Uuendused

Tagasi

Tervishoiutöötajate arv on veidi kasvanud

17. JUUNI 2019

Tervise Arengu Instituudi andmebaasis avaldatud värsked andmed näitavad, et tervishoiutöötajate arv Eestis on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2% aastas. 2018. aastal tegutses Eestis 24 026 tervishoiutöötajat.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2018. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õendustöötajat, sh õdesid 6,3. Võrdluseks võib tuua 2016. aasta Euroopa Liidu riikide keskmised arvud, mille järgi oli tuhande elaniku kohta 3,6 arsti ja 8,4 õde.
Arste oli eelmisel aastal 4605 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,9% aastas. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – on selle aja jooksul jäänud samaks.
Eelmisel aastal oli Eestis 929 perearsti ja nende arv on võrreldes 2017. aastaga 0,9% kasvanud. Viie aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,6. Keskmiselt oli üks perearst 1429 elaniku kohta. Perearstide keskmine vanus oli 55,1 eluaastat. 22% perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osatähtsus on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,8% ja arstidel 0,6% võrra aastas.
Pereõdesid töötas 2018. aastal Eestis 1315, võrreldes 2017. aastaga on nende arv kasvanud ligi 6%. Pereõed olid keskmiselt 46,5 aastased.
Täiskoormusega töötas 54% arstidest, 27% töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamik õdedest, täpsemalt 65%, töötas täiskoormusega, 12% aga suurema koormusega. Aastatel 2013–2018 on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Tervishoiutöötajate andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi lingi „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad lingi „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed lingi „Tervishoiuteenuse osutajad“ alt.

Loe lisa...

 

Kui Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides on kasvanud, siis välismaalaste ravi Eestis on jäänud samale tasemele

23. MAI 2019

Aastal 2018 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 10 miljoni euro eest, mis on ligi 40% rohkem kui aasta varem, selgus täna avaldatud statistikast. Juba aastaid on eesti patsientide arv teistes Euroopa riikides olnud suurim meie naaberriigis Soomes, millele järgneb Saksamaa.
Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, suurenes veerandi jagu. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 8500 inimese raviarvete eest.
Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 Euroopa riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. ja 2018. aastatel esitati enim raviarveid Soomest.
Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 10 miljonile veel umbes 10 miljonit eurot.

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel neljal aastal püsinud stabiilselt samas suurusjärgus. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.

Euroopa2018

Sarnaselt varasemate aastatega on nii välismaa mehed kui ka naised kasutanud Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teiste Euroopa riikide kindlustatud on abi saanud valdavalt eesti kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.
Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Eelmisel aastal sündis Eestis rohkem lapsi

12. JUUNI 2019

Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis Eestis 2018. aastal kokku 14 281 last, mis on varasemast 606 võrra enam. Vähenes naise omal soovil tehtud abortide arv.
Kõikidest mullu sündinud lastest 14 202 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 79 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 14 043 naist: 13 807 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 234 ning kolmikuid 2 korral. Loomulikul teel sünnitas 10 681 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 682 ning keisrilõikeid tehti 2680 sünnitajale. Surnult sündis 46 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest ning on püsinud samal tasemel viimasel paaril aastal.
Esmassünnitaja keskmine vanus oli 28,4 ja korduvsünnitaja keskmine vanus 32,5 aastat.
Kodusünnituse teenust kasutasid 65 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 62.
Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 201 võrra langedes 3620-le. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 201 rasedust.
Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Surmapõhjused 2018

27. MAI 2019

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest. Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.
Kuigi surmade arv tõusis aastaga 164 võrra, siis vanuse järgi standarditud suremuskordaja 100 000 inimese kohta vähenes.
Kõikidest surmadest 7957 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3154 meest ja 4803 naist. Aasta varem oli see kokku 8005 inimest. Kõige levinumad olid südame isheemia- ja kõrgvererõhutõbi ning peaaju veresoonte haigused.
Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk.
Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest, neist 614 meest ja 207 naist.
Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110-lt 39-le. Languse peamisteks põhjusteks olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi SÜTIK (sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasabil) kättesaadavus ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus.
Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45–70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451 inimest.
Surma põhjuste registri andmed 2018. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

surmad2018

 

Loe lisa...