Sotsiaaltöö

Kriiside lahendamise üks eeldus on, et kokkulepetest, ülesannetest, õigustest, kohustustest ja toimimisloogikast saadakse aru ühtmoodi.

Eestis käsitletakse julgeolekut kui tervikut ehk lähtutakse avarast või laiapindsest käsitusest, mille järgi võetakse arvesse riigi julgeolekut mõjutavaid kõiki suundumusi ja tegureid. Selle saab kokku võtta musketärliku ütlusega „Üks kõigi, kõik ühe eest“.

Esmatasandi tervishoiu arengukava juhtrühma liige, perearst Diana Ingerainen peab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööd äärmiselt tähtsaks. Ta on osalenud ka hoolduskoordinatsiooni projektis, mis kinnitas tema arvates, et huvi ühise tegutsemise vastu on mõlemal poolel: inimene on tervik ja eesmärk on tema elukvaliteeti parandada.

Projekti „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“ eesmärk oli uurida, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalhoolekandelise abivajadusega eakate väljaselgitamisel. Uuringu tulemused näitasid, et algselt plaanitud riskihindamise mudelit pole mõistlik välja arendada, kuna selle praktiline rakendamine ei ole praegu võimalik nii õigusruumi piirangute kui ka andmete kvaliteedi ebaühtluse tõttu.

Mirjam Bergknut on peaaegu 15 aastat töötanud Umeå ülikooli haigla vähikesksuses, kuid eelnevalt ka teistes tervishoiuasutustes. Tema sõnul liigutakse Rootsis, nagu ka mujal, inimkeskse teenuste osutamise suunas. Sotsiaaltöötaja on vähikeskuses kõrgelt väärtustatud: ta toetab patsiente elukriisides ja praktiliste küsimuste lahendamisel.

Artikkel tutvustab magistritööd, mis uuris vähihaigete õpilaste tugivõimalusi ja nende kättesaadavust. Selleks intervjueeriti vähihaigete laste vanemaid, kes tõid välja ka kitsaskohti ja tegid nende lahendamise ettepanekuid.