Skip to content
Sotsiaaltöö

Aeg on rääkida professionaalsusest sotsiaaltöös

Sotsiaaltöö kui elukutse

Septembris alustavad kooliteed esimese klassi jütsid; noored, kes on otsustanud sotsiaaltöö kasuks, aga ka töötavad inimesed, kes on teinud karjääripöörde või täiendavad ennast. Seega on praegu hea aeg rääkida erialase ettevalmistuse olulisusest sotsiaaltöötajale.

Sirlis Sõmer-Kull
Sirlis Sõmer-Kull
ESTA juhatuse esimees

Sotsiaaltöös on professionaalsus iseenesestmõistetav eeldus ja valdkonna asjatundjate seas au sees. Kahjuks põrkume endiselt arusaamaga, et sotsiaaltöötajaks sobib lihtsalt hea inimene ja igaüks võib seda ametit pidada. Seaduses ei ole veel sotsiaalala kõigil ametikohtadel erialase hariduse või kutse omandamise nõuet, kuigi iseseisvuse taastamise järel esimese sotsiaalhoolekande seaduse vastu võtmisest on möödas üle 26 aasta*. Mõnikord ei mõista tööandjad ega vallajuhid, miks peaks värbama just eriettevalmistusega inimese.

Järgnev arutelu põhineb ESTA juhatuse, kutseandjate ja aktiivsete liikmete mõtetel, miks sotsiaaltöötajale on oluline erialane ettevalmistus ning kutse.

Vaja on laiapõhjalist ettevalmistust

Tahetakse uskuda, et kõik head ja empaatilised inimesed sobivad sotsiaaltöötajaks. Kuid sobivatest isikuomadustest üksi ei piisa: sotsiaaltöötaja peab tegutsema teadlikult, vahel olema ka karm, kuid samal ajal väga hell oma inimestega. See on amet nagu iga teinegi, mida tuleb õppida. Sotsiaaltöötajal peab olema teiste abistamiseks laiapõhjaline ettevalmistus: reflekteerimisvõime, kuulamis- ja analüüsioskus, samuti teadmised ühiskonna toimimisest, sotsiaaltöö teooriatest ning tõenduspõhistest praktikatest, mida ei saa omandada üksnes kogemuslikult.

Erialane õpe arendab süsteemse pildi nägemise oskust, milleta ei saa sotsiaaltööd teha. Klienti on peaaegu võimatu abistada, märkamata ja muutmata tema ümber toimuvat. Professionaalsus annab sotsiaaltöötajale selgroo ja ametiuhkuse klienditöös ning – mis samatähtis – võrgusikutöös eri institutsioonidega. Koolitatud sotsiaaltöötaja kasutab asjakohaseid meetodeid ja eesmärgistab oma tegevuse.

Tihti töötab sotsiaaltöötaja haavatavate inimestega, toetades neid taastumise teel. See on pikaajaline protsess. Oskamatu töötaja võib soovida head, kuid tahtmatult teha kurja. Professionaal jõuab enamasti jälile probleemi põhjustele ja leiab lahenduse.

Kehtiva rahvusvahelise sotsiaaltöö definitsiooni kohaselt (vastu võetud Melbournis 2014) on sotsiaaltöö praktikal põhinev professioon ja akadeemiline teadusala, mis aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule, inimeste võimustumisele ja vabanemisele ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust. Selle järgi toimimiseks peab olema erialateadlik, akadeemiliselt haritud, praktikas kogenud, valmis panustama, et motiveerida inimesi ja institutsioone raskusi ületama, suurendama heaolu kogukonnas ning kogu Eestis.

Töö inimestega on väga mitmekülgne ja tänuväärne, kuid vaimselt pingeline. Iga päev tuleb toime tulla keeruliste olukordadega. Professionaalsus kaitseb töötajat. Kuigi ka väga kvalifitseeritud sotsiaaltöötaja pole kaitstud läbipõlemise eest, aitavad teadmised, head tööriistad, reflektsioonioskus ja teadlikkus, ikkagi ennast paremini hoida ja vajadusel ka abi küsida.

Suunanäitaja kohalikus omavalitsuses

Mis kasu on kohalikul omavalitsusel professionaalsest sotsiaaltöötajast?

ESTA liige: „Kvaliteetsem teenuse korraldus. Vähem jamasid, et vallarahvaga on valesti toimetatud ja rahulik uni öösel, et ka selles valdkonnas töötavad väljaõppe saanud inimesed, kellel ei pea kannul käima ega jälgima, kas ikka on kõik hästi.”

Professionaalne sotsiaaltöötaja ei ole toetuste ja teenuste menetleja, vaid suunanäitaja inimese abistamisel ja olukorra hindaja ning toetaja. Ta keskendub inimesele kui tervikule, mitte ainuüksi tema toimetulematusele majanduslikus mõttes, suudab oma teadmistega võimestada ja teha koostööd. See eeldab juhtumikorralduslikku lähenemist, head võrgustikutöö ja nõustamisoskust.

Professionaalsus annab sotsiaaltöötajale selgroo ja ametiuhkuse klienditöös ning – mis samatähtis – võrgusikutöös eri institutsioonidega.

Hästi korraldatud sotsiaaltöö abil saab kohalik omavalitsus ka ressursse mõistlikult kasutada, võimalik, et isegi kokku hoida. Ennetustöö aitab vältida kobarprobleeme, mida on keeruline ja kulukas lahendada. Näiteks õigel ajal määratud koduteenuse korral võib-olla ei ole vaja kallimat hooldekoduteenust. Tugev ja teadlik sotsiaaltöötaja oskab märgata valdkonnaüleseid seoseid ja kasutada kohalikes võrgustikes peituvat potentsiaali.

Põhiseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse alus idee kogukonnast, mille ülesanne on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalike inimeste elu. Seda ei tohi unustada ka haldusreformi järel suuremaks muutunud omavalitsuses. Professionaalne sotsiaaltöötaja aitab kohalikul tasandil kaasa, et inimesed tuleksid enesega toime ja oleksid tegusad ühiskonnaliikmed.

Inimese jaoks piiride avardaja

Mis kasu on kliendile professionaalsest sotsiaaltöötajast?

ESTA liige: „Kui klient tuleb KOVi või riigiasutusse ja koputab uksele, millel on kiri „sotsiaaltöötaja”, siis on tal püha õigus eeldada, et selle ukse taga istub vastava eriala lõpetanud kõrgharidusega inimene. Tal on õigus eeldada, et ta saab selle ukse tagant professionaalset abi.”

Professionaalsus ei lase kohelda klienti kui ohvrit, süüdlast, laiska, saamatut, rumalat jne. Klient on partner, oma elu parim asjatundja. Erialane ettevalmistus aitab säästa emotsioone ja õppida, et muutused kliendi elus võivad olla aeganõudvad, kuid ka pisemat neist tuleb märgata ja tunnustada. Näiteks töötades sõltuvushäirega inimestega peab teadma, et võib tulla ette tagasilangusi. Professionaalne töötaja ei löö pärast esimest või teist tagasilangust (nt tsüklisse langemist) käega, vaid usub inimesesse ja tema muutumisse. Ta kaasab klienti ja otsib koos temaga lahendusi.

Sageli põimuvad tööhõive, tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna mured. Lahenduste leidmiseks tuleb inimestel kõndida ühe ukse tagant teise taha. Sotsiaaltöötajal on nii nõustamise, juhtumikorralduse kui ka võrgustikutöö oskus. Ta saab aidata eri süsteemide keskel oleval inimesel leida õiged uksed ning need avada.

Mida parema ettevalmistusega töötaja on, seda suurem on enamasti ka tema tööriistakohver.

ESTA liige: „Olen kogenud, et keerulisi juhtumeid saab lahendada ainult juhtumikorraldusliku süsteemse võrgustikutöö kaudu. Võrgustiku iga liige peab täitma oma rolli. Sotsiaaltöötajana saan tänu oma teadmistele ka vajaduse korral nõuda liikmetelt osalemist ja tegutsemist. Kui mul neid teadmisi ei oleks, siis ma seda ei julgeks. Võrgustike juhtimist tuleks sotsiaaltöötajatele rohkem õpetada.”

Mida parema ettevalmistusega töötaja on, seda suurem on enamasti ka tema tööriistakohver, seega ka kliendi aitamise võimalused. Kui inimene oma tööd ei tunne, võib ta klienti kahjustada, probleemi veelgi süvendada või uusi probleeme tekitada.

Asjatundlik töötaja teab võimalusi laiemalt. Klient on kinni oma probleemis ega pruugi lahendusi näha. Professionaalne sotsiaaltöötaja aitab piire avada ja laiendada, ta suudab anda rohkem kui osatakse tahta.

Mis toetaks eriettevalmistusega töötaja tööle asumist ja tööl püsimist?

ESTA liige: „Kui võtad tööle eriettevalmistusega inimese, siis tuleb teda kuulata, sest enamasti ta teab, mida räägib. Sotsiaaltöötajad peavad ise oma ametit rohkem väärtustama, selle üle uhked olema ja rääkima oma rollist. Sotsiaaltöö on ühiskonna toimimise rattas erakordselt tähtis amet.”

Toome välja mõned meie arvates olulisemad eeltingimused, mis on vajalikud, et sotsiaalvaldkonda tuleks juurde rohkem erialase ettevalmistusega spetsialiste ning et nii värskelt tööle asunud kui ka kogenud haritud töötajad jaksaksid oma ametis püsida.

  • Sotsiaaltöötajatele tuleb tagada sõltumatus poliitikast, väärikas töötasu, väljaõpe ja jõukohane koormus. Oluline on, et eriala oleks ühiskonnas väärtustatud.
  • Oleks vaja korrakindlat sotsiaalala ametite seiret, mille alusel saaks statistiliselt üldistatud tasemel jälgida ametikohtade kaupa ametigruppide palgataset, aga ka vanusenäitajad või haridustaset ning seada tööjõu säilitamise ja arendamise mõõdetavad eesmärgid.
  • Tuleks ühtlustada eri kohalikes omavalitsuses töötavate sotsiaaltöötajate tööülesandeid, töötasusid ja neile seatavaid ootusi.
  • Sotsiaaltöötaja peab tihti langetama keerulisi otsuseid, töökorraldus ja süsteem peaks töötajat selles toetama.
  • On oluline, et sotsiaaltöötajale juhid mõistaksid ja tunneksid sotsiaalvaldkonda, usaldaksid ja toetaksid sotsiaaltöötajaid.
  • Pärast kõrgkooli lõpetamist on siiski veel väga palju õppida. Tööle asudes tuleb ennast kurssi viia konkreetse ametikoha spetsiifikaga ja omandada vastavaid oskusi. Noori töötajaid tuleb läbimõeldumalt toetada. Uude töökohta sisseelamiseks peab olema aega ja mentor, kes aitab esimeste kliendilugudega tegeleda.
  • Tarvis on valdkonnaülest mentorlust, et sotsiaalala professionaalid saaksid omavahel suhelda, kogemusi vahetada ja nõu küsida.
  • Koostöös sotsiaaltöö haridust andvate õppeasutustega tuleb korrakindlalt üle vaadata õppekavade vastavust tööturu ootustele. Välja töötada tuleb ka täienduskoolitussüsteem.
  • Kõigile sotsiaalala ametitele tuleks kehtestada erihariduse nõue ja tulevikus lisada kutse omandamise nõue.

Mida vajab haritud sotsiaaltöötaja? 

  • Väärikat töötasu, mõistlikku töökoormust ja meeldivat töökeskkonda.
  • Toetavaid ja sotsiaalvaldkonda tundvaid juhte.
  • Elutervet, üksteise tugevatele külgedele toetuvat meeskonda.
  • Võimalust kaasa rääkida ja anda oma osa valdkonna arendamisel.
  • Korrakindlat supervisiooni ja enesetäiendamise võimalusi.
  • Sotsiaaltöö väärtustamist organisatsioonis ning kogu ühiskonnas.

Kutsetunnistus kinnitab töötaja pädevust

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) annab välja kuut sotsiaalvaldkonna kutset: sotsiaaltöötaja, hooldaja, tegevusjuhendaja, lapsehoidja, võlanõustaja ja tugiisik. Kutsetunnistuse taotlemisel on võimalik oma pädevust hinnata: mõelda, mida tegelikult osatakse ja märgata, mida on veel vaja õppida. See on hea enesereflektsiooni võimalus.

Tööandjale kinnitab kutsetunnistus, et töötaja on kompetentne, tal on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud edukaks tegevuseks. Eelkõige seadusest tulenevate nõuete tõttu (nt lastekaitsetöötaja, hooldaja hoolekandeasutuses) on viimastel aastatel kutseid üha enam taotletud. Sotsiaaltöötaja ametikohal aga kutse nõuet ei ole ja tööandjad seda ka ei eelda. Ainuüksi iseendale oma pädevuse tõestamiseks võtavad vähesed ette kutse taotlemise tee.

ESTA seisab selle eest, et sotsiaalala ametikohtadel oleks seadusega kehtestatud erialase ettevalmistuse nõue ja kutsetunnistuse omamine annaks tööturul eelise.

Vt lähemalt: www.eswa.ee/kutse-andmine


* Sotsiaalministeerium saatis 1. septembril kooskõlastusele sotsiaalhoolekandeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille järgi ei piisa enam kohalikus omavalitsuses sotsiaaltöötaja ametikohal töötamiseks mistahes kõrgharidusest, vaid peab olema erialane kõrgharidus või kutsetunnistus. – Toim.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2021