Sotsiaaltöö

Põhja-Sakala vallas on lähiajal teoksil paljutki – ehitatakse kogukonnamaja ja sotsiaalteenuste keskust, koostatakse heaolu profiili ja tulemustest lähtuvat heaolu arengukava. Sealses töökultuuris peetakse kõige olulisemaks inimesekesksust, koostööd valdkondade vahel ja töötajate toetamist.

Bürokraatlike reeglite lihvimise asemel tasub mõnikord paremini tundma õppida ja arvesse võtta valdkondlikke teooriaid. Artiklis analüüsitakse süsteemi-, sotsiaalse õppimise ja kogukonna arendamise teooria seoseid sotsiaaltöö praktikaga.

Esimene katsetus toetada ühe piirkonna omavalitsusi arenguprogrammiga läks asjaosaliste hinnangul igati korda: saadi uusi teadmisi ja ideid sotsiaalteenuse arendamiseks, õige pea avaneb ka võimalus neid ellu viia.

Pere lahendusringi abil saab ennetada peres probleemide süvenemist, parandada keerulisi peresuhteid ning see aitab ka lapsevanematel ja lapse lähedastel taas omavahel suhtlema hakata, seades esikohale lapse heaolu. Taastava õiguse lähenemiste hulka kuuluvat pere lahendusringi meetodit rakendatakse mitmes Eesti omavalitsuses.

Kas kohalik omavalitsus peab aitama kõiges ja kõige eest vastutama ning kas vastutuse suunamine riigilt kohalikele omavalitsustele on alati õigustatud? Kuidas sättida sotsiaaltöö fookust või jagada raha, kui seda igale poole ei jagu?

Kersti Kriisk teeb kokkuvõtte oma doktoritööst „Kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavus lähtuvalt valitsemistasandite vahelistest suhetest ja territoriaalsetest eripäradest: Eesti-sisene uuring” (2020). Doktoritöö keskne küsimus oli, kuidas mõjutavad valitsemistasandite vahelised suhted ja territoriaalsed eripärad kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavust.