Uuendused

Tagasi

Imikute rinnapiimaga toitmine, 2018

01. AUGUST 2019

Eesti lastest oli esimesel kolmel elukuul täielikul rinnapiimatoidul 65 ja kuue kuu vanuselt 24 protsenti lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2018. aasta kohta.
Võrreldes aasta varasemaga oli 2018. aastal rinnapiima saanud laste osatähtsus kuni üheaastaste laste hulgas sarnane – täielikul rinnapiima toidul olnud laste osa suurenes 3. elukuul ühe protsendipunkti võrra ja 6. elukuul poole protsendipunkti võrra.
Osalisel ja/või täielikult rinnapiima saanud laste osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti ulatuses nii 6 kui 12 kuu vanuses, moodustades osatähtsuse vastavalt 72 ja 34 protsenti kuni aastastest lastest. Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 6. elukuul 18 protsendipunkti ja 9 protsendipunkti võrra on suurenenud osaliselt rinnapiima saanute osatähtsus 12 kuu vanuselt.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti lastearstide toitumissoovitus on toita last täielikult rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt vähemal 1. eluaastani koos täiendava toiduga. Rinnapiim sisaldab kõiki vastsündinu ja imiku tervislikuks arenguks vajalikke toitaineid. Lisaks rinnaga toitmine rahustab last ja soodustab emal kiiremat sünnitusjärgset taastumist.
Täielikult rinnapiima saaja on laps, keda toidetakse üksnes rinnapiimaga. Vajadusel võib saada lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.

WABA

Augustikuu esimesed seitse päeva on ülemaailmselt kuulutatud rinnaga toitmise nädalaks. Tänavu on rinnaga toitmise nädal „Empower Parents, Enable Breastfeeding” suunatud eelkõige vanemate teadlikkuse suurendamiseks imetamise kasulikkuse osas. Tähelepanu pööratakse ema toetamisele teiste osapoolte, sh lapse isa, perekonna, töökoha ja kogukonna poolt, et võimaldada ja edendada rinnaga toitmist.

 

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Lisaks avaldati ka 2018. aasta imikute rinnapiimaga toitmise statistika kvaliteediraport.

rinnapiim2018

 (Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides.)

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi sama palju kui aasta varem

20. JUUNI 2019

2018. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 2 protsenti rohkem noorukeid ja täiskasvanuid, kuid 4 protsenti vähem lapsi kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2018. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul 103 569 inimest, see on keskmiselt iga 13. Eesti elanik. Enamus ehk 90 protsenti psühhiaatri patsientidest olid vanuses 15 või vanemad. Rohkem pöördus tervisemurega vastuvõtule naisi – 55 protsenti nooruki- ja täiseas patsientidest. Kuni 14-aastaseid lapsi oli psühhiaatri patsientide hulgas kümnendik, kellest kaks kolmandikku poisid ja kolmandik tüdrukud.
Psüühika- või käitumishäire diagnoosiga oli ligi 93 000 patsienti – ligikaudu sama palju kui aasta varem. Pisut rohkem oli vaimse tervise häirega nooruki- ja täiseas patsiente, samas oli lastel psüühika- ja käitumishäireid vähem kui 2017. aastal. Haigekassa lepingupartnerite statistika põhjal on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise õe vastuvõtud ja ka kliinilise psühholoogi konsultatsioonid, mida TAI psüühika- ja käitumishäirete statistika ei kajasta.
Haiglaravil oli üle 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsiendi. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva ja ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud.
Endiselt on sagedasemateks diagnoosideks neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida esines 2018. aastal vastavalt 25 ja 22 protsenti haigusjuhtudest. Sellised häired on omasemad naistele, kellel esines neid meestest kaks korda rohkem. Meestel on levinumaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, nagu alkohol ja narkootikumid, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida registreeriti neil ligi neli korda enam kui naistel. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest oli 74 protsenti alkoholi ja 13 protsenti opioidide kasutamise tõttu.
2018. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Kunstlik viljastamine, 2018

17. JUULI 2019

Eestis teostati 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, mis on viis protsenti enam kui aasta varem. Kui aastail 2014–2016 on läbitud viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud. Kehavälise viljastamise abil sündis 2018. aastal 444 last.

Ravimiameti andmetel olid 2018. aastal kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), mõlemad vastavalt 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 10 protsenti kõikidest tsüklitest. Siiski on IUI meetodi kasutamine kasvanud kõige enam, võrreldes 2017. aastaga kasutati seda 25 protsendi võrra rohkem. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Protseduuri rakendatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2018. aastal kõige enam 40-aastaste naiste seas (27%) ning vähenes 41-aastaste ja vanemate seas (5%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Peaaegu pooled, 44 protsenti, viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2018. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv tõusis eelmise aastaga võrreldes kaks protsenti.

Haigekassa andmetel oli 2018. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,481 miljonit eurot. Kui 2017. aastal oli raviarvete summa samal tasemel varasema aastaga, siis 2018. aastal tõusid Haigekassa kulud viljatusravi teenustele 4 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on tõusnud aastaga ka kehavälise viljastamise piirhind 653 eurolt 687 eurole.

Kliinilise rasedusega lõppes 2017. aastal 890 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 30 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa, täpsemalt 83 protsenti kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mõlemad 7 protsendiga mitte-partneri doonor-munaraku kasutamine ning mitte-partneri doonorsperma kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 10 patsiendil.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last, mida on 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb: 

 kunstlikve2018

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajate arv on veidi kasvanud

17. JUUNI 2019

Tervise Arengu Instituudi andmebaasis avaldatud värsked andmed näitavad, et tervishoiutöötajate arv Eestis on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2% aastas. 2018. aastal tegutses Eestis 24 026 tervishoiutöötajat.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2018. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õendustöötajat, sh õdesid 6,3. Võrdluseks võib tuua 2016. aasta Euroopa Liidu riikide keskmised arvud, mille järgi oli tuhande elaniku kohta 3,6 arsti ja 8,4 õde.
Arste oli eelmisel aastal 4605 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,9% aastas. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – on selle aja jooksul jäänud samaks.
Eelmisel aastal oli Eestis 929 perearsti ja nende arv on võrreldes 2017. aastaga 0,9% kasvanud. Viie aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,6. Keskmiselt oli üks perearst 1429 elaniku kohta. Perearstide keskmine vanus oli 55,1 eluaastat. 22% perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osatähtsus on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,8% ja arstidel 0,6% võrra aastas.
Pereõdesid töötas 2018. aastal Eestis 1315, võrreldes 2017. aastaga on nende arv kasvanud ligi 6%. Pereõed olid keskmiselt 46,5 aastased.
Täiskoormusega töötas 54% arstidest, 27% töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamik õdedest, täpsemalt 65%, töötas täiskoormusega, 12% aga suurema koormusega. Aastatel 2013–2018 on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Tervishoiutöötajate andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi lingi „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad lingi „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed lingi „Tervishoiuteenuse osutajad“ alt.

Loe lisa...