Uuendused

Tagasi

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad 2019

28. AUGUST 2020

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat. Loe edasi Statistikaameti uudist.

Oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate statistika on lisatud ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi.

Loe lisa...

 

Pooleaastaselt ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus väheneb

04. AUGUST 2020

Perearsti või -õe jälgimisel olevast ligi 13 700-st kuni 1-aastasest lapsest neljandik (23%) oli kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud 2019. aasta statistikast.

Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. MTO liikmesriikide eesmärk on tõsta 2025. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus 50 protsendini.

Kuigi täielikul rinnapiimatoidul olevate kuuekuuste laste osatähtsus Eestis aasta-aastalt väheneb, suurenes mullu veidi ühe nädala, ühe kuu ja kolme kuu vanuselt ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus. Ühenädalaselt sai ainult rinnapiima 85% (+0,8%), ühekuuselt 78% (+0,8%), kolmekuuselt 65% (+0,6%) ja kuue kuu vanuselt vaid 23% lastest. Viis aastat tagasi oli ainult rinnapiima saanud pooleaastaste laste osatähtsus oluliselt kõrgem ─ 33%.

Olgugi, et kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, siis tõusnud on osalisel ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste hulk.

Eelmisel aastal sai kuni ühe aasta vanustest lastest kuuekuuselt täielikult ja osaliselt rinnapiima 72% ning aasta vanuselt 33% lastest. Mõlemad näitajad on aga viie aasta jooksul kasvanud, vastavalt 10 ja 14 protsendipunkti.

rinnapiim2019

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

„Positiivne on, et laste toitmist rinnapiimaga jätkatakse ka pärast lisatoidu andmise alustamist. Samuti on hea tõdeda, et enam lapsi saavad rinnapiima ka ühe aasta vanuselt,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. „Siiski on praegu ülemaailmseks probleemiks, et täielikul rinnapiimatoidul on vaid 40% kuni pooleaastastest lastest. Selles osas on Eesti praegune näitaja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust poole madalam“, lisas ta.

week2020

MTO on ülemaailmselt kuulutanud augustikuu esimesed seitse päeva rinnaga toitmise nädalaks. Tänavu on selle teema „Support breastfeeding for a healthier planet!” ja keskendutakse imikute rinnaga toitmise toetamisele, edendamisele ning selle üldisele mõjule tervisele ja keskkonnale. Tähelepanu pööratakse seostele imetamise ja keskkonna, sh kliimamuutuste vahel.

Rinnapiim on elu esimesel poolaastal kõige väärtuslikumaks imiku toiduks, seda kinnitavad nii Põhjamaade kui ka MTO toitumissoovitused. Rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ja varases lapsepõlves.

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91).

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringutel osalemine on kasvanud

27. AUGUST 2020

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2019. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 53,7% kutsutavatest meestest ja naistest. Madalaim oli kutsutavate osalus emakakaelavähi sõeluuringul – osales 46,1% naistest. Ent vähi sõeluuringutel osalemine on 2019. aastal kasvanud võrreldes aasta varasemaga.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–69, kellel ei ole viimase 5 aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul. Eelmisel aastal oodati rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest uuringule tuli 43 558 ehk 55,9% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 52,8%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50-aastaste naiste seas – 59,0%. Maakondadest oli suurim osalus Saare maakonnas (68,4%), Järva maakonnas (66,5%) ja Hiiu maakonnas (63,0%).

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse iga viie aasta järel naisi vanuses 30–55, kellel ei ole viimase 5 aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. Eelmisel aastal oodati emakakaelavähi sõeluuringule 56 659 naist, kellest uuringule tuli 26 094 ehk 46,1% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 45,3%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50-aastaste naiste seas – 49,0%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne-Viru maakonnas (54,5%), Pärnu maakonnas (53,5%) ja Lääne maakonnas (52,4%).

Jämesoolevähi sõeluuringule oodati 2019. aastal mehi ja naisi vanuses 60, 62, 64 ja 66, kellel ei olnud diagnoositud jämesoolevähki ega varem käinud sõelkoloskoopia uuringul. Eelmisel aastal oodati jämesoolevähi sõeluuringule 68 050 meest ja naist, kellest uuringule tuli 36 522 ehk 53,7% uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 50,1%. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 66-aastaste meeste ja naiste seas – 56,0%. Maakondadest oli suurim osalus Võru maakonnas (66,7%), Põlva maakonnas (64,5%) ja Jõgeva maakonnas (63,7%).

Täpsem info 2015.–2019. aasta sõeluuringute kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

soeluuringud2019

TAI juhib tähelepanu, et 2020. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2021. aasta jaanuari lõpuni. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse nii mehi kui naisi sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960. Varakult avastatud vähk ja vähieelsed muutused on paremini ravitavad.
Kui kuulud sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneeri endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaali (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad).

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks leiad asutuste kontaktid siit.

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kehtiva ravikindlustusega inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa.

Loe lisa...

 

Värske surmapõhjuste statistika on kättesaadav nüüd kuude kaupa

31. JUULI 2020

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis 2019. aastal 15 184 surmajuhtu, mida on 422 vähem kui aasta varem. Muutus eelnevalt avaldatud andmetest on tingitud elukoha täpsustamisest. Surma põhjuste register alustas nüüd andmete avaldamist ka kuude kaupa.

Veidi üle poole kõikidest 2019. aasta surmadest – 7665 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3030 meest ja 4635 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri eelmisel aastal 3804 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri kokku 785 inimest – sh 557 meest ja 228 naist.

Kuna huvi surma põhjuste andmete osas on suur, siis alates 31.07.2020 avaldab surma põhjuste register tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaasis käesoleva aasta (2020) esialgsed surmapõhjused haigusrühmade (sh COVID-19 ja gripp) ning soo kaupa. Esimese kuue kuuga registreeriti esialgsete andmete järgi kokku 7787 surmajuhtu. Esialgsed surmapõhjused 2020. aasta kuue kuu (jaanuarist juunini) kohta on leitavad andmebaasitabelist SD15.

Lisaks uuendati tabeleid SD23, SD29, SD31, SD40, SD41, SD50 ja SD52 2019. aasta andmetega, mille avaldamine lükkus edasi elukoha täpsustamise vajadusest tulenevalt. Surmapõhjuste andmed on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...