Uuendused

Tagasi

Surmapõhjused 2018

27. MAI 2019

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest. Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.
Kuigi surmade arv tõusis aastaga 164 võrra, siis vanuse järgi standarditud suremuskordaja 100 000 inimese kohta vähenes.
Kõikidest surmadest 7957 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3154 meest ja 4803 naist. Aasta varem oli see kokku 8005 inimest. Kõige levinumad olid südame isheemia- ja kõrgvererõhutõbi ning peaaju veresoonte haigused.
Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk.
Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest, neist 614 meest ja 207 naist.
Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110-lt 39-le. Languse peamisteks põhjusteks olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi SÜTIK (sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasabil) kättesaadavus ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus.
Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45–70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451 inimest.
Surma põhjuste registri andmed 2018. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

surmad2018

 

Loe lisa...

 

Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud ja lahkunud, 2018

15. MAI 2019

Haiglate erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsientide arv kasvas taas, olles viimaste aastate suurim, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud andmetest. 2018. aastal pöördus EMO-sse 492 312 inimest ehk keskmiselt 1350 inimest päevas.

Kui aastatel 2015–2017 erakorraliste patsientide arv vähenes, siis mullu see taas suurenes ületades eelnenud aastat 4 protsendi võrra. Patsientide oli rohkem nii laste kui täiskasvanute seas, vastavalt 2,5 ja 4 protsenti. Viimati oli erakorraliste patsientide arv suurim 2014. aastal küündides 482 231 külastuseni, mida 2018. aasta külastused ületasid kahe protsendi võrra.

2018. aastal osutas erakorralist meditsiini abi 19 haiglat. Erakorraliste patsientide arv suurenes enim üldhaiglates, 8,5 protsenti. Piirkondlikes haiglates oli kasv 2,5 ja keskhaiglates 3 protsenti võrreldes eelnenud aastaga.

Sarnaselt varasemate aastatega pöördusid patsiendid kõige enam EMO-sse ise (73 protsenti). Viiendik patsientidest toodi kiirabiga ja teistest raviasutustest suunati erakorralisse vastuvõttu 6 protsenti. Ülejäänud ligi kaks prosenti patsientidest tulid EMO-sse politsei saatel või tagasikutsel, näiteks kui patsiendi seisund halveneb või ta vajas korduvat protseduuri, või vajasid erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja. Teistest raviasutusest suunatud patsientide või muul viisil saabunute arv aga vähenes. Enamik erakorralise meditsiiniabi patsientidest saadetakse pärast esmaabi osutamist koju ja viiendik patsientidest jäävad haiglaravile (vt joonis).

ED eesti

Vajab rõhutamist, et erakorraline meditsiin on mõeldud erakorralise haige abistamiseks ägeda haigestumise, trauma või mürgistuse korral. Aitamaks patsiendil otsustada, millisesse tervisehoiuasutusse oma probleemiga pöörduda, on haiglad koostanud infolehe.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on kättesaadavad ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Lisaks avaldati ka 2018. aasta erakorralise meditsiini ja vastuvõtuosakondade töö statistika kvaliteediraport.

Loe lisa...

 

Tuberkuloosihaigestumus Eestis on jätkuvalt langustrendis

16. MAI 2019

2018 aastal registreeriti Eestis 147 tuberkuloosijuhtu. 2017. aastal oli see arv 175.

121 juhtu olid tuberkuloosi esmasjuhud, see tähendab haigestunud esmakordselt elus. 24 juhtu olid tuberkuloosi retsidiivid, st varem tuberkuloosi põdenud, paranenud ja uuesti haigestunud. 2 juhtu olid muud korduvravijuhud, st et tuberkuloosiravi alustati inimesel, kes oli eelneva ravi katkestanud või oli see olnud mitteefektiivne.

Tuberkuloosi haigestumuskordaja oli 2018. aastal 11,1 juhtu 100 000 elaniku kohta, sh esmashaigestumuskordaja 9,2 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti on jõudmas madala tuberkuloosihaigestumusega maade sekka, võtmeküsimuseks kõrge ravimresistentsus.

Tuberkuloosistatistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

TB2018

Loe lisa...

 

Andmed nakkushaigustesse haigestumise ja vaktsineerimise kohta, 2018

14. MAI 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud Terviseameti kogutud 2018. aasta andmed nakkushaigustesse haigestumuse ja immuniseerimise ning vaktsineerimise kohta.

Loe lisa...