Skip to content
Sotsiaaltöö

Pikk ja täisväärtuslik elu Tartu linnas

Korraldus

Tartus pööratakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas üha enam tähelepanu murede ennetamisele. Tegutsetakse selle nimel, et linnarahvas oleks hea tervisega, pika elueaga ja eakad saaksid võimalikult kaua hakkama oma kodus.

Mihkel Lees
Mihkel Lees
abilinnapea, Tartu linnavalitsus

Kaasautorid: sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juht Merle Liivak, teenistuste juhid Maarika Kurrikoff, Inge Kool, Kairi Avastu, Piret Väljaots


Sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) loetletud kohaliku omavalitsuse kohustuslikele teenustele lisaks on võetud selge suund arendada ennetavaid teenuseid, mis aitaksid inimestel vältida SHSis nimetatud teenustele sattumist või vähemasti seda edasi lükata.

Nimetatud põhimõtte kohaselt töötavad kõik Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna teenistused: hoolekandeteenistus, tervishoiuteenistus, lastekaitseteenistus, sotsiaaltööteenistus ning arendus- ja haldusteenistus.

Järgnevalt annan ülevaate uutest teenustest ja arengusuundadest, jättes kõrvale klassikalise sotsiaaltöö.

Heaolumeister Tarvi Kivipõld
Heaolumeister Tarvi Kivipõld.
Erakogu

Heaolumeistrid

Rohkem kui aasta on vanematel inimestel olnud võimalus kutsuda igapäevasteks toimetusteks tasuta appi heaolumeistrid: kaks võrratut noort inimest, kes aitavad kodus vajalikes tegevustes, millega vähenenud liikumisfunktsiooni või tasakaalutunnetuse tõttu enam iseseisvalt hakkama ei saada. Ikka selleks, et vähendada eakate kukkumisriski ning aidata kaasa võimalikult pikale ja tervele elule oma kodus.

Alustasime välisrahastuse toel 2020. aasta aprillis. Mais 2021 sai välisrahastus otsa, kuid heaolumeistrid jäid linnavalitsuse palgale. Teenindatud on umbes 200 klienti, kellest suurem osa vajas abi kodus mööbli ümberpaigutamisel või abivahendite soetamisel ja paigaldamisel. Heaolumeistrid teevad ka väiksemaid töid, mis vanemaealisele võivad lõppeda kukkumise ja püsiva tervisekahjustusega, nt suitsuandurite paigaldamine ja patareide vahetamine, kardinate vahetamine, ka kardinapuude paigaldamine. Heaolumeistrid teevad koostööd päästeametiga, pakkudes nõu ja abi nii tuleohutuse tagamisel kui ka kukkumisennetuses.

Kukkumisennetus

Kukkumine on üks suuremaid eakate vigastuste põhjustajaid. Koostöös Dorpat Tervisega loodi eakate kukkumisi ennetav treeningprogramm, mis on osutunud väga populaarseks. Treeningprogramm kestab 18 nädalat, iga nädal on kolm kohtumist. Treeningud on osalejatele tasuta, sest selle eest tasub Tartu linn.
Programmi tulemusena paraneb eakate tasakaal, suureneb jõudlus ja seega väheneb kodus või tänaval kukkumise oht. Treeningul osalejad on öelnud, et osalemine on aidanud uuesti aktiivselt liikuma hakata: treeningu tulemusena on vähenenud valu liikumisel. Ka treenerid on andnud mõista, et eakad, kes tulevad treeningule liikumisabivahendiga, unustavad ühel hetkel pärast trenni abivahendi treeningsaali, sest tunnevad end kindlamalt ja tervemalt. Aastal 2021 on plaanitud treeningust osa saama ligi sada inimest.

Kodude kohandamine

Vigastusi kodus aitab kindlasti ära hoida liikumisraskustega inimeste kodude järjepidev kohandamine. Viimase kahe ja poole aastaga on linn välisrahastuse toel aidanud kohandada 220 kodu ja sügiseks loodetakse jõuda 300 kohandatud koduni. Peamiselt ehitatakse mugavamaks vannitubasid, tualette ja kööke. Ette tuleb ka kaldteede ehitust ning muid suuremaid töid. Raha kulub selleks omajagu: kokku 1,4 miljonit eurot. Peame äärmiselt oluliseks, et inimestel oleks oma kodus mugav ja turvaline elada.

Hoolduskoordinaatorid

Tartu osales sotsiaalministeeriumi väljakuulutatud projektis esimest korda 2018. aastal. Pärast projekti lõppu jäi Tartu linnavalitsuse koosseisu tööle üks hoolduskoordinaator. Aastal 2020 avanes võimalus osaleda uues projektivoorus, mille abil saime Tartu linna kaks hoolduskoordinaatorit juurde. Tartus täidavad hoolduskoordinaatori ülesandeid sotsiaaltöö ettevalmistusega inimesed, kes pakuvad lisandväärtust tervishoiusüsteemile.
Hoolduskoordinaatorite tööruumid on tervisekeskustes, kus nad teevad tihedat koostööd perearstidega, annavad infot või on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna küsimuste vahendajad. Nad on tihedalt kontaktis ka Tartu linna sotsiaalvaldkonna teiste töötajatega, et lahendada ühiste klientide muresid. Hoolduskoordinaatorite abil oleme saavutanud parema kontakti esmatasandi tervishoiuga ja usume, et oleme perearstidele heaks partneriks keerulise sotsiaalse taustaga klientide murede lahendamisel.

Tartu hoolduskoordinaatorid
Hoolduskoordinaatorid Merle Pahk, Ave Tooming ja Johanna Hollo.
Erakogu

Eakate kõnniringid

Sügisel 2020 alanud juhendatud kõnniringide esimene eesmärk oli pakkuda vanemaealistele aktiivse tegutsemise võimalust COVID-19 leviku ajal, kui paljud harjumuspärased sotsiaalsed suhted olid piiratud. Kõnniringid osutusid populaarseks, ja nendega otsustati jätkata ka 2021. aastal. Kõnniringid annavad vanemaealistele (aga mitte ainult, sest vanusepiirangut pole) eesmärgi kodust välja tulla, võimaldavad saada kokku ette registreerimata või tundmata osalemiskohustust. Osalemise üle saab otsustada ilma ja enesetunde järgi. Kõnniringid toimuvad igal tööpäeval.
Peale liikumise annavad kõnniringid võimaluse vestelda, maandada hirme ja jagada rõõme. See on ka koht, kus linna ametnikel on võimalik eakatega aktuaalset infot vahetada: rääkida sellest, mis toimub linnas, või anda teavet linnavalitsuse toetuste ja teenuste kohta. Ka vanemaealised tartlased peaksid tundma end kogu linnas mugavalt ja turvaliselt ega jääma nelja seina vahele või kodu lähiümbrusesse.

Koduhoolduse arendamine

Tartus pakub koduhooldusteenust linna asutus Päevakeskus Kalda. Varem aitasid hooldustöötajad umbes 400 tartlast, kuid koduteenuse arendamise projektiga on viimastel aastatel pakutud abi täiendavalt 200 inimesele. See algatus aitab suurendada omastehooldajate võimalusi jääda, naasta või siseneda tööturule, seadmata samal ajal kehvemasse seisu hooldatava igapäevast toimetulekut.

Hooldekodukohad koostöös erasektoriga

Kahjuks oma kodus alati toime ei tulda. Linnale kuuluvale Tartu hooldekodule lisaks rajatakse veel kaks kvaliteetset hooldekodu. Kõige suurema hooldusvajadusega eakatele rajab linn 20kohalise Nõlvaku Kodu. Annemõisa linnaossa rajab Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liit koostöös linnaga 135kohalise hooldekodu. Linn on andnud hooldekodu rajamiseks maa tasuta kasutada.

Nõlvaku hooldekodu eskiis
Nõlvaku hooldekodu eskiis.
Erakogu

Elustamisaparaadid linnaruumis

Tartlaste elupäästevõimaluste suurendamiseks on linn paigaldanud rahvarohketesse kohtadesse elustamisaparaadid (AED-aparaadid). Need leiab näiteks Vanemuise kontserdimajast, Vanemuise teatri suurest majast, ülikooli raamatukogust, turuhoonest, bussijaamast ja Pauluse kirikust.
Aparaat on täisautomaatne, juhendab terviserikkega inimese abistajat, annab vajaduse korral ka elektrišoki, mille õigeaegsusest oleneb sageli inimese elu.

Sotsiaalmajutuse arendamine

Linna sotsiaalkorteritele täienduseks on välisraha toel valmimas kaks tuliuut munitsipaalmaja. Kahte majja tuleb kokku 56 korterit, neist omakorda 14 on kohandatud spetsiaalselt liikumisraskustega inimestele.

Inimesed sotsiaalmaja ehituse juures
Tüve tänava sotsiaalmajade sarikapidu.
Erakogu

Easõbraliku linna strateegia

Ehkki Tartu on tuntud kui tudengi- ja nooruselinn, on ligi veerand linnaelanikest vähemalt 60aastased. Koos Civitta Eesti ASiga koostatakse Tartu easõbraliku linna strateegia, mille eesmärk on kirjeldada praeguste vanemaealiste muresid-rõõme ja tulevaste vanemaealiste elu Tartus. Silmas peetakse nii erisuguseid teenuseid (sotsiaalvaldkond, kultuur, haridus), linnaruumi (elukohad, avalik ruum, transport) kui ka vanemaealiste väärtustamist. Strateegiat koostades püütakse märkida, mis on praeguses Tartus olemas, mis soodustab mõnusat elu kogu elukaare jooksul ja mille poole peaks püüdlema, et Tartu linnas oleks meeldiv ja mõnus vanemaks saada.

Vananevas ühiskonnas tuleb üha enam tähelepanu pöörata eakate toimetulekule ja rahulolule. Kõigi huvides on, et inimesed saaksid oma kodus hästi hakkama, ei kaotaks suhtlusvõimalusi ja oleksid hea tervisega. Tartu linnas pööratakse sellele üha enam tähelepanu. Toetavad teenused peaks jõudma kõigi soovijateni.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2021