Statistika

Tagasi

18. SEPTEMBER 2020

Vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv on nelja aastaga vähenenud viiendiku võrra

2019. aastal kaotas Eesti rahvastik 413 226 eluaastat, mis on ligi tuhande aasta võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 190 619 ja naised 222 604 aastat. Kaotatud eluaastate arv enneagsete surmade tõttu on nelja aastaga meestel vähenenud seitse ja naistel neli protsenti.

tervisekaotus2019

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 27% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv. 20 protsendi võrra on vähenenud ka vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle tõttu haigestumus ja suremus vähenenud 5%.

Kaotatud eluaastate arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 31 protsendi võrra muude haiguspõhjuste rühmas, millest enamuse moodustavad diabeet, nahapõletikud ja rasvumine.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on endiselt suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.