Social Work

Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooninõudeid saab nüüd võrdlevalt hinnata ja väljaõpet optimeerida, sest välja on töötatud selleks sobiv metoodika. Uuringuga saadi ülevaade, millised on vaimse tervise teenuseid osutavate spetsialistide kvalifikatsiooninõuded, kuidas kvalifikatsiooni omandamiseni jõutakse ja kui ajakohane ning toimiv on praegune korraldus.

Lastekaitseseaduse kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Järelevalve eesmärk on paranda lastekaitsetöö kvaliteeti, mitte spetsialisti karistada. Kas aga ka lastekaitsetöötajad seda nii tajuvad ja mida tuleks nende arvates muuta, et koostööd parandada?

Mõttekoda Praxis tegi 2024. aastal põhjaliku analüüsi ajutise töötamise ehk tööampsude tegemise mõjust töötuna arvel olevate inimeste tööalasele käekäigule ja majanduslikule toimetulekule. Tulemused näitavad, et tööampsud ei paranda kuigi palju majanduslikku toimetulekut, kuid need aitavad hoida aktiivsust ja tunda ennast kasulikuna.

Kopsuvähk on Eestis üks suurima suremusega vähivorme, mida sageli diagnoositakse alles haiguse hilises staadiumis. Artiklis tutvustatakse andmeanalüüsi tulemusi, mis avavad uue ja tervikliku vaate kopsuvähipatsientide liikumisele tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning toovad esile olulisemad kitsaskohad ja toetuse vajadused kogu vähiteekonna jooksul.

2022. aasta veebruaris lahvatanud täiemahuline sõda Ukrainas sundis miljoneid inimesi jätma maha oma kodud ja otsima turvalisust teistes riikides. Eesti oli üks neist riikidest, kus loodi kiiresti süsteem, et pakkuda saabujatele ajutist peavarju ja esimest tuge. Milline oli Ukraina sõjapõgenike elu lühiajalistes majutuskohtades? Kuidas aitasid psühhosotsiaalse kriisiabi teenused neil kohaneda ja uue eluga alustada?

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.