Uuendused

Tagasi

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi sama palju kui aasta varem

20. JUUNI 2019

2018. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 2 protsenti rohkem noorukeid ja täiskasvanuid, kuid 4 protsenti vähem lapsi kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2018. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul 103 569 inimest, see on keskmiselt iga 13. Eesti elanik. Enamus ehk 90 protsenti psühhiaatri patsientidest olid vanuses 15 või vanemad. Rohkem pöördus tervisemurega vastuvõtule naisi – 55 protsenti nooruki- ja täiseas patsientidest. Kuni 14-aastaseid lapsi oli psühhiaatri patsientide hulgas kümnendik, kellest kaks kolmandikku poisid ja kolmandik tüdrukud.
Psüühika- või käitumishäire diagnoosiga oli ligi 93 000 patsienti – ligikaudu sama palju kui aasta varem. Pisut rohkem oli vaimse tervise häirega nooruki- ja täiseas patsiente, samas oli lastel psüühika- ja käitumishäireid vähem kui 2017. aastal. Haigekassa lepingupartnerite statistika põhjal on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise õe vastuvõtud ja ka kliinilise psühholoogi konsultatsioonid, mida TAI psüühika- ja käitumishäirete statistika ei kajasta.
Haiglaravil oli üle 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsiendi. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva ja ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud.
Endiselt on sagedasemateks diagnoosideks neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida esines 2018. aastal vastavalt 25 ja 22 protsenti haigusjuhtudest. Sellised häired on omasemad naistele, kellel esines neid meestest kaks korda rohkem. Meestel on levinumaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, nagu alkohol ja narkootikumid, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida registreeriti neil ligi neli korda enam kui naistel. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest oli 74 protsenti alkoholi ja 13 protsenti opioidide kasutamise tõttu.
2018. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Eelmisel aastal sündis Eestis rohkem lapsi

12. JUUNI 2019

Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis Eestis 2018. aastal kokku 14 281 last, mis on varasemast 606 võrra enam. Vähenes naise omal soovil tehtud abortide arv.
Kõikidest mullu sündinud lastest 14 202 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 79 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 14 043 naist: 13 807 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 234 ning kolmikuid 2 korral. Loomulikul teel sünnitas 10 681 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 682 ning keisrilõikeid tehti 2680 sünnitajale. Surnult sündis 46 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest ning on püsinud samal tasemel viimasel paaril aastal.
Esmassünnitaja keskmine vanus oli 28,4 ja korduvsünnitaja keskmine vanus 32,5 aastat.
Kodusünnituse teenust kasutasid 65 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 62.
Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 201 võrra langedes 3620-le. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 201 rasedust.
Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajate arv on veidi kasvanud

17. JUUNI 2019

Tervise Arengu Instituudi andmebaasis avaldatud värsked andmed näitavad, et tervishoiutöötajate arv Eestis on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2% aastas. 2018. aastal tegutses Eestis 24 026 tervishoiutöötajat.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2018. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õendustöötajat, sh õdesid 6,3. Võrdluseks võib tuua 2016. aasta Euroopa Liidu riikide keskmised arvud, mille järgi oli tuhande elaniku kohta 3,6 arsti ja 8,4 õde.
Arste oli eelmisel aastal 4605 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,9% aastas. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – on selle aja jooksul jäänud samaks.
Eelmisel aastal oli Eestis 929 perearsti ja nende arv on võrreldes 2017. aastaga 0,9% kasvanud. Viie aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,6. Keskmiselt oli üks perearst 1429 elaniku kohta. Perearstide keskmine vanus oli 55,1 eluaastat. 22% perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osatähtsus on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,8% ja arstidel 0,6% võrra aastas.
Pereõdesid töötas 2018. aastal Eestis 1315, võrreldes 2017. aastaga on nende arv kasvanud ligi 6%. Pereõed olid keskmiselt 46,5 aastased.
Täiskoormusega töötas 54% arstidest, 27% töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamik õdedest, täpsemalt 65%, töötas täiskoormusega, 12% aga suurema koormusega. Aastatel 2013–2018 on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Tervishoiutöötajate andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi lingi „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad lingi „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed lingi „Tervishoiuteenuse osutajad“ alt.

Loe lisa...

 

Kui Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides on kasvanud, siis välismaalaste ravi Eestis on jäänud samale tasemele

23. MAI 2019

Aastal 2018 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 10 miljoni euro eest, mis on ligi 40% rohkem kui aasta varem, selgus täna avaldatud statistikast. Juba aastaid on eesti patsientide arv teistes Euroopa riikides olnud suurim meie naaberriigis Soomes, millele järgneb Saksamaa.
Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, suurenes veerandi jagu. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 8500 inimese raviarvete eest.
Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 Euroopa riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. ja 2018. aastatel esitati enim raviarveid Soomest.
Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 10 miljonile veel umbes 10 miljonit eurot.

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel neljal aastal püsinud stabiilselt samas suurusjärgus. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.

Euroopa2018

Sarnaselt varasemate aastatega on nii välismaa mehed kui ka naised kasutanud Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teiste Euroopa riikide kindlustatud on abi saanud valdavalt eesti kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.
Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...