Skip to content
Sotsiaaltöö

Puude või muu erivajadusega inimese oht sattuda inimkaubanduse ohvriks

Kogemus

Inimkaubandus on nii keerukas kuritegu, et puude või muu erivajadusega ohver ei oska alati kirjeldada, kuidas teda on ära kasutatud. Sageli ei märka midagi ka perekond, sõbrad ja tuttavad. Kuidas erivajadusega inimkaubandusohvrit ära tunda ja olukorda sekkuda?

Eda Mölder
Eda Mölder
MTÜ Eluliin
Merle Haruoja
Merle Haruoja
MTÜ Eluliin

MTÜ Eluliin koos Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühinguga koostasid 2017. aastal hasartmängumaksu nõukogu toel juhendmaterjali puude või muu erivajadusega inimkaubandusohvrite märkamiseks ning äratundmiseks, koostati ka juhised esmaseks sekkumiseks ja kannatanute õiguste kaitseks.

2019. aastal valmis koostöös Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliiduga (EVPIT) voldik „Inimene ei ole kaup”. See on lihtsas keeles ja fotod aitavad vaimupuudega inimesel ning teistel projekti sihtrühmadel* mõista inimkaubanduse ohte. See materjal annab ülevaate inimkaubanduse põhjustest, ohvrite äratundmisest, abistamisest ja kaitsmisest; erilise tähelepanu all on puuetega inimesed.

Projekti käigus teavitas MTÜ Eluliin koos EVPITiga  puuetega ja teiste erivajaduste inimeste organisatsioone, nende koostööpartnereid ning puuetega inimeste kogukondi inimkaubanduse ohtudest ja ennetamise võimalustest. Eesti eri piirkondades selgitati välja vajadused ja võimalused konkreetsete tegevuste järele ning koostöömudelid ohvrite abistamiseks.

Oma artiklis tutvustame juhendmaterjalis käsitletud teemasid ja kirjeldame puuetega inimeste ärakasutamise viise, millega MTÜ Eluliin on kokku puutunud inimkaubanduse ohvrite abistamisel.


Koolitused vaimupuudega inimestele ja nende toetajatele

2018. aastal teavitasid MTÜ Eluliin ja EVPIT vaimupuudega inimesi, lähedasi ja spetsialiste inimkaubanduse ohtudest. Eestkosteorganisatsioonide ja vabaühenduste, riigi- jt pädevate asutuste esindajatega arutati, kuidas inimkaubanduse ohvreid märgata.

2019. aastal toimusid samale sihtrühmale koolitused Ida-Virumaal, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Hasartmängumaksu nõukogu toetatud projektiga püüti ennetada inimkaubandust ning tagada ohvritele abi ja kaitse. Projekt kestab aasta lõpuni, otsime võimalusi sellega jätkamiseks.

Ümarlaud-koolitustel selgitatakse ka töös ette tulnud probleeme, soovitatakse, kuidas teha koostööd politsei, prokuratuuri ja kohtuga. Kõik osalejad saavad jagada ka oma kogemusi ja kahtlusi. Koos otsitakse lahendusi, kuidas inimkaubanduse ohver, olgu ta puudega või ilma, saaks jõudu ja oskusi, et seista oma ning teiste õiguste eest ja oskaks vajaduse korral oma õiguste eest võidelda.


Inimkaubanduse mõiste

Karistusseadustiku §-s 133 käsitletakse inimkaubandusena „inimese asetamist majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.”

Eestis on alaealiselt ehk alla 18-aastaselt isikult seksi ostmine karistatav. Inimkaubandus alaealise suhtes on sellise isiku mõjutamine, et ta alustaks või jätkaks kuritegu, kerjamist, prostitutsiooni või tavapäratutel tingimustel töötamist; abielluks tahte vastaselt, astuks modelli või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses, kui puudub karistusseadustiku §-s 133 sätestatud süüteokoosseis. Kui inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta noorem kui 18, käsitatakse isikut alaealisena. Karistatav süütegu on ka kaasaaitamine sellise isiku juba loetletud tegevustele.

Inimkaubanduse kuriteod on ka: inimkaubanduse toetamine (§ 133¹), kupeldamine (§ 133²), prostitutsioonile kaasaaitamine (133³), inimkaubandus alaealise suhtes (§ 175), lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (§ 178), doonorlusele sundimine (§ 138¹), ebaseaduslik siirdematerjali võtmine (§ 139) ja doonorlusele kallutamine (§ 140).

2017. aasta juulist on inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmine kriminaalkorras karistatav.

2017. aastal registreeriti Eestis 93 ja 2018. aastal 46 inimkaubandusega seotud kuritegu (Justiitsministeerium 2019). Erivajaduste ja puudega ohvrite kohta eraldi statistikat pole. Ei ole ka rahvusvahelisi ja riiklikke uurimusi, mis annaksid ülevaate ohtlikust probleemist. Seega on MTÜ Eluliini projektid teedrajavad.

Piiriülene probleem

Eesti on juba aastaid inimkaubanduse lähteriik, meil elavaid inimesi on viidud nii Euroopa Liidu kui ka kolmandatesse riikidesse. Üha enam kasutatakse Eestit ka sihtriigina: inimesi tuuakse siia prostitueerima, töötama ja kerjama. Lähteriigiks on siis üldjuhul mõni naaber – Venemaa, Ukraina, Läti, Moldova vm. Näiteks Venemaalt on kuritegelike võrgustike kaudu siia kerjama toodud nähtava füüsilise puudega isikuid. 2018. aastal saabus Eestisse Itaalia ja Soome kaudu kaks Nigeeria naist, kel olid inimkaubandusohvri tunnused.

Tänavu on MTÜ Eluliin osutanud abi 46 ohvrile**, kes on pärit kolmandatest riikidest. Üks neist ei suutnud teha ka lihtsamaid arvutusi ja ebaselgeks jäi tema vaimse tervise seisund ja võimalik vaimupuue. Võõrastest kultuuridest siia sattunute puhul on raske hinnata nende seisundit, sest võimekust ja intellekti varjavad vähene kooliharidus või kirjaoskuse puudumine.

Puudega inimene kui ohver

Ärakasutamist soodustab inimese igasugune haavatavus, olgu see siis majanduslik, sotsiaalne, psühholoogiline või kultuuriline. Need, kes usuvad ja usaldavad teisi inimesi, nagu nt vaimupuudega inimesed, satuvad ärakasutamise ohvriks sagedamini. Puude või muu erivajadusega inimest on tema haavatavuse tõttu ka kergem mõjutada, hirmutada ja ähvardada.

Kurjategijaid huvitavad toetusraha ja soodustused, mis on puuetega inimestele ette nähtud. Eestis oli juhtum, kus vaimupuudega ema kupeldanud mees üritas kasutada lapsele ja ka emale määratud puudetoetusi. Ema kupeldaja üritas vormistada end ka lapse isaks. Tsiviilmenetluses õnnestus siiski isadus tuvastada ja vabastada laps „isast”.

Puudega inimesed vajavad sageli hoolt ja eestkostet oma põhivajaduste täitmisel. On olnud juhtumeid, kus hooldajad või eestkostjad kasutavad inimeste sõltuvust ära, sundides neid prostitueerima või tööorjusse. Alati ei ole hooldaja või eestkostja küll inimkaubitseja, kuid ta kasutab puudega inimest ära muud moodi. Seetõttu võib ärakasutamisega harjunud puudega inimene pidada igati normaalseks, kui teda koheldakse ebavõrdselt. Nii satubki ta suhetesse inimkaubitseja või vägivallatsejaga.

Keerulised on ka paarisuhted, kus partner soovib puudega inimese abil ja teda mõjutades kasutada tema ressursse. Partner ei tarvitse olla inimkaubitseja, kuid kannatanu võib tajuda teise poole soove ja olla valmis neid emotsionaalse sõltuvuse tõttu täitma.

Vaikuses kannatamine

Mõnel erivajadusega inimesel on kommunikatsiooniraskusi või perioode, mil ta ei taju toimuvat adekvaatselt. Sel juhul ei suuda nad ka otsida abi või kirjeldada väärkohtlemist, sest nad saavad suhelda vaid inimkaubitseja vahendusel. Nende ohvrite jaoks on väljendil „vaikuses kannatama” otsene tähendus.

Inimkaubandus on nii keerukas kuritegu, et ohver ei oska kirjeldada, kuidas teda on ära kasutatud. Sageli meelitab ohvrit inimkaubandusse inimene, kelle puhul ta ei oska seoseid organiseeritud kuritegevusega kahtlustadagi. Näiteks uus elukaaslane räägib, kui hirmsad inimesed on vahendajad ja nende käsku peab täitma, muidu läheb halvasti. Või korraldab keegi ohvrile puhkusesõidu, välisriigis tekivad probleemid ja raha tuleb tagasi teenida jne.

Ühelegi ohvrile ei selgitata, mis teda ees ootab – kõik juhtub jooksvalt. Inimesel on raske hinnata, kus algas ja lõppes tema tahe, mis hetkel oli ta manipuleerimise ohver ning kes ja millal tema suhtes sundi või ähvardust kasutas. Vahendaja võib jätta mulje, et ärakasutatav saab tuttavaks oluliste inimestega ja on sotsiaalses hierarhias tõusuteel. Luuakse illusioon edust, toimetulekust ja toetavatest suhetest.

Vaimupuudega inimestel on enamasti raske mõista seaduseteksti või keerukamat sotsiaalset konteksti ja abi küsida. Tihti ei saa nad aru, et on ohvrid ja kriminaalasja mõttes kannatanud. Sageli ei märka seda ka perekond ja lähedased. Kuna ühiskonnas on erivajadustega inimeste suhtes eelarvamusi, siis ohvreid sageli ei usuta ja seetõttu ei pöörduta ka õiguskaitseorganite poole.

Levinumad inimkaubanduse liigid

Eestis on domineeriv inimkaubanduse liik seksuaalne ärakasutamine. Selles on kolm osalist: ohvrid, ärakasutajad ehk ekspluateerijad ja vahendajad (kupeldajad). Suureks probleemiks on organiseeritud kuritegevus. Selle võimu üritatakse kärpida seadustega, mis näevad ette karistusi inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise eest. Kõige rohkem jääb varju kolmas osaline ehk seksiostja, kuid just ostjad tekitavad nõudluse. Vahendaja tahab turgu kasvatada, selleks veenab ta inimesi seksiostu normaalsuses, luues trendi, et see käib iga peo juurde. Inimest ostetakse ja müüakse, ei ole vahet, kas tegu on täiskasvanu või alaealisega, puudega või muul viisil erilist kaitset vajava ohvriga.

Vaimupuudega inimesed on Eestis sattunud ka tööorjusesse, neid on kasutatud majapidamistes abitöölistena ja näiliselt pakutakse neile kodu samas kohas. Vaimupuudega inimesel on sellisel juhul ärakasutamisest raske aru saada. Kuid ohvrid räägivad äärmuslikest elamistingimustest, toidupuudusest, emotsionaalsest ja füüsilisest vägivallast. Varjupaika sattunutel ei ole vahel isegi rõivaid või aluspesu. Vaimne vägivald, pidev hirm ja piiratud liikumine võib neile põhjustada jäädava füüsilise ning vaimse tervise kahju ja psühhotraumasid, mis teevad eluga toimetuleku edaspidigi raskeks.

Euroopa Liidu riikides on ohuks fiktiivabielud, mille üks pool on heauskne, kuid teine kasutab ära nn kodakondsust. Mõnel juhul on muudetud ka puudega isiku residentsust. Seetõttu kaotab isik võimaluse saada pensione ja toetusi Eesti riigilt, kuid tema nn abikaasa võtab välja kõik sotsiaaltoetused välisriigis. Vahel ei tea vähese keeleoskusega ohver, kus riigis ja linnas ta abiellus ning kas tema abikaasana on ikka kirjas sama isik, kellega ta enda arvates abiellus.

Inimkaubandusse värbamine

Värbajad kasutavad ära ohvri abitust. Andes toitu ja riideid ning näidates üles muud hoolitsust, võidavad nad inimese usalduse. Kasutatakse ära inimeste soovi omandada haridus, leida töö ja sissetulek, näha maailma, põgeneda oma raskete probleemide eest.

Kuulutuste kaudu kutsutakse inimesi tööle tantsijateks, ettekandjateks, klienditeenindajateks või pakutakse lihtsalt tasuvat tööd välismaal. Värbamisel öeldakse töösoovijale sageli, et tal ei ole vaja midagi teha. Mitte kedagi ei sunnita autosse istuma. Selle asemel kutsutakse tänavale jalutama, kohtuma huvitavate inimeste ja uute sõpradega.

Värbamiseks kasutatakse tihti sotsiaalmeediat ja suhtlusvõrgustikke, kus sõlmitakse kiiresti näiline sõprus ning kogutakse ohvri kohta teavet. Värbajad võivad olla Eestis elavad isikud või ka välismaalased. Enamasti luuakse ohvriga isiklik kontakt, sageli ka intiimsuhe ja ollakse partnerid. Värbajad tegutsevad tihti ööklubides, kus jälgitakse inimeste käitumist ja tehakse selle alusel ettepanek hakata raha teenima seksuaalteenuseid osutades.

Ajalehtedes ja tööotsinguportaalides avaldatakse näiliselt ausat tööd pakkuvate firmade kuulutusi. Kuid tegu võib olla vahendusfirmadega, kes omakorda vahendavad teisi vahendusfirmasid, et tegelik tööandja jääks varjatuks. Sel juhul seovad vahendajad ohvreid näiliste töö- või esinduslepingutega, millest on keeruline aru saada. Sellised lepingud sisaldavad ka trahvi- ja võlasummasid, mis lepingu ülesütlemisel tuleks vahendusfirmale maksta. Kupeldajad võivad kasutada nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, et ohvrite vastupanu maha suruda.


Märgid, mis võivad töökuulutuses viidata inimkaubandusele:

  • lubatakse tavapärasest suuremat palka
  • raha saab teenida kergesti
  • võimalus saada lisatasu
  • pakutava töö kirjeldusest ei saa aru, mis tööga on tegu
  • ei ole selge, kes tööd pakub
  • tööpakkumine viitab vajadusele sõita välismaale
  • haridus ja oskused ei ole olulised
  • pakutakse häid töötingimusi, kuid töö sisu ei kirjeldata

Inimkaubandust aitab ära tunda see, kui spetsialistid oskavad inimesi kuulata ja esitada õigeid küsimusi, samuti panna tähele muutusi inimese käitumises. Sellised oskused on eriti vajalikud sotsiaaltöötajatele, tugiteenuste pakkujatele, tegevusjuhendajatele jt spetsialistidele, kes töötavad puuetega inimestega.

Ohvrite abistamine Eestis

Kooskõlas Euroopa Liidu õigusega tuleb erilist hoolt pakkuda kõigile erivajadustega ohvritele – nii neile, kes vajavad seda raseduse, tervisliku seisundi, puude, füüsilise või vaimse häire tõttu kui ka siis, kui ohver on kannatanud jõhkra füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise vägivalla all. (Inimkaubanduse ohvrite õigused ELis 2013)

Oluline on, et kuritegu ohvri jaoks ei korduks. Kui sotsiaal- või hoolekandeasutuse töötajal on tekkinud kahtlus, et puude või muu erivajadusega inimene on inimkaubanduse ohver, tuleb lähtuda karistusseadustikust ja ohvriabi seadusest ning teatada politseile. Edasiste tegutsemisjuhiste saamiseks võib pöörduda ka Eluliini poole.

Inimkaubanduse ohvritel ja ka eeldatavatel ohvritel on Eestis õigus mitmesugustele teenustele, millest saab ülevaate sotsiaalkindlustusameti värskelt valminud juhendist. (Luht jt 2019).
Väga oluline on ennetustegevus. Siiani ei ole see töö olnud piisav. Eluliin püüab olukorda parandada juhendmaterjali ja koolitustega. Väga tähtis on Eestis rohkem tegeleda ka inimkaubanduse tõkestamisega.

Olulisel kohal on inimkaubanduse juhtumite ohvrisõbralik menetlemine. Ohvriabis ja inimkaubanduse tõkestamisel on asendamatud kõik erivajadustega inimeste pereliikmed, sõbrad, sotsiaaltöötajad, tugispetsialistid ja teadlikud kodanikuühendused.


Inimkaubanduse kahtlusest anna teada:

  • politsei 112
  • ohvriabi kriisiabi telefon 116006 (sotsiaalkindlustusamet)
  • mittetulundusühing Eluliin 15333 või 6556140 (inimkaubanduse teemad, sh seksuaalne ekspluateerimine).

Viidatud allikad

Justiitsministeerium (2019). Inimkaubandus, koost. Leps, A. Kogumikus: Kuritegevus Eestis 2018. Tallinn: Justiitsministeerium.
Inimkaubanduse ohvrite õigused ELis (2013). Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/eu_rights_of_victims_of_trafficking_et_1.pdf (02.01.2020).
Luht, K. jt. (2019). Inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise juhend. Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdf (02.01.2020).
MTÜ Eluliin (2017). Erivajadustega ja puudega inimkaubandusohvrite märkamiseks, äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks. Juhendmaterjal. www.eluliin.ee/sites/default/files/2018-04/juhendmaterjal.pdf (02.01.2020).


* Projekti sihtrühmaks olid vaimupuudega inimestele lisaks ka teised puude või muu erivajadusega inimesed, kel on mingil põhjusel suurem oht sattuda inimkaubanduse ohvriks, nt abistajatest sõltuvad liikumispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed, jõhkrast vägivallast traumeeritud ohvrid jt.

** Andmed 22. novembri seisuga.