Uuendused

Tagasi

Arstide ja õendustöötajate visiidid, 2016

24. OKTOOBER 2017

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv eelmisel aastal veidi vähenes, seevastu on 16% võrra suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes mullu arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1,6%. Enim langes vastuvõttude arv pediaatril, vaskulaarkirurgil ja taastusraviarstil, vastavalt 11%, 8% ja 7%. Perearstid tegid 1,5% vähem ja hambaarstid 1% rohkem vastuvõtte kui eelneval aastal. Viimase kahe aastaga on kahekordistunud vastuvõttude arv näo- ja lõualuukirurgidel ning võrreldes eelmise aastaga on vastuvõttude arv poole võrra suurenenud plastikakirurgidel.

Arstide tehtavate koduvisiitide arv väheneb endiselt. 2016. aastal tegid arstid 7% vähem koduvisiite kui 2015. aastal. Perearstid tegid 2600 (7%) ja onkoloogid üle 500 (9%) koduvisiidi vähem kui eelneval perioodil. Seejuures on tõusnud koduvisiitide arv dermatoveneroloogidel, neuroloogidel ja günekoloogidel.

Kokku tegid arstid Eestis 2016. aastal umbes 10 miljonit ambulatoorset visiiti (vastuvõttu ja koduvisiiti). Seega tegi üks arst aastas keskmiselt veidi üle 2100 visiidi. Perearst tegi aga keskmiselt üle 5100 visiidi, ja hambaarst ligi 2200 visiiti aastas.

Endiselt on 2016. aastal suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide arv. Vastuvõttude arv kasvas mullu 16% ja koduvisiitide arv 13%. Kolmandik õendustöötajate vastuvõttudest tehakse perearstiabiasutustes ning kolmandik kõikidest koduvisiitidest tehakse õendusabiasutustes. Keskmiselt tegi õendustöötaja 368 iseseisvat visiiti – 294 vastuvõttu ja 73 koduvisiiti.

Kaheksa aastaga on õendustöötajate iseseisva töö maht nii vastuvõttude kui ka koduvisiitide näol kahekordistunud. Visiitide arv on kerkinud ligi 1,1 miljonilt 2,5 miljoni visiidini aastas.

Eesti elanik käib arsti juures keskmiselt 8 korda aastas. Perearsti külastatakse aastas keskmiselt 3,2 korda. Õendustöötaja vastuvõtul käidi keskmiselt 1,6 korda aastas.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajate töötasu, märts 2017

18. OKTOOBER 2017

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust.
 
Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7%. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7%, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv märkimisväärselt suurem: arstide brutokuupalk kasvas siis ligi 10%, õdedel 9,1% ning hooldajatel 14,6%.
 
Samal ajal ilmneb tervishoiuvaldkonnas selge lisatasude vähenemise tendents ja tunnipalk koos lisatasudega aastases võrdluses hoopis langes: arstidel 1,1%, õendustöötajatel 3,2% ja hooldajatel 1,9%. Arstide tunnipalk oli 13,33, õendustöötajatel 6,48 ja hooldajatel 3,97 eurot.
 
Riigi keskmine palgakasv 2017. aasta I kvartalis oli tervishoiutöötajate palgakasvust kiirem, kasvades 5,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arstide palgakasvu ületab see kolme protsendipunkti võrra, kuid endiselt on arstide palk 2,2 korda riigi keskmisest palgast kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14% ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69%.
 
Riigile kuuluvates ettevõtetes on tervishoiutöötajate palk ametigrupi keskmisest palgast kõrgem arstidel viiendiku võrra, õendustöötajatel 10% ja hooldajatel 6,5% võrra.
 
Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajad, nov 2016

19. OKTOOBER 2017

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89% neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aasta novmebris tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud täpsustatud statistikast.

2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3%. Arstide arv kasvas 1%, hambaarstide arv 1,5% ja õdede arv 1,6%.

Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257.

Eelmisel aastal oli Eestis keskmiselt üks perearst 1400 elaniku kohta. Tuhande elaniku kohta oli 2016. aastal 3,5 arsti ja 6,1 õde. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikides oli tuhande elaniku kohta sama palju arste, kuid koguni 8,4 õde (2014. aasta andmed).

Tervishoiuvaldkonnas töötavad enamasti naised, kes moodustasid 89% tervishoiutöötajatest: 74% arstidest, 84% hambaarstidest ja 98% õdedest on naised. Tervishoiutöötajate keskmine vanus oli 47, arstidel 51, hambaarstidel 47 ja õdedel 45 aastat. Perearstid on keskmiselt 55 ja pereõed 47 aasta vanused.

80%-l terviseteenuse osutajatest oli vähem kui kümme töötajat. Kõige suuremad tervishoiuasutused on Tartu Ülikooli Kliinikum 3686, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 3339, Ida-Tallinna Keskhaigla 1921 ja Lääne-Tallinna Keskhaigla 1401 töötajaga. Tallinna Lastehaiglas oli töötajaid 521.

Tervishoiutöötajate statistika on avaldatud nii kõikide tervishoiuteenuste osutajate kui ka eraldi haiglavõrgu arengukava haiglate kohta. Andmetega saab tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Loe lisa...

 

Kirurgilised protseduurid, 2016

11. OKTOOBER 2017

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti. See tähendab, et statsionaaris aktiivravil (v.a õendusabi) viibinutest opereeriti 38% ja päevaravil 69%, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Viimase kümne aasta trendi iseloomustab opereeritute arvu vähenemine statsionaaris ja suurenemine päevaravis. Võrreldes eelneva aastaga jäi 2016. aastal haiglaravil opereeritud patsientide arv samaks, kuid päevakirurgia patsientide arv kasvas 3,8%.

Eelmisel aastal teostati kirurgilisi protseduure endiselt kõigis maakondades nii haigla-, päeva- kui ka ambulatoorses ravis. Vältimatut kirurgiat teostati kõigis maakondades peale Jõgevamaa.

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid soo, vanuse (täiskasvanud ja lapsed) ja teenuseosutaja maakonna järgi. Vältimatu kirurgia kohta on avaldatud nn „ägeda kõhu“ tõttu haiglaravi vajanute ja opereeritute andmed.
Haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes on valitud kirurgiastatistika samuti andmebaasis avaldatud. Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...