Uuendused

Tagasi

Perearstiabi ja hambaravi pakkuvaid asutusi jäi vähemaks, eriarstiabi pakkuvaid asutusi tuli juurde

26. SEPTEMBER 2019

2018. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1434 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 441 perearstiabi-, 487 hambaravi-, 309 eriarstiabi- ja 144 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

2018. aastal alustas tegevust 51 ja lõpetas 58 iseseisvat tervishoiuteenuse osutajat. Eelneva, 2017. aastaga võrreldes on juurde tulnud 3 eriarstiabiasutust, perearstiabiasutuste arv vähenes 11 võrra.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 539, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 487. Eelneva aastaga võrreldes vähenes hambaraviteenuse osutajate arv 3 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenuse osutajatest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.
Hambaraviteenust pakkus 99% asutustest, see tähendab, et vaid 1% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia, kirurgiliste protseduuride ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2018. aastal 71%, ortodontiat 11%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 72%, kirurgilisi protseduure 49% ning röntgenuuringuid 80% kõigist hambaraviteenuse osutajatest.

Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2018. aastal liidestunud 98,6% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest (1414 asutust). Võrreldes 2017. aastaga on nende asutuste arv, mis on e-tervise infosüsteemi andmeid edastanud, 16 võrra tõusnud: kokku oli 2018. aastal selliseid asutusi 1108 ehk 77,3% e-tervisega liidestunutest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2018. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...

 

Oodatav eluiga ja tervana elada jäänud aastad, 2018

09. SEPTEMBER 2019

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja niastele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Loe edasi Statistikaameti uudist.

Loe lisa...

 

Vastsündinute haigestumus 2018

25. SEPTEMBER 2019

2018. aastal sündis Eestis 14 235 last, kellest 4075-l diagnoositi sünnitusmajas mõni terviseprobleem, haigus, sünnituse käigus saadud tüsistus või sünnitrauma, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Mullu registreeriti 605 elussündi (4,4%) ning 232 (6%) terviseprobleemiga last rohkem kui 2017. aastal. Samuti suurenes terviseprobleemidega vastsündinute ja neil diagnoositud tervisehäirete arv 1000 elussünni kohta (vt joonis). 2018. aastal diagnoositi haigus või terviseprobleem 286 vastsündinul 1000 elusünni kohta.

Ühel vastsündinul võis esineda ka mitu tervisega seotud probleemi või haigusseisundit, keskmiselt 2 diagnoosi ühe terviseprobleemiga vastsündinu kohta.

Võrdselt esines kaasasündinud väärarendeid, deformatsioone ja kromosoomianomaaliad (10,9%), lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundeid (10,8%) ning sünniperioodile iseloomulikke nakkusi (10,5%). Sarnaselt varasemaga diagnoositi 2018. aastal enim (28%) terviseprobleeme, mida tervisestatistikas  kogutakse muude vastsündinute haiguste all (sh nii kergemad terviseprobleemid, vastsündinu toitmisraskused, kui ka harva esinevad haigused ja seisundid).

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati vastsündinute haigestumise andmed. Elussündide kohta leiab andmeid siit ning surmade kohta siit. Lisaks avaldati 2018. aasta vastsündinute haigestumuse statistika kvaliteediraport.

vastsyndinute haigused 2018

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides.)

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringute uuringuga hõlmatus, 2018

29. AUGUST 2019

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2018. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 52,8% uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 50,1% kutsutavatest meestest ja naistest. Madalaim oli kutsutavate osalus emakakaelavähi sõeluuringul - osales 45,3% naistest.

Alates 2018. aastast oodatakse rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–69, kel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.
Eelmisel aastal oodati rinnavähi sõeluuringule 78 222 naist, kellest uuringule tuli 41 332 ehk 52,8% uuringule kutsutavatest. 2017. aastal oli sõeluuringule kutsutavaid kokku 61 925, kellest osales 34 625, mis andis hõlmatuseks 55,9%. Kõige kõrgem osalus oli 2018. aastal 68- ja 69-aastaste naiste seas – mõlemas vanuserühmas 54,7%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne maakonnas (54,2%), Hiiu maakonnas (54%) ning Saare maakonnas (53,9%).

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2018. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 55 925, kellest uuringule tuli 25 317 ehk 45,3%. 2017. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 50,7%, mil 56 084 kutsutavast käis uuringul 28 458. Kõige kõrgem emakakaelavähi sõeluuringu osalus eelmisel aastal oli 45- ja 50-aastaste naiste seas – vastavalt 46,7% ja 47,1%. Maakondadest oli suurim osalus Pärnu maakonnas (53,6%), Saare maakonnas (53,4%) ja Hiiu maakonnas (51,4%).

Jämesoolevähi sõeluuringule oodati 2018. aastal mehi ja naisi vanuses 60, 62 ja 64, kui neil ei olnud varem diagnoositud jämesoolevähki ega olnud käinud varem sõelkoloskoopia uuringul. Kokku osales jämesoolevähi sõeluuringus 50,1% sõeluuringule oodatud meestest ja naistest – 51 683 kutsutavast osales 25 887. Aasta varem oli hõlmatus 36% (35 371 kutsutavast osales 12 735). Kõrgeim osalus eelmisel aastal oli 64-aastaste seas – 55,2%. Maakondadest oli suurim osalus Lääne maakonnas (60,9%), Võru maakonnas (60,7%) ja Jõgeva maakonnas (57,9%).

Täpsem info 2015.–2018. aasta sõeluuringute kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

 

TAI juhib tähelepanu, et 2019. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni.
Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969. Emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse nii mehi kui naisi sünniaastatega 1953, 1955, 1957 ja 1959.

Kui kuulute sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneerige endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaali (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad).

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on uuringuid teostavate asutuste kontaktid leitavad Haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kehtiva ravikindlustusega inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa.

Selle aasta suvel alustas vähi sõeluuringute register kutsete saatmist ka e-posti teel. E-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Kui register infot e-posti kohta ei saa, saadetakse paberkutseid jätkuvalt otsepostiga rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kui aadress on korrektselt registreeritud.

Lisateavet sõeluuringute kohta Haigekassa veebilehelt: www.haigekassa.ee/soeluuring.

Loe lisa...