Uuendused

Tagasi

Tervishoiukulud 2017

30. OKTOOBER 2018

Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Eesti tervishoiukulud olid 2017. aastal 1,52 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga oli kasv jooksevhindades 7,6%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 6,4% ja leibkondade kulud 12%. Tervishoiukulude reaalkasv oli ainult 1,5%. Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st langes tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 6,4%. 

tervishoiukulud

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, sealhulgas kohustusliku ravikindlustuse osatähtsus 64% ja keskvalitsusel 9%. Leibkondade osatähtsus on endiselt kõrge ja kasvas. 2017. aastal moodustas leibkondade omaosalus tervishoiukuludest 24%. Aasta varem oli ravikindlustuse osatähtsus 65%, leibkondadel 23% ja keskvalitsusel 9%.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludes suurenes aastaga 68 miljoni euro võrra, sh ravikindlustuse osa 61 miljonit. Leibkondade kulutuste suurenemine ulatus 37,7 miljoni euroni. Avaliku sektori juurdekasvud absoluutarvudes olid sarnased eelmise aastaga, leibkondade kulutuste juurdekasv oli oluliselt suurem. Hambaravikulude tõus andis 2017. aastal leibkondade kulude juurdekasvust poole, meditsiinitooted veerandi. Peamised leibkondade kulud jagunesid teenuste vahel järgmiselt: hambaravile 31%, retseptiravimitele 20%, käsimüügiravimitele 15% ja ambulatoorsele eriarstiabile 11%. 

Avaliku sektori kulude jagunemises teenuste järgi muutusi ei toimunud. 60% avaliku sektori tervishoiukuludest tehti aktiivraviteenustele, sealhulgas 30% haiglaravile ja 27% ambulatoorsetele tervishoiuteenustele. Järgmised suuremad rühmad olid avaliku sektori jaoks tervishoiu tugiteenused 15% ja meditsiinitooted 14%.

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Analüüs avaldatakse 2018. aasta detsembri lõpus. 2017. aasta tervishoiusüsteemi kapitaliinvesteeringute andmed avaldatakse 2019. a kevadel.

Loe lisa...

 

Meditsiiniseadmed, 2017

26. OKTOOBER 2018

2017. aasta lõpu seisuga on tervishoiuteenuse osutajate kasutuses 770 meditsiiniseadet, neist 651 asuvad haiglavõrgu arengukava haiglates. Eriarstiabiasutustes on kasutusel 86, diagnostikaasutustes 7 ja muudes asutuses 4 meditsiiniseadet.
Võrreldes 2016. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 kompuutertomograaf, 1 mammograaf, 10 hemodialüüsiaparaati, 2 barokambrit, 6 narkoosiaparaati ja 9 hingamisaparaati.

2017. aastal registreeriti kokku 24 kompuutertomograafi, 16 mammograafi, 148 hemodialüüsiaparaati, 5 barokambrit, 192 narkoosiaparaati ning 339 hingamisaparaati.

Meditsiiniseadmete statistikas on välja toodud järgmised seadmed: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat, hingamisaparaat.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Diagnostika ja ravimenetlused, 2017

26. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal tehti Eesti tervishoiuasutustes 1 178 174 kompuutertomograafilist uuringut, mis on kolmandiku võrra enam kui 2016. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Samas uuritud patsientide arv suurenes ainult 2%, mis viitab, et kompuutertomograafilisi korduvuuringuid tehakse oluliselt enam.

Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 858 516 korda, mis on 4% vähem kui 2016. aastal.

2017. aastal tehti 26 175-le patsiendile 55 468 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 8% rohkem kui 2016. aastal, sealhulgas aga vähenes angiograafiate arv 3%.

Funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv vähenes võrreldes 2016. aastaga vaid 0,5%. Eriarstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 5% ja perearstiabiasutustes 4% vähem ning haiglates 2% ja taastusraviasutustes 3% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.
Taastusravi protseduuride arv vähenes võrreldes 2016. aastaga 2%. Suurima osa taastusravist (28%) moodustab massaaž, mille protseduuride arv vähenes 2017. aastal võrreldes eelmisega 6%.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel kolmel aastal pidevalt tõusnud, seda eelkõige immuunuuringute arvu kasvu tõttu – kui 2014. aastal tehti iga 100 patsiendi kohta 34 uuringut, siis 2017. aastal tehti immuunuuringuid juba igale teisele patsiendile.

2017. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist ning eraldi radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Loe lisa...

 

Hambaarsti visiidid ja töö, 2017

26. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal tehti Eestis ligi 1,98 miljonit hambaarsti visiiti (kõik hambaarsti erialade visiidid kokku), mis on 5,2 protsendi enam kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Eesti elanik käis 2017. aasta jooksul hambaarsti juures keskmiselt 1,5 korda (2016. aastal 1,4 korda).

Hambaravi visiidid moodustavad hambaarsti visiitidest 79% ning nende arv on aastaga kasvanud 4,2%. Kokku raviti 1,01 miljonit hammast, see on 2,2% vähem kui mullu.

Hambaarsti visiidid 1000elanik 2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildil klikkides)

2017. aastal jätkus ortodondi ja suuhügienisti külastuste sagenemine. Mõlema teenuse kasutamine kasvas märkimisväärselt – üle 15%. Ortodonti külastati üle 170 000 korra, seejuures täiskasvanute ja laste ortodontiliste visiitide osakaal oli enam-vähem võrdne. Ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 27 500, koguni 41% rohkem kui möödunud aastal. 73% paigaldatud aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad. Paigaldatud aparaatide suur tõus on põhjendatav Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu täiendamisega: 2017. aastal laiendati alla 19-aastaste isikute diagnooside loendit ortodontilise ravi tasumise korral ravikindlustuse eest ning tervishoiuteenuste loetellu lisati mitu uut suust mitte-eemaldatavat aparaati.

Suuhügienistid tegid 2017. aastal üle 23 000 visiidi. Kui 2016. aastal moodustasid laste visiidid umbes viiendiku, siis 2017. aastal oli laste visiitide osakaal langenud tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 13%.

Võrreldes nimetatud ametialade täidetud ametikohtade arvu 2016. ja 2017. aasta novembrikuu seisuga, siis ortodontide puhul see oluliselt muutunud ei ole, kuid suuhügienistide täidetud ametikohtade arv kasvas 14-lt 20-ni. Samas ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2017. aastal 6%.

Jätkus ka implantaatide paigaldamise kasv. Kokku paigaldati 10 583 implantaati, see on mullusega võrreldes üle viiendiku rohkem.
Proteetilise ravi visiitide arv kasvas 9% ning proteese saanud inimeste arv 12%. Eelneval kahel aastal proteetilise ravi osas suuri muutusi ei olnud.

Hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv kokku mullu oluliselt ei kasvanud − tehti ligi 300 000 uuringut, mida on 2,1% võrra rohkem kui 2016. aastal. Uuringutest 57% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 37% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 4% ning 3D-uuringuid tehti 2%. 3D-uuringud moodustavad röntgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,5 korda. Suurema kasvu on teinud ka kolju külgülesvõtte uuringud, kasvades aastaga ligi 12%.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...