Uudised

Tagasi

Uudis

04. MÄRTS 2020

Ilmus vaimsele tervisele ja taastumisele pühendatud Sotsiaaltöö erinumber

Selle aasta esimene Sotsiaaltöö number on pühendatud vaimse tervise ja taastumise teemadele. Artikleid lugedes saab kaasa mõelda, kuidas on omavahel seotud positiivse vaimse tervise hoidmine, personaalse taastumise toetamine, lootuse väärtustamine, kogukondlikkus ja avatud dialoog. Numbri külalistoimetaja on Dagmar Narusson Tartu Ülikoolist.

Lisaks on numbris artikkel päevakajalisel teemal, mis pakub huvi kõigile omavalitsustele: Riigikohus andis Narva linna näitel kohalikele omavalitsustele suunised, millest need peavad sotsiaalteenuste korraldamisel lähtuma. Kust jooksevad sotsiaalabi piirid, selgitavad Raina Loom (Riigikohus) ja Juta Saarevet (Õiguskantsleri kantselei). Loe artiklit

Artiklite tutvustus: vaimne tervis ja taastumist toetavad meetodid

  • Dagmar Narusson tutvustab oma doktoritöö tulemusi. Ta uuris spetsialistide tegevusi, mis toetavad inimeste personaalset taastumist, toimevõimekust ja iseseisvuse saavutamist.
  • Numbri persooniks on coach, superviisor ja koolitaja Triin Vana. Ta kutsub üles keskenduma probleemide asemel lahendustele ja inimeste motivatsiooni toetamisele. Loe artiklit
  • Karin Hanga (PhD) jagab oma mõtteid CARe metoodikast ehk kõikehõlmavast rehabilitatsioonikäsitlusest ja selle rakendamisest hoolekandes ning tööturusüsteemis. Loe artiklit
  • Kelli Ilisson uuris oma magistritöös iseseisvat elu alustavate noorte toimetulekut vaimse tervise raskustega ning nende kogemusi personaalse taastumise ja oma vaimse tervise kogemusloo jagamisega.
  • Kogemuslugu on üks oluline töövahend vaimse tervise valdkonnas, see avaldab positiivset mõju nii loo kuulajale kui ka jagajale, kirjutab kogemusnõustaja Inge Vallandi.
  • Avatud dialoogist on saanud tõhus lähenemine, mis hõlbustab inimestega suhtlemist, seda saab edukalt rakendada ka pere- ja võrgustikutöös. Dagmar Narusson tutvustab selle võtmeelemente ja põhimõtteid.
  • Teiseks taastumist tõhusalt toetavaks meetodiks on coaching ehk mõttetreening, mis aitab inimestel näha oma võimalusi ja valikuid. Ajakirjas saab lugeda intervjuud Suurbritannia mõttetreeningu koolitaja Helen Cyrusega ja Eesti spetsialistide kogemusi analüüsivast uurimusest.
  • Eveli Lilleoja magistritöö keskendus vaimse tervise raskustega inimeste kriisikogemustele ja sellele, kuidas ohumärkide plaani ja kriisikaardi koostamine saavad inimesi aidata.
  • Kriisikaardi teenust on hakatud osutama ka Eestis, teenus töötati välja Heaolu ja Taastumise Kooli ja haiglate ühisprojekti käigus, millest kirjutavad selle eestvedajad Anna Toots ja Külli Mäe. Loe artiklit
  • Toetada tuleb ka vaimse tervise raskustega inimeste pereliikmeid ja teisi lähedasi, nt pakkudes neile tugirühmi ja koolitusi. Abivõimalusi tutvustab peretöö tegija Riina Järve-Tammiste.
  • Psüühikahäirega lapsevanemad on oma lastele väga pühendanud. Aga abi vastuvõtmise eelduseks on usalduslik suhe spetsialistidega, kinnitab oma magistritöö põhjal nõustaja Aria Jürgensoo.
  • Koolitaja ja nõustaja Urve Tõnisson annab ülevaate taastumiskolledžite rakendatavast hariduslikust lähenemisest inimeste toetamisele.

Teised teemad

  • Lugeda saab ka Maailma Terviseorganisatsiooni algatusest inimõiguste edendamiseks QualityRights, Eestis korraldatud asutuste hindamisest ja äsja avatud e-õppekeskkonnast (Loe artiklit); kuidas minnakse edasi hoolduskoordinatsiooni mudeli rakendamisega (Loe artiklit) ning Kuressaare Hoolekande uuendusmeelse meeskonna tegemistest.
  • Numbri lõpetab hingehoidja Annika Laatsi mõtisklus teenuskonnast hooliva kogukonnani.