe-, häbeme- ja peenisevähijuhud.

Võib tunduda, et olukord on harjumuspäraselt nutune. Kuid ei, üle mitme aastakümne terendab meil silmapiiril reaalne võimalus saada haigusest jagu samamoodi, nagu omal ajal seljatati näiteks lastehalvatus. Maailma Terviseorganisatsioon võtnud eesmärgiks viia järgmise paarikümne aasta jooksul emakakaelavähi haigestumine alla 4 juhu 100 000 naise kohta. See võib saada võimalikuks, kui samaaegselt rakendatakse tõhusat emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi ja HPV-vastast vaktsineerimist. Võrdluseks, Eestis haigestub emakakaelavähki igal aastal keskmiselt 150 naist (25 juhtu 100 000 naise kohta).

Emakakaelavähk on üks väheseid kasvajaid, mis on ennetatav sõeluuringu abil. Eestis on alates 2006. aastast olnud ravikindlustatud naistel võimalus käia kord viie aasta jooksul tasuta sõeluuringul, et anda valutu Pap-test. Selle uuringu abil tehakse selgeks, kas emakakaelal on ebanormaalseid rakke, mis võivad viidata asümptomaatilisele vähieelsele seisundile. Taolisi muutusi saab edukalt ravida ja tänaseks on sõeluuringuga Eestis ennetatud tuhandeid kasvajaid.

Alates 2021. aastast on Eestis emakakaelavähi sõeluuringus kasutusel esmastestina HPV uuring, mis on veelgi täpsem ja tundlikum leidmaks üles naised, kellel on suurenenud risk kasvaja tekkeks. Osadel naistel on aastatel 2020 ja 2021 olnud võimalus proovida diskreetset kodutestimist, kus naine saab sõeluuringu proovi võtta kodus ja siis saata see eelmakstud ümbrikus laborisse. Lisaks saavad sõeluuringu raames alatest eelmisest aastast minna tasuta testi anda ka naised, kellel ei ole ravikindlustust.

Kuna emakakaela pahaloomuliste muutuste teke võtab aega aastakümneid, on ääretult tähtis, et kõik naised, olenemata laste olemasolust, suhte staatusest või vanusest, osaleksid kord viie aasta jooksul sõeluuringul. Avastatud rakumuutusi saab edukalt ravida, hoides ära potentsiaalse vähidiagnoosi mõni aasta hiljem.

Kui sõeluuring pakub kaitset emakakaelavähi eest 30-aastastele ja vanematele naistele, siis tulevasi põlvkondi saame HPV-ga seotud vähkidesse haigestumise eest kaitsta vaktsineerimise abil. Viimased 15 aastat on kasutusel olnud HPV vaktsiinid, mis pakuvad kaitset kõige kõrgema riski HPV tüüpide vastu ja vähendavad seega kõikidesse eelpoolnimetatud haigusseisunditesse haigestumist nii naistel kui ka meestel. Riikides, kus HPV vaktsineerimisega alustati varakult, on nüüdseks oluliselt vähenenud HPV levimus rahvastikus ja emakakaelavähi haigestumus naiste seas. Paljud riigid on alustanud ka poiste vaktsineerimisega.

Eestis on 12 kuni 14-aastastel tüdrukutel alates 2018. aastast olnud võimalik saada tasuta HPV vaktsiini. Vaktsineerimise valinud lapsevanemad on teinud oma tütardele tänuväärse kingituse, sest tõenäoliselt ei pea need tüdrukud tulevikus muretsema emakakaelavähi või teiste HPV poolt põhjustatud haiguste pärast. Loodetavasti saavad õige pea tasuta vaktsineerimisvõimaluse ka poisid, et veelgi kiirendada HPV levimuse vähenemist ja haiguste ennetamist.

Eesti on loonud head võimalused, et ennetada nüüd ja kohe emakakaelavähki ning tulevikus veel mitmeid teisi HPV poolt põhjustatud kasvajaid. Nüüd tuleb hoolt kanda, et pakutavad võimalused ja nende võimaluste kasutamise olulisus kõigini jõuaks. HPV vastase vaktsineerimise ja emakakaelavähi sõeluuringuga võiksime ära hoida Eestis igal aastal hinnanguliselt umbes 200 vähijuhtu. Et see juhtuks, on vaja kahte süsti noortele ning meeldetuletust naistele, et kord viie aasta jooksul üks valutu uuring tehtud saaks. Teeme ära!

  • HPV ehk inimese papilloomiviirus on kõige sagedasem sugulisel teel leviv viirus.
  • Pikaajaline püsiv HPV nakkus põhjustab naistel emakakaela-, tupe-, häbeme-, anaal- ja suuneeluvähki ning meestel peenise-, anaal- ja suuneeluvähki.
  • Kõik emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud naised peaksid osalema tasuta uuringul olenemata laste olemasolust, suhte staatusest või vanusest.
  • Eestis on 12 kuni 14-aastastel tüdrukutel alates 2018. aastast olnud võimalik saada tasuta HPV vaktsiini, mis pakub tõhusat kaitset püsiva nakkuse eest ja ennetab nii HPV poolt põhjustatud haigusi.
Vähitõrje, Vähiregister, Vähi sõeluuringute register