Laste ja perede heaolu suurendavad seadusemuudatused

---

Mai alguses esitas valitsus seaduseelnõu menetlemiseks Riigikogule. Muudatused jõustuvad kõige varem 2024. a sügisel, mõnes osas ka pikema üleminekuajaga.

Laste heaolu valdkonna arendamine

Seaduste muutmise vajadus ilmnes põhjaliku analüüsi käigus, mille tulemused avaldati 2023. aastal kahes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses: väljatöötamiskavatsus perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis 2023. aasta kevadel ja ulatuslikum laste heaolu valdkonna arendamise väljatöötamiskavatsus sama aasta suvel. Mõlema dokumendi kohta sai sotsiaalministeerium laiapõhjalist ja enamasti toetavat tagasisidet partneritelt ja huvirühmadelt.

Artiklis tutvustatav seaduseelnõu on väljatöötamiskavatsustes esitatud ettepanekute elluviimise esimene etapp. Teise etapi eelnõu valmib 2025. aastal.

Lastekaitseseaduse muudatused

Lastekaitseseaduse (LasteKS) muutmise eesmärk on tagada lastega töötavate spetsialistide ja lastekaitsetöötajate suurem koostöö abivajavate laste märkamisel ning abistamisel. Selleks täpsustatakse kehtivat abivajavast lapsest teavitamise kohustust ja määratakse kindlaks need lastega töötavad spetsialistid, kellel on eriline hoolsuskohustus märgata lapse abivajadust ning teavitada sellest kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötajat. Teine suurema mõjuga muudatus käsitleb isikuandmete töötlemist lastekaitses, selle eesmärgid ja ulatus sätestatakse LasteKS-is selgemalt. Ülejäänud muudatused on väiksema mõjuga ja käsitlevad eelkõige sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeid lastekaitse korraldamisel ning valdkondliku järelevalve tegemisel, mida peamiselt täpsustatakse ja vähesel määral täiendatakse.

• Lapsega töötavate spetsialistide teavitamiskohustus

Eelnõuga täpsustatakse lapsega töötavate isikute teavitamiskohustust alates 2025. aasta jaanuarist. Tegemist ei ole olemuslikult uue kohustusega, sest LasteKS-i § 27 lg 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on teave abivajavast lapsest, sellest lastekaitsele teada andma. Paraku näitavad andmed ja möönavad ka spetsialistid, et lapse abivajadusele ei reageerita alati õigel ajal. Civitta 2022. aasta lastekaitse juhtumikorralduse uuringu kohaselt leiavad lastekaitsetöötajad, et juhtumid jõuavad lastekaitse vaatevälja liiga hilja, kui lapse ja pere probleemid on juba suured ja neid on keeruline lahendada (Civitta 2022, 11). Ka 2019. aasta küsitlus lastega töötavate spetsialistide seas[1] näitas, et spetsialistide tegutsemine abivajava lapse märkamise korral erineb ja arvestatav osa neist ei ole teatamiskohustusega piisavalt hästi kursis või ei oska ära tunda juhtumeid, mis nõuaks lastekaitsetöötaja sekkumist.

Lastekaitseseaduse muutmise eesmärk on tagada lastega töötavate spetsialistide ja lastekaitsetöötajate suurem koostöö abivajavate laste märkamisel ning abistamisel.

Eelnõus nimetatakse need spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ja vajalike andmete edastamisel. Need on alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja tugispetsialistid, lapsehoidjad lastehoius, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on endiselt ka kõigil teistel inimestel, keda seaduses otsesõnu ei nimetata.

Koos teatega tuleb erilise hoolsuskohustusega spetsialistidel edaspidi edastada kohe ka täpsem info ja andmed, mis lapse abivajadust kirjeldavad ja põhjendavad muret tema pärast. See aitab lastekaitsetöötajal kiiremini seisukohta kujundada ja vajalikke toiminguid alustada. Andmekaitse üldpõhimõtteid järgides tuleb edastada ainult olulised ja asjakohased andmed, mis on teatamise otstarbel vajalikud. Teatamise ja andmete edastamise lihtsustamiseks töötatakse spetsialistidele välja abistavad töövahendid, vormid ja juhendid, mille abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitsetöötaja kaasamist. Samuti pakub SKA spetsialistidele täienduskoolitust „Abivajava lapse ja noore märkamine ning abistamine“. SKA töötab käesoleval aastal välja ka e-koolituse mooduli, mis käsitleb abivajava lapse märkamist ja abistamist. See muudab spetsialistidel oma teadmiste täiendamise veelgi lihtsamaks.

Eelnõus nimetatakse need spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ning vajalike andmete edastamisel.

Seaduses selge sõnaga sätestatud kohustus aitab spetsialistidel teadvustada oma erilist rolli lapse heaolu tagamisel ja peaks vähendama neid olukordi, kui abivajavast lapsest ei teavitata seetõttu, et ei olda kindlad selle vajalikkuses või lubatavuses (konfidentsiaalsuskohustusega elualadel), abivajadus ei näi piisavalt suur või soovitakse vältida konflikti lapse vanematega. Teavitamiskohustuse täitmist jääb tagama spetsialisti ametieetika ja professionaalne vastutus, täiendavaid ettekirjutusi eelnõuga ei kehtestata.

Lapse võimalikust abivajadusest teavitamisega on seotud ka LasteKS-i muudatus, mis võimaldab tervise- ja sotsiaalsüsteemi infovahetust nende laste puhul, kellel on terviseseisundist tulenev püsiva toe vajadus. Muudatust tutvustab selles ajakirjanumbris Marge Hindriks.

• Isikuandmete töötlemine lapse abistamiseks

Mahukaim muudatuste osa käsitleb isikuandmete töötlemist, mis on valdkonnas praegu selgelt reguleerimata. Isikuandmete töötlemine on igasugune toiming isikuandmetega, nagu kogumine, dokumenteerimine, säilitamine, päringute tegemine, kasutamine, edastamine, kustutamine jm. Väga üldiselt reguleerib seda haldusmenetluse seadustiku § 7, mis omakorda viitab Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevale isikuandmete töötlemise korrale. Kuivõrd laste ja perede abistamisel töödeldakse sageli ja märkimisväärses ulatuses nii abivajava lapse kui ka tema lähedaste isikute isikuandmeid (sh eriliiki andmeid, nagu terviseandmed), on vaja suuremat selgust nii lastekaitsetöötajatele, lastekaitsevõrgustiku liikmetele kui ka inimestele, kelle isikuandmetega toiminguid tehakse.

LasteKS-i lisatakse uus peatükk, milles täpsustatakse isikuandmete töötlemise ulatust KOV-i ja SKA seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Töödelda võib lapse, lapsevanema või muu last kasvatava isiku ja lapse pereliikme isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalse võrgustiku liikmete isikuandmeid, mida on vaja lapse abivajaduse hindamiseks ning talle sobiva abi osutamiseks. Lapse pereliikmeks peetakse selle seaduse kohaselt tema õdesid-vendi, poolõdesid-vendi, vanavanemaid ja muid lapsega ajutiselt või püsivalt koos elavaid isikuid. Iga isikute kategooria töödeldavate andmete hulk ja koosseis erineb. Lapse ja lapsevanema kohta võib koguda suuremat hulka andmeid, teiste pereliikmete kohta vähem ning lapse sotsiaalse võrgustiku liikmete kohta üksnes väga üldist infot, nagu isiku üldandmed, seos ja suhted lapsega. Eelnõus on esitatud ka täpsed andmete loetelud, mida on lubatud iga isiku kohta koguda ja töödelda. Seejuures on silmas peetud nii LasteKS-i §-s 28 nimetatud lapse abivajaduse valdkondi kui ka lapse heaolu kolmnurgal kirjeldatud heaolu aspekte.

Uus kord võimaldab piiratud ulatuses töödelda ka lapse ja tema lähedaste terviseandmeid.

Uus kord võimaldab piiratud ulatuses töödelda ka lapse ja tema lähedaste terviseandmeid. Lapse tervis on üks hindamist vajav valdkond lapse heaolu kolmnurga „Lapse arenguvajaduste“ küljel, samuti võib lapse heaolu ja turvalisust mõjutada tema vanema või hooldaja, aga ka teiste lähedaste terviseseisund. Praktikas on küsimusi tekitanud, kuidas tervishoiutöötaja kohustus hoida saladuses isiku terviseandmeid (võlaõigusseaduse § 768) suhestub kohustusega teavitada abivajavast lapsest ning aidata spetsialistina kaasa lapse abivajaduse hindamisele (LasteKS §-d 27 ja 28). Seetõttu öeldakse LasteKS-i erisättes selgelt, et KOV-il ja SKA-l on õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme terviseandmeid LasteKS-is määratud ulatuses. Terviseandmed hõlmavad ka vaimse tervise andmeid, seejuures isiku psüühilise seisundi, ravi ja diagnoosi kohta. Selle teabe edastamise ühemõtteliseks lubamiseks lastekaitse eesmärgi saavutamiseks muudetakse ka psühhiaatrilise abi seadust. Tervishoiuteenuse osutajale jääb igal juhul kohustus hinnata, mis ulatuses on andmete väljastamine põhjendatud, ning valida andmevahetuseks sobiv ja turvaline kanal. Ühtlasi kohustab eelnõu kõiki lastekaitsevõrgustiku osalisi hoidma neile avaldatud andmeid konfidentsiaalsena.

Eelnõu kohustab kõiki lastekaitsevõrgustiku osalisi hoidma neile avaldatud andmeid konfidentsiaalsena.

Igasuguste isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldisi andmetöötluse põhimõtteid, nagu eesmärgipärasus, vajalikkus, minimaalsus jm. Seetõttu rõhutatakse ka eelnõus, et isikuandmeid töödeldakse alati menetluse eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ja viisil, lähtudes esmajoones lapse huvidest. Lastekaitseametnikul tuleb alati järele mõelda, mis andmeid on juhtumi lahendamiseks päriselt vaja ja hoiduda ülemäärasest andmete kogumisest, isegi kui seadus selliste andmete kogumist põhimõtteliselt lubaks. Samuti tuleb isikuandmete kogumiseks valida proportsionaalne viis, mis tähendab, et vajalikke andmeid küsitakse esmajoones lapselt ja perelt ning päringuid kolmandatele isikutele ja asutustele tehakse üksnes vajaduse korral.

Seadusemuudatused loovad selguse isikuandmete töötlemise ulatuses ja tagavad last ning peret abistavas võrgustikus sujuvama koostöö.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muutmise peamine eesmärk on pakkuda püsivat riiklikku tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Selleks reguleeritakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste korraldamine. Seaduses tuuakse selgelt välja ka KOV-ide ja tugiteenuste osutajate oluline toetav roll uute hooldusperede leidmisel, mis põhikohustusena on SKA ülesanne (see sätestatakse ka LasteKS-is). Väikesed muudatused tehakse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise avalduse sisus ja SHS-i järelevalve peatükis.

• Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugiteenused

SHS-i olulisim muudatus on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste seadusesse toomine. Tugiteenustega toetatakse peresid, kes on võtnud endale vastutusrikka ülesande pakkuda kodu lastele, kes on eri põhjustel jäänud ilma võimalusest kasvada üles oma sünniperes. Kasuperedes ehk hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedes kasvas 2022. aastal 2055 last.

Tugiteenuste abil pakutakse kasuperedele suuremat kindlustunnet ja toetatakse lapse kasvamist turvalises ning hoolivas keskkonnas. Tugiteenuste loetellu, mis kehtestatakse ministri määrusega, kuuluvad tulevikus kohanemistoe teenus, peretoe teenus, psühholoogilise nõustamise teenus, mentorlus ja võimalus osaleda tugigruppides. Tugiteenuste kasutamine on peredele vabatahtlik. Ainus erand on kohanemistugi, mis on hooldusperedele kohustuslik iga uue lapse perre lisandumisel. Kohanemistoe teenuse eesmärk on toetada lapse ja pere vastastikust kohanemist ning suhete loomist, mis aitab kiiremini saavutada stabiilse elurütmi peres.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise peamine eesmärk on pakkuda püsivat riiklikku tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Seaduses ja selle alusel antavas ministri määruses kirjeldatakse ka tugiteenuste sisu, maht ning rahastamine ja kehtestatakse nõuded teenuseid vahetult osutavatele isikutele. KOV-i ülesandeks jääb aegsasti teavitada hooldus- ja eestkosteperesid tugiteenuste saamise võimalusest ning hinnata peretoe teenuse vajadust, kui pere selleks soovi avaldab või kui lapsi esindav KOV märkab peres tekkinud raskusi.

Eespool nimetatud tugiteenuseid on siiani osutatud Euroopa sotsiaalfondi rahastuse toel. Tugiteenuste kehtestamine seadusega ja nende rahastamine riigieelarvest annab suurema kindlustunde nii peredele kui ka praegustele teenuseosutajatele ning tagab toetavate teenuste osutamise järjepidevuse. Teenuste osutamiseks peredele on 2024. aastal eraldatud riigieelarvest umbes 1,2 miljonit eurot ja alates 2025. aastast umbes 1,5 miljonit eurot.

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Selle ajani saavad pered tugiteenuseid teenuseosutajatega varem sõlmitud lepingute alusel.

---

[1] Küsitluse korraldas sotsiaalministeerium, et aru saada, kes on lastega töötavate spetsialistide hinnangul abivajav ja hädaohus olev laps, kas ja milliste juhtude korral teavitavad spetsialistid abivajavast lapsest lastekaitset ja mida on spetsialistidel vaja, et lapse abivajadust paremini märgata ning sellele reageerida. Küsitlusele vastas 301 eri valdkondade spetsialisti

Viidatud allikas

Civitta. (2022). Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs.