Uuendused

Tagasi

Pahaloomulised kasvajad, 2015

14. DETSEMBER 2017

2015. aastal diagnoositi Eestis 8662 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4231 ja naistel 4431. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1431, 1102, 844 ja 799 esmasjuhtu), selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk ning nahamelanoom; meestel kusepõievähk ja mitte-Hodgkini lümfoom ning naistel emakakeha- ja emakakaelavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2015. aastal 33 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2015. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000–2014 aasta andmeid.

Loe lisa...

 

Narkomaaniaravi andmekogu 2016. aasta andmed

27. NOVEMBER 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati narkomaaniaravi andmekogu 2016. aasta andmed narkomaaniaravil viibijate kohta

Loe lisa...

 

Haigestumus ägedasse müokardiinfarkti, 2016

30. NOVEMBER 2017

2016. aastal haigestus ägedasse müokardiinfarkti 2826 inimest, selgub täna tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Neist kuus protsenti surid enne haiglasse jõudmist. Arvestades aasta jooksul esmased ja korduvad ägeda müokardiinfarkti haigestumisjuhud kokku, oli haiglas ravitute arv 2776. Eelneva aastaga võrreldes oli haigestunute arv paar protsenti madalam.

Noorim patsient oli 18-aastane, aga sarnaselt 2015. aastale oli suurim haigestumus 85-aastaste ja vanemate vanuserühmas, seda nii meeste kui naiste seas.
Sarnaselt varasema aastaga on meeste haigestumus naistega võrreldes suurem ja mehed haigestuvad müokardiinfarkti nooremalt.

Andmebaasist leiab müokardiinfarktiregistri näitajad 2016. aastal ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja haiglas ravitute kohta, samuti näitajad ravikvaliteedist ning haigetel registreeritud riskifaktoritest.

Põhjalikum kokkuvõte registri tööst ja andmetest on kättesaadav nende veebilehel http://www.infarkt.ee/.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus, 2016

22. NOVEMBER 2017

86% tervishoiuteenuste osutajatest lõpetas eelmise majandusaasta (2016) kasumiga, suurimaks kuluartikliks on jätkuvalt tööjõukulud. Aasta varem oli kasumis 87% tervishoiuasutustest. Kõige rohkem – 96% – oli positiivse tulemiga teenuseosutajaid perearstiabiasutuste hulgas (2015 – 95%), diagnostikaasutustest jäi kasumisse 89% (2015 – 78%), hambaraviasutustest 84% (2015 – 85%) ja eriarstiabiasutustest 79% (2015 – 82%). Haiglate majanduslik edukus kahanes ühe protsendipunkti võrra – 69%-le (2015 – 70%), kuna ligi pooled haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuuluvatest üldhaiglatest lõpetas majandusaasta negatiivse tulemiga. „Mittevõrgustunud“ haiglatest kujunes majandusaasta positiivseks 69%, mis on 3 protsendipunkti edukam 2015. aastaga võrreldes. Üle kolmandiku õendushaiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa ehk 68%, haigekassa rahastus, mis 2016. aastal on kasvanud kaks protsendipunkti. Haigekassa tulude olulisus oli jätkuvalt suurim perearstiabiasutustes (95%). Haiglate tuludes on haigekassa rahastuse proportsionaalne maht kasvanud kolm protsendipunkti (80%), õendusabiasutustes kaks protsendipunkti (69%) kahanenud.

Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti (14%-le), seda eelkõige raviteenuste arvel.
Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli jätkuvalt kõige suurem kiirabiasutustes, moodustades 97% nende tuludest ning kasvades kaks protsendipunkti. Järgnesid haiglad ja taastusraviasutused, kelle tervishoiuteenusega seotud tuludest 4% laekus riigieelarvest.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. 2016. aastal kasvasid tööjõukulud taas ühe protsendipunkti võrra 53%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest. Tööjõukulude osatähtsus oli suurim kiirabi- (80%) ja õendusabiasutustes (67%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus diagnostikaasutustes (30%).

Materiaalse põhivara soetus vähenes võrreldes 2015. aastaga ligi poole võrra. Suurim, üle 40%-line vähenemine toimus haiglates ja seda suurima osatähtsusega põhivara gruppides (hooned/rajatised ja masinad/seadmed). Samas soetasid haiglad neljandiku võrra rohkem immateriaalset põhivara, sealhulgas 40% võrra enam infotehnoloogilist tarkvara.
Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus eriarstiabiasutustes – suhteline kasv 3/4 ja absoluutne kasv 1,66 miljonit eurot. Lisaks eriarstiabiasutustele kasvas materiaalse põhivara soetus hambaraviasutustes aastaga 22% ehk ligi miljon eurot ja kiirabis 3%.

Sõltumata investeeringute märgatavast langusest olid ka 2016. aastal suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised, mis moodustasid 53% kogu uuest põhivarast. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid eriarstiabiasutused – investeeringud suurenesid selles kategoorias ligi 2,4 korda.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2016. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...