Uuendused

Tagasi

Tervishoiutöötajate töötasu, märts 2019

16. OKTOOBER 2019

Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2019. aasta märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kõikidel ametikohtadel, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. 

Arstide keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 16,64 eurot, mis on 8,6% enam kui aasta varem. Hambaarstide keskmine tunnipalk oli 21,41 eurot ja see kasvas 10,7%. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega oli vastavalt 8,23 ja 5,03 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 10,1% ja 10,9%.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2019. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 11,35 eurot ja eriarstidel 12,00 eurot. Arsti tunnitasu alammäär kehtib arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavale isikule (abiarstid, erialase spetsialiseerumiseta arstid, arst-residendid). Eriarsti tunnitasu alammäär kehtib eriarstina registreeritud arstile, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 6,85 eurot, kiirabitehnikutel 5,82 eurot, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot ning hooldajatel 4,20 eurot.
Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut ning võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv vähenenud, on siiski töötajaid, kelle tasu jääb veel alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 11%, õendustöötajatest moodustavad nad 5% ja hooldajatest 3%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Arstide mediaan kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2019. aasta märtsikuus 2615 eurot, õendustöötajatel 1409 eurot ning hooldajatel 882 eurot, kasvades aastaga vastavalt 4,6%, 8,6% ja 8,3%.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2019. aasta I kvartalis 7,90 eurot ja see kasvas aastaga 7%. Arstide brutotunnipalk on kasvanud Eesti keskmisest palgast kiiremini ning see on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda kõrgem.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Analüüs „Perearstiabi patsientide visiitide arvu ja haiguskestuse prognoosid Eesti Haigekassa ning tervise infosüsteemi andmete põhjal“

03. OKTOOBER 2019

Tervise Arengu Instituudi värske analüüs võtab vaatluse alla perearstiabi visiidid. Sõltuvalt patsiendi soost, east, haigusest, haigus- ja visiiditüübist ja visiidi kuupäevast prognoositi 1) perearstiabi visiitide arvu ühe patsiendi kohta, 2) tõenäosust, et patsient pöördub ühe ja sama diagnoosiga tagasi ning 3) kui pikaks patsiendi haigus kujuneb.

Analüüs kinnitas, et aasta jooksul tehtud visiitide arv sõltub patsiendi vanuse- ja diagnoosirühmast, diagnoosi tüübist (esialgne, esmane, korduv), esimese visiidi tüübist (perearsti/-õe vastuvõtt, nõustamine telefoni või e-posti teel), kuid ei sõltu patsiendi soost. Enim visiite prognoositakse perearstiabi patsientidel vanuses 0–4 ja kõige vähem vanuses 15–24. Diagnoosi järgi prognoositakse perearstiabis enim visiite vereringeelundite haigusega patsiendil ja kõige vähem silma- ja silmamanuste haigusega patsiendil. Enim visiite esineb patsiendil, keda nõustas pereõde e-posti teel ja kõige vähem patsiendil, kes sattus kohe perearsti vastuvõtule. Kui vaadata kaht isikut samas vanuserühmast, sama diagnoosirühma ja tüübiga ning pöördumiskuupäev on sama, kuid ühel neist on esimene visiit pereõde nõustamine e-posti teel ja teisel perearsti vastuvõtt, siis esimese patsiendi visiitide arv on 43% suurem, kui teisel.

Haiguskestuse prognoos sõltub soost, vanuse- ja diagnoosirühmast, samuti diagnoosi tüübist ning esimese visiidi tüübist. Lühim prognoositud haiguskestus on 15–24-aastastel ja pikim 65–84-aastastel patsientidel. Naiste haiguskestus väga ei erine meestest (keskmiselt oli see 1% pikem). Diagnoosi järgi on pikima haiguskestusega vigastuse, mürgistuse või muu välispõhjuste toime tagajärjega patsiendid ja lühimaga on seotud terviseseisundit mõjustavate tegurite ja kontaktidega terviseteenistuses. Kõige pikemalt on haiged need patsiendid, keda esimesel visiidil nõustas pereõde telefoni teel ning kõige lühemalt need, keda nõustas perearst telefoni teel.

Loe lisa...

 

Kirurgilised protseduurid 2018

10. OKTOOBER 2019

2018. aastal opereeriti Eestis haiglaravil 74 000 ja päevaravis 61 100 patsienti. Võrreldes eelneva aastaga oli päevaravis opereerituid 7,6% ja statsionaaris opereerituid ligi kaks protsenti enam, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Päevakirurgia protseduuride kasvu olulisim põhjus oli haigekassa suurem rahastus katarakti (silmakae e hallkae) opereerimisel. Laste (0–14-aastased) päevakirurgia omakorda vähenes (4%) tervisestatistika andmetel, seda peamiselt vähenenud suu ja neelu protseduuride tõttu.

Statsionaarset ja päevakirurgiat osutatakse endiselt kõigis maakondades, enamuse opereeritutest moodustasid kesk- ja piirkondlike haiglate patsiendid (haiglaravist 89%, päevaravist 68%). Vältimatut kõhukoopa kirurgiat teostati 2018. aastal kõigis maakondades peale Jõgevamaa.

Haiglaravil opereeriti kõige sagedamini luu- ja lihaskude ning seedetrakti, päevakirurgias silmi ja naissuguelundeid.

statskirurgia2018

paevakirurgia2018

Tervise infosüsteemi andmete põhjal on avaldatud valik operatsioonidest patsiendi elukoha maakonna järgi. Maakonniti vähesema varieeruvusega on keisrilõiked, kubemesonga ja ussripiku operatsioonid. Teiste operatsioonide suurem maakondlik varieeruvus on osaliselt tingitud andmete halvemast ja ebaühtlasest hõlmatusest võrreldes tervisestatistika või haigekassa andmetega, kuigi eelmise aastaga võrreldes on hõlmatus veidi paranenud.

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Ravivoodite kasutamine ning haigla- ja päevaravi põhjused, 2018

11. OKTOOBER 2019

Eelmisel aastal osutas Eestis haiglaravi 53 haiglat: neist 34 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad. Haiglaravivoodeid oli 2018. aasta lõpul kokku 6658, millest 1751 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid ja 282 laste erialade ravivoodid. Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2018. aastal oli haiglaravivoodeid 2,8%, õendusvoodeid 4,3% ja lasteravivoodeid 2,4% võrra vähem kui 2017. aastal.

Haiglaravil viibis kokku 26 444 last (0–14-aastased) ja 194 042 täiskasvanut, kellest õendusabi sai 19 877. Nii laste kui täiskasvanute arv suurenes võrreldes 2017. aastaga (vastavalt 2,6% ja 0,03%). Õendusabisaajate arv vähenes 4,6%.

Päevaravi osutas kokku 59 tervishoiuasutust: 26 haiglat ja 33 ambulatoorset tervishoiuteenuse osutajat. Päevaravivoodeid oli kokku 509 – 343 voodit haiglates ja 166 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2017. aastaga, vähenes päevaravivoodite arv 18%. Eelmisel aastal viibis päevaravil 8328 last ja 80 828 täiskasvanut. Võrreldes 2017. aastaga vähenes laste (0–14-aastased) arv 3,4%, kuid täiskasvanute arv suurenes 7,5%.

Ravivoodid2018

2018. aastal moodustasid haiglaravi patsientidest lapsed 13%, 15–64-aastased 45% ja 65-aastased ja vanemad 42%. Eelneva aastaga võrreldes oli vanusjaotus sama, aga viimase kümne aasta jooksul on 65-aastaste ja vanemate patsientide osatähtsus kasvanud 8%. Haiglaravi peamisteks põhjusteks on sarnaselt varasemaga vereringeelundite haigused, neist patsientidest kolmveerandi moodustasid 65-aastased ja vanemad.

haiglaravi2018

Lapsed moodustasid 2018. aastal päevaravi patsientidest 9%, 15–64-aastased 58% ja 65-aastased ja vanemad 32%. Vanema vanuserühma osatähtsus on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 4%, seda päevaravi peamise ravipõhjuse – silmahaiguste – arvelt.

paevaravi2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2018. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi, samuti tervise infosüsteemi aktiivhaiglast lahkunute andmed patsiendi elukoha järgi.

Loe lisa...