Kahjude vähendamise keskus

Tagasi

08. MAI 2017

Aivo lugu

Mina olen Aivo ja praegu 32aastane. Olin umbes 15–16, kui mul tekkis huvi kriminaalse elu vastu, eriti narkootikumide vastu. Kui ma sain aru, et sellega võib veel ka raha teenida, siis huvi aina suurenes.

Narkootikumid on minu elu 360 kraadi mõjutanud, olen HIV-i nakatunud, perega pole vähemalt viis aastat suhelnud. Minu terve tutvusringkond tarvitab narkootikume. Kõik nad varastavad, mõned on vanglasse sattunud.

Mina otsustasin narkootikumidest loobuda, sest ma ei taha surra, ma tahan elada ja nautida kainet elu, tunda end oma kehas hästi. Selle valikuni, et uimastitest loobuda, viis mind minu elukaaslase surm. Ma arvan, et see mõjutas mind väga palju. Ma ei soovi seda tunnet mitte kellelegi.

Teised, kes on valikute ees – ma soovitan teil abi küsida. Ma tean omast kogemusest, et üksi on suhteliselt võimatu selles olukorras hakkama saada. Ma oleks oma perelt ka rohkemat oodanud, et nad oleksid minu pärast pingutanud ja pakkunud mulle armastust.

Teile, kes te tahate narkootikume proovida – ma ütlen, et see ei ole mõistlik tegu, rikute oma elu ära. Aga ma tean endast, et ka mina ei kuulanud kedagi ja siin ma olen... Ma loodan, et tulevikus on minu ümber armastavad inimesed, keda ma saan usaldada ja kes usaldavad mind, mul on oma kodu ja pere. Mul on stabiilne elu.

Praeguseks olen ma saavutanud selle, et olen aktiivne ja mul on tahe elada, ma olen enesekindlam ja rohkem enda moodi. Pikk tee on veel minna, aga ma olen juba suure töö ära teinud!