Sotsiaaltöö

Sotsiaalministeeriumi statistikaülevaade vahendab andmeid väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta 2019. aastal. Samuti saab vaadata aastatel 2015–2019 toimunud muutusi: kui palju oli üldhooldusteenuse saajaid ja milline on nende vanus; kuidas jagunesid kohtade arvu järgi teenust osutavad asutused, kui suured on üldhooldusteenuse osutamise kulud ja kuidas need jagunevad rahastamisallika järgi ning kuidas jagunevad asutused ööpäevase kulu suuruse järgi.

Juulis avas uksed esimene dementsussõbralik kodu Eestis, mille projekteerimisel ja ehitamisel võeti arvesse dementsusega inimeste vajadusi.

Koroonapandeemia näitas selgelt kätte eri süsteemide nõrgad kohad sotsiaal- ja tervishoiupoliitikas. Nüüd, mil esimene ehmatus kriisist on möödas, on aeg mõelda, milliseid uusi võimalusi see karm õppetund meile pakkus? Nagu öeldakse, pole halba ilma heata.

Hooldustöö ei sobi igaühele. Teadmistele ja oskustele lisaks on vaja ka füüsilist võimekust, vaimset valmisolekut ning empaatilist meelt. Aga ka oskust säästa iseennast.

Aastatel 2018–2019 viidi Eesti kuues piirkonnas ellu pilootprojekt, et katsetada hoolduse koordinatsiooni mudelit, mille rakendamine on üheks esimeseks sammuks sellise abisüsteemi loomisel, kus inimene saab õigel ajal õige teenuse ja eri valdkonnad töötavad koos ühiste eesmärkide nimel. Analüüsisin selleks vajalikke eeldusi, võttes aluseks 2019. aasta aprillis kuuelt hoolduskoordinaatorilt saadud kirjalikud vastused.

Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul, seetõttu hõlmabki pikaajalise hoolduse süsteem nii lapsi, tööealisi kui ka eakaid. Sotsiaalministeerium esitab valitsusele koostöös eri osapooltega valminud ettepanekud, kuidas korraldada ümber pikaajaline hooldus ja ajakohastada erivajadustega inimeste poliitika põhimõtted.