Uuendused

Tagasi

Tervishoiukulud 2018

31. OKTOOBER 2019

Eesti 2018. aasta tervishoiukulud kasvasid aastaga 14,5% küündides 1,74 miljardi euroni. Avaliku sektori kulud (s.o Eesti Haigekassa, keskvalitsus, KOV) suurenesid 13% ja inimeste enda kulutused tervishoiule 19%.

Leibkondade kulud kasvasid kiiremini kui avaliku sektori kulud, kuigi avaliku sektori panus tervishoiukulude absoluutkasvu on suurem. Avaliku sektori osa tervishoiukuludes suurenes aastaga 147 miljoni euro võrra, leibkondade kulutused suurenesid 68 miljonit eurot.

tervishoiukulud2018

Leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes 2018. aastal pisut kasvas, suurenedes aastaga 23,6%-lt 24,5%-le. Selles osas on Eesti jõudmas kriitilise piirini (25%), mille ületamisel võivad tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja -kaupade eest tasumisel. Inimeste omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes on Eestis viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel ning on olnud oluliselt suurem kui WHO soovituslik tase – 15% ja kõrgem kui OECD riikide keskmine – 21% (2017).

Andmete tõlgendamisel on oluline tähelepanu pöörata sellele, et alates 2018. aastast toimus tervishoiuteenuste kulude arvestuses muudatus, mille käigus laiendati Eesti Haigekassa tulubaasi ja viidi osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassa eelarvesse. Haigekassasse koondus seni riigieelarvest rahastatud kiirabi teenuste rahastamine (45 miljonit eurot) ja tuberkuloosiravimite soetamine (0,4 miljonit eurot). Lisaks toimus muutus sotsiaalhoolekandeteenuste kulude arvestuses, mis mõjutas kõige rohkem leibkondade omaosaluse kasvu õendusabi teenustele, kuna sisse on arvestatud uusi teenuseid ja nendele tehtud kulud ei olnud varem kaasatud.

Tervishoiukulude reaalkasv, mis võtab arvesse tarbijahinnaindeksi mõju, oli 2018. aastal 5,4%. Võrreldes eelnenud aastaga kasv kiirenes 3,8 protsendipunkti võrra.

2018. aastal tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,7%-ni, mis on Euroopa Liidu riikidest üks madalamaid. 2017. aastal oli Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus 9,6%, samas kui Eesti tervishoiukulude osatähtsus SKP-st oli 6,4%.

tervishoiukulud SKP2018

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi töö katkestus

29. OKTOOBER 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas ei ole praegu eile tekkinud võrguprobleemi tõttu kättesaadav. Anname teada, kui see laheneb.

Vabandage ebameeldivuste tekkimise pärast!

Loe lisa...

 

Tervisestatistika andmebaasi töö taastatud

29. OKTOOBER 2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas on taas kättesaadav.

Loe lisa...

 

Hambaarsti visiidid 2018

23. OKTOOBER 2019

2018. aastal tehti Eestis kõikidel hambaarsti erialadel kokku ligi 1,96 miljonit visiiti. Kui 2017. aastal suurenes eelnenud aastaga võrreldes hambaarsti visiitide arv viis protsenti, siis 2018. aastal oli visiitide arv üks protsent väiksem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. Eesti elanik käis 2018. aasta jooksul hambaarsti juures keskmiselt 1,5 korda, mis on samal tasemel 2017. aastaga, kuid sagedamini kui 2016. aastal (2016. aastal 1,4 korda).

Hambaravi visiidid moodustasid hambaarsti visiitidest 80% ning nende arv on 2017. aastaga võrreldes samal tasemel. Kokku raviti 2018. aastal 1,04 miljonit hammast, mis on 2,8% rohkem kui eelmine aasta.

2018. aastal jätkus ortodondi ja suuhügienisti visiitide arvu kasv. Ortodonti külastati aastas üle 177 000 korra, seejuures täiskasvanute ja laste ortodontiliste visiitide osakaal oli enam-vähem võrdne. Ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 29 000, mis on 7% rohkem kui möödunud aastal. Kolmveerand paigaldatud aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad. Suuhügienistide juurde tehti 2018. aastal üle 30 000 visiidi. Laste visiidid moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud visiitidest 12%.

2018. aastal jätkus ka paigaldatud implantaatide arvu kasv, implantaate paigaldati eelmise aastaga võrreldes 16% enam. Kokku paigaldati 12 255 implantaati 8262 isikule.

Hambaraviga seonduvaid röntgenuuringuid tehti 2018. aastal ligi 305 000, mis on 3% enam kui eelmine aasta. Uuringutest 53% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 40% panoraamröntgenogrammid, 4% kolju külgülesvõtted ja 3% 3D-uuringud. Üksikhammaste röntgenuuringute arv eelmise aastaga võrreldes vähenes, samas kui teiste röntgenuuringute arv 2018. aastal kasvas.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...