Uuendused

Tagasi

Tervishoiutöötajaid tuli juurde, perearstide keskmine vanus kasvab

31. MAI 2018

Eelmisel aastal tegutses Eestis 23 750 tervishoiutöötajat, mis on 1,6% võrra enam kui 2016. aastal, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi ülevaatest.

Arste oli eelmisel aastal 4569 ja nende arv kasvas 0,5 protsenti. Arstide keskmine vanus oli 51 aastat ja see ei ole viimase aasta jooksul muutunud.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

Täiskoormusega töötas 54 protsenti arstidest, üks neljandik töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamus õdedest (67%) töötas täiskoormusega, kümnendik aga sellest suurema koormusega.

Eelmisel aastal oli Eestis 921 perearsti ja nende arv on 2% võrra vähenenud. Keskmiselt oli üks perearst 1432 elaniku kohta. Meie perearstide keskmine vanus jätkab kasvamist ning oli 2017. aastal 55 aastat. Viiendik neist on 65 aastased või vanemad. Samas on 4% võrra kasvanud pereõdede arv. Neid töötab Eestis 1242 ning nende keskmine vanus oli 47 aastat.

HVA v3

Joonis. Haiglavõrgu arengukava haiglate tervishoiutöötajate arv 2017 (maakondade piirid haldusreformieelse seisuga)

Aastaga kasvas märgatavalt nii füüsilise kui vaimse tervise taastamise ja ennetustööga tegelevate spetsialistide arv. Näiteks taastusarste töötas meil 2017. aastal 153 (kasv 7%) ja füsioterapeute 459 (kasv 6%); tervishoiuasutustes töötavaid kliinilisi psühholooge, psühhoterapeute ja psühholooge oli kokku 269 (kasv 12%).

Hammaste tervist aitasid paranda 1265 hambaarsti ja 1063 hambaraviõde. Esimeste arv kasvas ainult 0,6% kuid teiste arv 9% võrra. Järjest enam töötab meil ka suuhügieniste – 31.

Andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Loe lisa...

 

Surmad 2017

22. MAI 2018

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu, mida on 1,1% rohkem kui aasta varem. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes: 1203-lt 1188-le ehk 1,2% võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3199 meest ja 4806 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3816 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 849 inimest – 648 meest ja 201 naist. Kuigi õnnetuste, traumade ja mürgistuste tõttu surmade arv kahanes 21 võrra, kasvas enesetappude arv 186-lt 226-le ehk 21,5%.

surmapohjused 2017 fin2

(Infograafika suuremal kujul kättesaadav siit)

Surma põhjuste registri andmed 2017. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides ning välismaalaste ravi Eestis

23. MAI 2018

Aastal 2017 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 7 miljoni euro eest, mis on ligi 2% vähem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, vähenes 3%. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 7000 inimese raviarvete eest.

Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. aastal esitati enim raviarveid Soomest.

Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega direktiivi „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 7 miljonile veel 7 miljonit eurot.

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilsena. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.

Euroopa ravi

Joonis 1. Euroopa riikide kindlustatute ravijuhud Eestis, 2017

Nii välismaa mehed kui ka naised kasutavad Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teistele Euroopa riikide kindlustatutele pakutakse abi valdavalt kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.

Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud ja lahkunud, 2017

17. MAI 2018

Haiglate erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsientide arv väheneb kolmandat aastat järjest, kuid siiski pöördutakse sinna viiendiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud andmetest.

2017. aastal pöördus erakorralise meditsiini osakonda keskmiselt 1300 inimest päevas, mida on 1,4 protsenti vähem kui eelneval aastal. Erakorralise meditsiini teenust osutab Eestis 20 haiglat.

2017. aastal vähenes erakorraliste patsientide arv kõige enam kohalikes haiglates ehk 7,5 protsenti. Piirkondlikes haiglates vähenes patsientide arv kolm protsenti ning üldhaiglates 1,5 protsenti võrreldes eelneva aastaga. Keskhaiglates pöördus 0,5 protsenti rohkem patsiente kui mullu.

Patsientide saabumise viis erakorralisse vastuvõttu on sarnane eelnevate aastatega. Endiselt pöördub EMO-sse kõige rohkem patsiente ise. Veerand patsientidest tuuakse kiirabiga, teistest raviasutustest suunatakse erakorralisse vastuvõttu 6,5 protsenti ja tagasikutsel või politsei saatel saabus alla kahe protsendi patsientidest.

emo

Enamik erakorralise meditsiiniabi patsientidest saadetakse pärast esmaabi osutamist koju ja viiendik patsientidest jäävad haiglaravile. Kohalikes haiglates on patsientide ravi jätkamiseks hospitaliseerimise protsent teistest haiglatest kõrgem – 36%.

Erakorraline meditsiin on mõeldud abistamaks erakorralist haiget ägeda haigestumise, trauma või mürgistuse korral sõltumata soost, vanusest, kahjustatud anatoomilisest piirkonnast ja seisundi raskusest. Haiglad on koostanud ka infolehe, mis aitab patsiendil teha otsuse, millisesse tervishoiuasutusse oma probleemiga pöörduda, infoleht on kättesaadav siit.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on kättesaadavad andmed ka erakorralise meditsiini valitud näitajate kohta haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...