Uudised

Tagasi

Uudis

03. OKTOOBER 2019

Ilmus lapse õigustele pühendatud Sotsiaaltöö erinumber

„Enamikul Eesti lastest läheb hästi. Selle üle rõõmustades tasub aga mõelda, kas ja mida annab teha, et neil lastel ja noortel, keda elu pole hellitanud, oleks lihtsam heaks täiskasvanuks kasvada,” nende sõnadega alustab õiguskantsler Ülle Madise sissejuhatust ajakirja Sotsiaaltöö värskesse numbrisse (3/2019), mis on pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevale. Numbri külalistoimetaja on Elise Nikonov.

Värskes numbris

Teadlikkus lapse õigustest ja vanemlus

  • Andra Reinomägi (Õiguskantsleri Kantselei) tutvustab lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemusi, mis puudutavad laste ja täiskasvanute teadlikkust lapse õigustest ja osalusõigusest.
  • Judit Strömpl (Tartu Ülikool) esitab teaduskirjanduse põhjal ülevaate lapse kehalise karistamise probleemistikust: miks on see tänapäeval järjest enamates riikides keelatud.
  • Vanemlusprogrammis „Imelised aastad” osalemine on üks tõhus viis vanemlike oskuste arendamiseks, selle hea mõju on saanud kinnitust ka Eestis, kirjutavad Pirjo Turk ja Stina Suurväli (Sotsiaalministeerium) ning Ly Kasvandik (Tervise Arengu Instituut).

Lapsesõbralik lastekaitse

  • Aasta parimad lastekaitsetöötajad Janne Sutting ja Ene Ellik (Keila linnavalitsus) tunnevad muret selle üle, et abi ei jõua laste ja peredeni piisavalt kiiresti. Loe artiklit
  • Karmen Toros (Tallinna Ülikool) analüüsib lapse õigust osaleda abivajaduste hindamises ning seda, kuidas lastekaitsetöötajad sellega praktikas arvestavad.
  • Miks lastekaitsetöötaja ei või otsustada üksinda, vaid peaks lapse parima huvi väljaselgitamisel partneritega aru pidama, selle üle arutleb Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitan University).
  • Milline on lapsesõbralik lastekaitse lastekaitsetöötajate endi arvates ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel – uuringutulemusi vahendab Helika Saar (MTÜ Lastekaitse Liit).

Hooldus- ja suhtlusõigus

  • Mitu artiklit puudutavad lapse õigusi vanemate vahelistes hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustest. Kristi Paron (ÕK) kirjeldab lapsesõbralikku menetlust selliste juhtumite korral Loe artiklit ; Birgit Siigur (sotsiaalkindlustusamet, SKA), Andra Olm (justiitsministeerium) ja Andres Aru (ÕK) kirjutavad lapse õiguste kaitsest suhtluskorra kohtulahendite täitmisel. Loe artiklit
  • Merli Laur (SKA) küsitles elatise ja lapserööviga seotud teemadel justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunike Anastasia Antonovat ja Marii-Elisa Pärnat. Loe artiklit
  • Rafaela Lehtme ja Karmen Toros (Tallinna Ülikool) tutvustavad uut, lapsekeskset lahendusviisi pärast vanemate lahutust – linnupesa-hooldust, mille puhul lapsed saavad jääda elama oma koju ning hooldusõigust jagavad vanemad elavad koos nendega kordamööda.

Tugi ja teenused

  • Maarja Kärson (sotsiaalministeerium) ja uurimuse autor Valeria Bida kirjutavad abivajava lapse märkamisest esmatasandi tervishoius.
  • Perevägivalla tunnistajaks olemisel on uuringute põhjal ilmselge mõju lapse arengule ja heaolule, seetõttu tuleb vägivallakogemusega lapsi märgata senisest paremini, kinnitavad Jako Salla ja Triin Raudsepp (SKA).
  • Kiira Gornischeff ja Kristi Loide (SKA) tutvustavad kinnise lasteasutuse teenuse praegust korraldust ja uut kontseptisooni ning vahendavad teenusel viibinud noorte mõtteid ja ettepanekuid. Loe artiklit
  • Mitmed kohalikud omavalitsused on asunud katsetama integreeritud teenuste pakkumist puuetega lastele, kus hindamisi tehakse koos ja teenuseid pakutakse lapse koolis, lasteaias või kodus. Loe artiklit
  • Kadri Arumetsa uuris oma magistritöös puudega laste tugisüsteemi toimimist ja tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse kättesaadavust.

Teised artiklid

  • Kohalike omavalitsuste rubriigis saab lugeda Võru linna ja Jõelähtme valla sotsiaaltöö korralduse muredest ja rõõmudest, autoriteks Eve Ilisson ja Pilleriin Kurg.
  • Visuaalkunstiteraapiat kui tõhusat eneseväljendamise abivahendit lastele tutvustab Marika Ratnik (Tallinna Ülikool).

 

Ajakirja saab tellida siit.

3 2019 Kaas