Uuendused

Tagasi

Ravimi- ja apteegistatistika 2018

09. MAI 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati Ravimiameti ravimite kasutamise statistika 2018 ja uuendati varasemate aastate andmeid, samas on ka väljas üldapteekides käideldud retseptide (tabel RT01) kokkuvõte.

Veel leiab andmebaasist värke üld- ja haiglaapteekide statistika (tabel TTO50) ning apteekide töötajate (tabel THT030) andmed maakonna järgi. Andmebaasi 'tervishoiuteenuse osutaja tulude ja kulude' alajaotuses on välja toodud apteekide käibe näitajad (tabelid TK30 ja TK31).

Loe lisa...

 

Veredoonorlus 2018

10. APRILL 2019

Mullu loovutas verd kokku 31 329 inimest. Kui neljal varasemal aastal vähenes doonorite arv igal aastal keskmiselt 4% võrra, siis mullu langustempo vähenes ja doonorite arv oli üle-eelmise aastaga võrreldes vaid 1% väiksem, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistika.

Tegu on positiivse märgiga. Doonorite arv on küll endiselt languses, kuid langus on võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem. Esmakordselt verd loovutanud doonorite arv isegi veidi kasvas, 15 inimese võrra. See on väga tervitatav, sest viimati kasvas uute doonorite arv pisut 2009. aastal. Kuid siis oli uusi doonoreid ligi 9300, 2018. aastal 5099.

doonorid

 

Uusi doonoreid lisandub enamasti just nooremate inimeste hulgast. Statistika toob välja veredoonorid vanuserühmade järgi. 18–24-aasta vanuseid doonoreid oli 2017. aastaga võrreldes 1,7% enam. Varasemal kolmel aastal on noorte doonorite arv vähenenud keskmiselt 14% võrra aastas. Hea on näha, et noori doonoreid on tulnud juurde. Vanemates vanuserühmades doonorite arv siiski vähenes ligi 3% võrreldes 2017. aastaga.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku ligi 53 900, seega loovutas üks doonor verd keskmiselt 1,7 korda ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne.

Doonorite seas oli ka 666 afereesidoonorit. Tavalisest täisvere loovutamisest erineb afereesidoonorlus selle poolest, et doonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalik verekomponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 3367 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 5,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuridelt kogutud veredooside hulk on alates 2010. aastast kasvanud üle kahe korra.

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), kus saab verd loovutada. Lisaks korraldatakse eri paigus doonoripäevi. Möödunud aastal moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 41% kõigist vereloovutustest. See osakaal on püsinud sarnasena viimase viie aasta jooksul. Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskuses verd loovutanud doonorite seas on veidi enam noori ning verekeskuste väljasõitudel on pisut rohkem vanemaid vereannetajaid.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente Eesti haiglates ligi 14 000 patsiendi ravis, kellest 3% olid 0–14-aastased.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), 2017/2018. a uuring

07. MAI 2019

Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi alustavad noored suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi. 15-aastaste noorte seas on vähenenud vähemalt kord nädalas suitsetamine ja alkoholi tarbimine.

Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86%. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud.

Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44% neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5%. 52% suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga.

Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht. Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30%, siis mullu 27%. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 riiki/piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas (www.hbsc.org).

Uuringu tulemused avaldati täna tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis, samuti on standardtabelite kogumik avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel koos varasemate aastate uuringuraportite ja tabelikogumikega. Uuringu raport ilmub aasta teises pooles.

Loe lisa...

 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018

29. MÄRTS 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2018. aasta andmetabelid. Statistika on kättesaadav andmebaasi valdkonnast "Tervisekäitumine ja tervis", valides teema "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring" jaotusest.

 

Loe lisa...