Vähisurmades on rinnavähk põhjusena eesotsas, viies igal aastal meie hulgast üle 250 inimese.

Kuigi haigestumus kasvab, on rinnavähisuremus Eestis vähenemas alates 1997. aastast. Langust on aidanud saavutada nii varasem avastamine kui ka tõhusam ravi. Suremus väheneb kõigis vanuserühmades, v.a 70-aastased ja vanemad naised.

Aastas diagnoositakse Eestis naistel üle 800 rinnavähi juhu. Rinnavähihaigestumus sõltub sõeluuringu rakendamisest – pärast sõeluuringu ülemise vanusepiiri tõstmist 69. eluaastani 2018. aastal suurenes haigestumus hüppeliselt vanuses 65–69. Sõeluuringu abil diagnoositakse varases staadiumis juhud, mis tavapärase kulu järgi oleksid sümptome andnud ja diagnoosini jõudnud alles mitu aastat hiljem. Ent rinnavähihaigestumus on suurenemas ka noortel naistel (vanuses 20–29 umbes 2% igal aastal).

Ravitulemuste hindamiseks kasutatav vähielulemus näitab, kui suur osa patsientidest on diagnoosi saamisest viie aasta möödudes elus. Vähkidest on rinnavähi elulemus üks kõrgemaid tänu varasele avastamisele ning tõhusale ja kvaliteetsele ravile.

See võimaldab head elulemuse näitajat. Alla 10% juhtudest diagnoositakse kaugelearenenud faasis, mille puhul viie aasta elulemus jääb alla 20%. Teisisõnu on suures vähemuses juhtude hulk, mil 5 aasta pärast diagnoosi saamisest on patsientidest elus vaid viiendik.