Uuendused

Tagasi

Vigastused, 2017

03. OKTOOBER 2018

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 849 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

vigastused2017

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Põhjalikum ülevaade vigastustest täna avaldatud analüüsis "Vigastused Eestis 2017". 

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajad, 2017

27. SEPTEMBER 2018

2017. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1440 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 452 perearstiabiasutust, 488 hambaraviasutust, 305 eriarstiabiasutust ja 142 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

2017. aastal alustas tegevust 74 ja lõpetas 41 iseseisvat tervishoiuasutust. Eelneva, 2016. aastaga võrreldes on juurde tulnud 16 eriarstiabiasutust, 9 hambaravi- ja 8 õendusabiasutust. Perearstiabiasutuste arv vähenes 7 võrra.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2017. aasta lõpu seisuga kokku 542, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 488. Eelneva aastaga võrreldes kasvas hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv 9 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.

Hambaraviteenust pakkus 96% asutustest, see tähendab, et 4% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2017. aastal 68%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 92%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 69%, kirurgilisi protseduure 42% ning röntgenuuringuid 78% kõigist hambaraviteenust pakkuvatest asutustest.

Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2017. aastal liidestunud 98% Eestis tegutsevatest tervishoiuasutustest (1416 asutust). Võrreldes 2016. aastaga on nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid, 72 võrra tõusnud: kokku oli 2017. aastal selliseid asutusi 1091 ehk 77% e-tervisega liidestunutest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...

 

Avaldamiskalender 2019

01. OKTOOBER 2018

Avaldasime tervisestatistika 2019. aasta avaldamiskalendri, millest leiate andmete ning analüüside avaldamiskuupäevad. PDF-formaadis kalender on kättesaadav siit.

Loe lisa...

 

Imikute rinnapiimaga toitmine, 2017

26. SEPTEMBER 2018

Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud.

Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima – neid on kolmandik.

imikute rinnapiimaga toitmine 2017

Kolmandal elukuul osalisel ja täielikul rinnapiima toidul olnud imikute osatähtsus, 2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

Kõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal – eelmisel aastal sai ühe aasta vanusetest lastest veel kuue kuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12-kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.

Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%.

Maalima Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.

Enamikes maakondades tegutsevad imetamise nõustajad, kelle kontaktid on leitavad Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) kodulehelt. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada imikute, väikelaste, nende emade ja perede tervist ning heaolu, kaitstes, edendades ja toetades raseduse, sünnituse ning rinnaga toitmise praktikaid.

Vaata imikute rinnapiimaga toitmise statistikat TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

* Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.

Loe lisa...