Uuendused

Tagasi

Tööõnnetuste sagedasim põhjus on masina, seadme või looma üle kontrolli kaotamine

21. MÄRTS 2019

2018. aastal registreeriti 5134 tööõnnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest. Haigekassa hüvitas tööõnnetuste tõttu võetud töövõimetuslehti 4,9 miljoni euro eest. Tööinspektsiooni 2018. aasta andmed on avaldatud nüüd ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Eelmisel aastal juhtus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettevõtteid, selgub Tööinspektsiooni statistikast. Suhtarvult aga oli tööõnnetusterohkeim Järvamaa ning Lääne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Ametitest sattusid enim õnnetustesse meestest veoautojuhid, transporditöölised ning ehitajad. Naistest said tööd tehes enim viga poemüüjad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad tööõnnetused kontrolli kaotamise tõttu masina, seadme või looma üle. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.
Loe uudist edasi Tööinspektsiooni veebilehelt.

Loe lisa...

 

Tervist edendavad asutused, 2018

24. JAANUAR 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervist edendavate lasteaedade, koolide ja töökohtade võrgustikega liitunute arvud 2018. aasta kohta.

2018. aasta jooksul liitus võrgustikega 1 kool, 7 lasteaeda ja 24 töökohta. Võrgustike liikmeid oli aasta lõpuks kokku vastavalt 207 kooli, 292 lasteaeda ning 304 muud asutust.

Loe lisa...

 

Vähisõeluuringul avastatud vähijuhud 2016 ja käesoleva aasta sõeluringute sihtrühm

24. JAANUAR 2019

Rinnavähi sõeluuringul osalemine on veidi suurenenud ja 2016. aastal avastati ligi viiendik uutest rinnavähijuhtidest just sõeluuringul, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Ent nii rinnavähi, emakakaelavähi kui ka jämesoolevähi sõeluuringutel osalemine võiks olla oluliselt aktiivsem – varases staadiumis avastatud vähi korral on raviprognoos parem.

TAI vähi sõeluuringute registri juhataja kt Margit Marjamäe paneb kõigile sihtgruppi kuuluvatele meestele ja naistele südamele, et nad sõeluuringus kindlasti osaleksid.
„Vähi sõeluuringud on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele pahaloomuliste kasvajate varaseks avastamiseks. Vähi korral on varane avastamine ülioluline, et raviga saaks alustada õigeaegselt. Sellisel juhul on raviprognoos parem,“ ütles Marjamäe.

2016. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 55 636 naist, kellest käis aasta jooksul sõeluuringul (mammograafias) 31 332 naist, mis moodustas ligi 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 51% sihtrühmast. Sõeluuringul osalenud naistest leiti rinnavähk 129 naisel ning vähieelsed muutused 17 naisel. Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2016. aastal kokku 756 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanuserühmad kokku), nendest juhtudest 17% leiti sõeluuringu käigus.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2016. aastal 56 323. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 25 876 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti sõeluuringu vähk 23 ning vähieelsed muutused 75 naisel. Vähiregistri avaldatud andmetel kõigist 2016. aastal diagnoositud 147 emakakaelavähi esmasjuhust (kõik vanuserühmad kokku) avastati sõeluuringu käigus 16%.

2016. aastal alustati esmakordselt ka jämesoolevähi sõeluuringuga, kuhu kutsuti 17 454 meest ja naist. Neist tuli uuringule 40% ehk 7063 meest ja naist. Vähk leiti 8 ja vähieelsed muutused 24 osalenul.

Marjamäe sõnul ei pea sõeluuringule minemiseks ootama, millal postkasti jõuab nimeline kutse. “Kui olete sündinud mõnel allpool nimetatud aastal, siis võite ise julgesti sobiva sõeluuringuid tegeva tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduda ja uuringule registreerida. Jämesoolevähi sõeluuringu puhul tuleb osalemiseks pöörduda perearsti poole. Täpsemat infot sõeluuringute ning sõeluuringuid teostavate asutuste kohta leiab Haigekassa veebilehelt, samuti on digitaalne saatekiri kõigil kutsutavatel olemas ka patsiendiportaalis,“ lisas ta.

Eestis kutsutakse naisi vanuses 50–69 rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel, juhul kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. Sellel aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969. aastatel sündinud ravikindlustatud naised – kokku on 2019. aastal sõeluuringule oodatud 77 928 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on kutsutud tänavu 56 659 naist, kes on sündinud aastatel 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989. Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse iga viie aasta tagant 30–55 aastastele naistele. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe-, või vulvavähk.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–69 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki ja eelneva skriiningul osalemise käigus ei ole tehtud sõelkoloskoopia. Sellel aastal on kutsutud sõeluuringule kokku 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1953, 1955, 1957 ja 1959.

Ravikindlustatud inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa. Ravikindlustamata inimesed saavad samuti sõeluuringul osaleda, kuid peavad uuringu eest tasuma ise.
Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse Tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt. Avastatud pahaloomuliste kasvajate kohta saab register infot linkimiste teel Eesti Vähiregistrist.

Lähemalt saab uurida vähi sõeluuringute registri kokkuvõtteid Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse, 2016

18. DETSEMBER 2018

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2016. aastal 8788 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4377 ja naistel 4411. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1433, 1164, 955 ja 865 esmasjuhtu).

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk, kolmandal kohal oli mõlema soo puhul käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel naha mittemelanoom, kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel kopsu-, emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2016. aastal 31 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2016. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2015. aasta andmeid.

Vähiregistri andmete detailsem analüüs toimub edasiste uuringute raames. Tulemused avaldatakse vähiregistri veebilehel ja teadusartiklites.

Loe lisa...