Uudised

Tagasi

Uudis

11. VEEBRUAR 2021

Eesti suurim vaimse tervise uuring aitab luua arukat tervishoiupoliitikat

Vaimse tervise tähtsusest saadakse üha enam aru, aga kuidas seda riiklikul tasandil toetada, millist tuge inimesed vajavad? Kuidas ennetada vaimse tervise probleeme ja neid varakult ära tunda? Nendele küsimustele otsib vastust alanud vaimse tervise uuring, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel.

[artikkel ka vene keeles]

Sageli arvatakse, et vaimse tervise probleemid puudutavad vaid väikest osa inimestest. Paljud leiavad, et see loomulikult ei puuduta mõistlikke ja tublisid nagu tema ise või ta sõbrad. Tegelikkus on vastupidine -   Ameerika Ühendriikides ja Uus-Meremaal läbi viidud uuringud näidanud, et neid, keda elu jooksul ei puuduta ükski vaimse tervise probleem, on umbes veerand elanikkonnast. Kuidas on olukord Eestis, seda me veel ei tea. Üldlevinud ettekujutused meid suurt ei aita või võivad olla lausa kahjulikud, näiteks arvamus, et teismeline peabki ühest maailmavalust teise siplema või vanainimesed ongi loomult pahurad. 

Vaimse tervise mõiste on laiem kui tavaliselt arvatakse.  See ei tähenda ainult psüühikahäirete puudumist, vaid ka toimetulekut igapäevaelu pingetega ning oma võimete realiseerimist. Teema olulisust arvestades on vaimset tervist kaugelt liiga vähe uuritud.

Valearusaamad vaimsest tervisest

Mõnikord võib isegi kohata arvamust, et vaimse tervise probleemid ei tähenda muud kui viletsat iseloomu ja tahtejõu puudumist, seega peaks neist üle saama väikese pingutusega. Aga on mõeldud ka teistpidi – et vaimse tervise hädade vastu ei olegi mingit abi ja ainuke lahendus on „ohtlikud haiged” isoleerida.  Tänastele teadmistele tuginedes on tegu juba kahtlemata iganenud arusaamadega ja õnneks ei ole vaja karta, et tervishoiupoliitikat nende järgi kujundataks.

Üks oluline põhjus vaimset tervist uurida on majanduslik. Psüühikahäired (näiteks depressioon ja ärevushäired) on sagedased töövõimetuse põhjused. Maailma Terviseorganisatsiooni ülevaadete järgi on tavaline, et psüühikahäire all kannatajad ei otsi abi, nad pigem lepivad vaikides ja elavad alla oma võimete.

On välja arvutatud, et iga meeleoluhäirete raviks, mis kaugeltki ei tähenda ainult tablettide määramist, kulutatud dollar tuleb rahvamajandusse tagasi neljakordselt. Vaimse tervise häiretel ei ole ainult otsesed tagajärjed, vaid ka kaudsed, mida siin ei arvestata – näiteks mõju füüsilisele tervisele stressi või tervisekäitumise kaudu, samuti mõju teistele inimestele.

Keda huvitab vaimse tervise uurimine ja miks?

Seega kindlasti ei ole rahvastiku vaimse tervise uurimine vaid teadlaste erahuvi. Vaimse tervise poliitika arukaks planeerimiseks on vaja teada, millised on psüühikaprobleemide riski- ja kaitsetegurid, millised on haavatavamad elanikkonnagrupid, kuidas ebatavalised sündmused ja kriisiolukorrad mõjutavad vaimset tervist, millistest vaimse tervise teenustest tuntakse puudust. Ainult sellised teadmised võimaldavad teha põhjendatud otsuseid.

Teadmised rahvastiku vaimsest tervisest on vajalikud ka spetsialistidele, kes igapäevatöös selle teemaga kokku puutuvad ja inimesi aitavad: perearstid, psühholoogid, psühhiaatrid, sotsiaaltöötajad jne. Täpne ja usaldatav teave aitab neil vaimse tervise probleeme kiiremini ära tunda ning nende vältimiseks või ennetamiseks anda paremat nõu.

Uuringusse kutsutakse 20 000 elanikku

Sellise süsteemse teadmistebaasi loomise eesmärki täidabki Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidav rahvastiku vaimse tervise uuring (www.tai.ee/rvtu), kuhu on kutsutud osalema 20 000 inimest, kes annavad sellega oma panuse esimesse nii põhjalikku ülevaateuuringusse Eesti rahvastiku vaimse tervise olukorrast.

Uuringus keskendutakse nii inimeste heaolule, psühholoogilistele probleemidele, stressile ja emotsioonidele, vaimse tervise teenuse kasutamisele, tervisekäitumisele kui samuti toimetulekule koroonapandeemia ajal.

Küsitlus toimub aasta jooksul kolm korda, sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Esimeses uuringulaines kutsutakse osalema vähemalt 18-aastaseid. Uuringukutsed saadetakse rahvastikuregistrist juhuslikult valitud inimestele e-postiaadressile või tavapostiga. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene või inglise keeles.

Uuringu esialgseid tulemusi tutvustatakse 2021. aasta jooksul. Lõpptulemused valmivad 2022. aasta veebruariks ning aitavad kaasa riikliku vaimse tervise monitooringusüsteemi loomisele.

Fakte rahvastiku vaimse tervise uuringu kohta

  • Läbiviijad:  Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool
  • Põhjalikum info: www.tai.ee/rvtu
  • Osalema kutsutakse 20 000 juhuslikult valitud Eesti elanikku
  • Kõigi kutsuste vastused on väga olulised – tulemused on seda väärtuslikumad, mida suurem portsent kutsututest küsimustikule vastab (olenemata sellest, kas vastajal on või ei ole vaimse tervisega muresid)
  • Osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne, isikuandmeid ei jagata kellegagi
  • Ankeedile vastamise järel on soovitused juhuks, kui vastaja tunneb, et ta vajab vaimse tervisega seonduvalt abi või lisainfot
  • Esimene ja kõige olulisem küsitluslaine: jaanuar-veebruar 2021
  • Kokku toimub 3 küsitluslainet: lisaks praegusele veel mais-juunis 2021 ja jaanuaris-veebruaris 2022
  • Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga, teistele tavapostiga
  • Küsimustikule saab vastata internetis ja paberil nii eesti, vene kui ka inglise keeles
  • Esimeses küsitluslaines vastanute vahel loositakse välja 50 kinkekaarti väärtuses 30€
  • Uuringu tulemusi tutvustatakse kõige esimesena esimeses küsitluslaines vastajatele mõeldud veebiseminaril
  • Uuringukutsed ja meeldetuletused võivad e-postis sattuda rämpsposti kausta.  Seetõttu saadetakse üks meeldetuletus ka SMS-iga.