Statistika: ligi pooled surmadest olid 2020. aastal tingitud vereringeelundite haigustest
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 684 surmajuhtu, mida on 500 rohkem kui aasta varem. Surmade arvu tõusu üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 203 surma.
Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7702 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3083 meest ja 4619 naist. Seda on 37 võrra vähem kui aasta tagasi, kui registreeriti 7665 surma vereringeelundite haigustesse.
Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3648 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 962 inimest – 679 meest ja 283 naist.
Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 177 võrra. Pahaloomulistesse haigustesse surnute arv vähenes aga 156 võrra. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv kasvas 507-lt 615-le.
Imikusurmade arv kahanes 21-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta 1,51-lt 1,45-le.
Suremuskordajad 100 000 elaniku kohta avaldatakse 28. juunil.
Surma põhjuste registri andmed 2020. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: https://bit.ly/32ZpILR