Uuendused

Tagasi

Pereõdede arv kasvab

05. JUUNI 2020

Tervishoiutöötajaid oli 2019. aastal kokku 24 740 ning nende arv on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas. Pereõdede arv on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt kasvanud selgus äsja avaldatud Tervise Arengu Instituudi andmetest.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2019. aastal 3,5 arsti ja 6,2 õde ehk ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,8 õde. „Nende näitajatega oleme Euroopa riikide võrdluses arstide osas keskmike seas ja õdede osas nende riikide hulgas, kus õdesid on keskmisest oluliselt vähem,“ selgitas tervisestatistika osakonna analüütik Katrin Tomson.

Arste oli eelmisel aastal 4603 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,6% aastas. Arstide keskmine vanus, 51 aastat, ei ole muutunud.

Eelmisel aastal oli Eestis 933 perearsti ja ühe perearsti kohta keskmiselt 1425 elanikku. Perearstide keskmine vanus on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 3 kuu võrra aastas ja oli 55,5 eluaastat. Juba 23 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osakaal on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,7 protsendi võrra aastas.

tootajad2019

2019. aastal töötas Eestis 1393 pereõde ja nende arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 5,4% aastas. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,5 pereõde.

Täiskoormusega töötas 51,3% ja sellest väiksema koormusega 28,4% arstidest. Ligikaudu kaks kolmandikku õdedest töötas täiskoormusega, 23,5% aga väiksema koormusega. Viimasel viiel aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osakaal. Nende osakaal, kes töötasid suurema koormusega, on jäänud samaks.

Käesoleva pandeemiaga võitlemisel on andnud väga suure panuse kõik tervishoiutöötajad, kuid toome siinkohal ära, et eelmise aasta novembris töötas Eestis 280 anesteesia ja intensiivravi arsti, 221 erakorralise meditsiini arsti, 58 infektsioonhaiguste arsti ja 41 nakkustõrjeõde.

Tervishoiutöötajate andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi lingi „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad lingi „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed lingi „Tervishoiuteenuse osutajad“ alt.

Loe lisa...

 

Surmade arv väheneb jätkuvalt

25. MAI 2020

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 198 surmajuhtu, mida on 408 vähem kui aasta varem. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta vähenes 1179-lt 1125-le.

Veidi üle poole kõikidest surmadest – 7678 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3040 meest ja 4638 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3804 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 786 inimest – 560 meest ja 226 naist.

surmad2019

Surmapõhjuste andmed on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Statistika inimeste viimase elukoha järgi avaldatakse lähiajal.

Loe lisa...

 

Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides ja välismaalaste ravi Eestis mõnevõrra vähenes 2019. aastal

26. MAI 2020

Aastal 2019 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 8,6 miljoni euro eest, mis on 14% vähem kui aasta varem. Sel viisil tasuti aastas üle 7500 inimese raviarvete eest (2018. a ligi 8700).

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas üle 6300 Euroopa riikide kindlustatud inimese ja see oli kümnendiku võrra vähem võrreldes 2018. aastaga.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati Haigekassa 2019. aasta statistika Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamise kohta Euroopa riikides ning välismaalaste ravi kohta Eestis. Tasub tähele panna, et välja toodud statistika ei sisalda plaanilise ravi ega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud andmeid.

Loe lisa...

 

2019. aastal registreeriti Eestis 151 tuberkuloosijuhtu

19. MAI 2020

2019. aastal registreeriti Eestis 151 tuberkuloosijuhtu (TB), neist 127 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 21 retsidiivi- ja 3 muud korduvravijuhtu, selgus täna avaldatud tuberkuloosiregistri statistikast. Võrdluseks 2018. aastal registreeriti 147 ja 2017. aastal 175 TB-juhtu. 

Haigestunutest 103 olid mehed, 48 naised. Vanim patsient oli 97-aastane, noorim 1-aastane.

Tuberkuloosi haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli 2019. aastal 11,4 ja esmashaigestumuskordaja 9,6. 

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2018. aasta näitajaid: keskmine tuberkuloosi haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli Euroopas 10,2 ja samal ajal Eestis 11,1.

Eesti on jõudmas madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka, peamiseks probleemiks on kõrge ravimresistentsete vormide osakaal. 2019. aastal registreeriti kokku 27 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sh 17 uut MDR-TB juhtu, mis on 16% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid. 

Tuberkuloosistatistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

TB2019

Loe lisa...