Uuendused

Tagasi

Haigla- ja päevaravi põhjused ning ravivoodite kasutamine, 2017

04. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal osutas Eestis haiglaravi 53 haiglat: neist 34 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad. Haiglaravivoodeid oli 2017. aasta lõpul kokku 6850, millest 1830 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid. Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2017. aastal oli haiglaravivoodeid 1,2% võrra vähem kui 2016. aastal. Õendusabi voodite arv jäi praktiliselt samaks.

Eelmisel aastal viibis haiglaravil kokku 25 774 last (0–14-aastased) ja 193 979 täiskasvanut, kellest õendusabi sai 20 830. Nii laste kui täiskasvanute arv vähenes võrreldes 2016. aastaga (vastavalt 4,3% ja 2,3%). Õendusabisaajate arv jäi praktiliselt samaks.

Sagedasemad haiglaravil, sealhulgas aktiivravil viibimise põhjused olid 2017. aastal varasemaga samad – vereringeelundite haigused, kasvajad ning rasedus ja sünnitus. Iseseisvas õendusabis oli vereringeelundite haigustega patsientide osatähtsus 40%, lisaks raviti enam kasvajaid ja vigastusi. Lapsed viibisid haiglaravil enim hingamiselundite haiguste tõttu.

Päevaravi osutas kokku 57 tervishoiuasutust: 26 haiglat ja 31 ambulatoorset tervishoiuteenuse osutajat. Päevaravivoodeid oli kokku 619 – 498 voodit haiglates ja 121 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2016. aastaga, päevaravivoodite arv peaaegu ei muutunud.

Eelmisel aastal viibis päevaravil 8625 last ja 75 180 täiskasvanut. Võrreldes 2016. aastaga vähenes laste arv 3%, kuid täiskasvanute arv suurenes 3%. Täiskasvanutest sai päevaravi enim patsiente silmahaiguste, lastest hingamiselundite haiguste tõttu.

Kuigi eelmise aastaga võrreldes ei esinenud suuri muutusi haigla- ja päevaravi voodites või juhtudes, siis viimasele aastakümnendile on iseloomulik pidev haiglaravi vähenemine aktiivravi arvelt ning päevaravi suurenemine.

statistika haigla paevaravijuhud2008 2017

Statistika haigla- ja päevaravi põhjuste kohta on avaldatud siin ning andmed ravivoodite kohta on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Avaldamiskalender 2019

01. OKTOOBER 2018

Avaldasime tervisestatistika 2019. aasta avaldamiskalendri, millest leiate andmete ning analüüside avaldamiskuupäevad. PDF-formaadis kalender on kättesaadav siit.

Loe lisa...

 

Vigastused, 2017

03. OKTOOBER 2018

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 849 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

vigastused2017

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Põhjalikum ülevaade vigastustest täna avaldatud analüüsis "Vigastused Eestis 2017". 

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajad, 2017

27. SEPTEMBER 2018

2017. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1440 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 452 perearstiabiasutust, 488 hambaraviasutust, 305 eriarstiabiasutust ja 142 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

2017. aastal alustas tegevust 74 ja lõpetas 41 iseseisvat tervishoiuasutust. Eelneva, 2016. aastaga võrreldes on juurde tulnud 16 eriarstiabiasutust, 9 hambaravi- ja 8 õendusabiasutust. Perearstiabiasutuste arv vähenes 7 võrra.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2017. aasta lõpu seisuga kokku 542, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 488. Eelneva aastaga võrreldes kasvas hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv 9 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.

Hambaraviteenust pakkus 96% asutustest, see tähendab, et 4% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2017. aastal 68%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 92%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 69%, kirurgilisi protseduure 42% ning röntgenuuringuid 78% kõigist hambaraviteenust pakkuvatest asutustest.

Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2017. aastal liidestunud 98% Eestis tegutsevatest tervishoiuasutustest (1416 asutust). Võrreldes 2016. aastaga on nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid, 72 võrra tõusnud: kokku oli 2017. aastal selliseid asutusi 1091 ehk 77% e-tervisega liidestunutest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.

Loe lisa...