Uuendused

Tagasi

Vähi sõeluuringutel avastatud vähijuhud 2015 ja sõeluuringute sihtrühm 2017-2018

25. JAANUAR 2018

Täna avaldati andmebaasis rinna- ja emakaelavähi sõeluuringutel avastatud vähijuhtude statistika 2015. aasta kohta (andmebaasi tabelid VSR07 ja VSR17). 

Samuti on kättesaadav ülevaade 2017. ja 2018. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute sihtrühmast ja uuringule kutsutavatest (tabelid VSR01, VSR11, VSR21). 

Loe lisa...

 

Iga teine vigastus saadi kodus

09. JAANUAR 2018

Kõige enam saavad inimesed viga kodus, selgus Tervise Arengu Instituudi andmebaasis täna avaldatud täiendavatest andmetest 2016. aasta kohta.

Lisaks varem avaldatud andmetele saab nüüd andmebaasist teada vigastuste saamise peamised kohad ning vigastada saanud inimeste arvu.

2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi ligi 160 000 inimest, nende hulgas oli mehi kolmandiku võrra rohkem kui naisi. Ravi vajas üle 35 700 kuni 14-aastase lapse, sealhulgas 1225 olid nooremad kui ühe aasta vanused.

Kõige rohkem vajasid vigastuste tõttu ravi Järva- ja Põlvamaa elanikud (13 inimest 100 elaniku kohta), kõige vähem Pärnumaa inimesed (11 inimest 100 elaniku kohta). Teistest maakondadest eristus Hiiumaa, kus vigastuste tõttu vajas arstiabi oluliselt vähem kuni 4-aastaseid lapsi. Kui Eestis keskmiselt pöörduti arsti poole iga seitsmenda väikelapsega, siis Hiiumaal ligi kaks korda harvem. Üldine vigastuste tõttu ravi vajanute arv elaniku kohta oli Hiiumaal võrdne Eesti keskmisega.

Pooled vigastustest saadi kodus, samas jäi ligi viiendikul juhtudest vigastuse saamise koht teadmata. Kodus toimus 44% õnnetusjuhtumitest, veerand rünnetest ning pooled enesele tahtlikult tekitatud vigastustest. Ootuspäraselt saavad kodus enim vigastada väiksemad lapsed ja vanurid, kuid ka tööealiste täiskasvanute hulgas saadakse keskmiselt 40% vigastustest kodus.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Tervist edendavad asutused, 2017

24. JAANUAR 2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervist edendavate lasteaedade, koolide ja töökohtade võrgustikega liitunute arvud 2017. aasta kohta.

2017. aasta jooksul liitus võrgustikega 2 kooli,10 lasteaeda ja 21 töökohta. Võrgustike liikmeid oli 2017. aasta lõpuks kokku vastavalt 206 kooli, 285 lasteaeda ning 280 muud asutust.

Loe lisa...

 

Tervisekaotus, 2015. aasta andmed

22. DETSEMBER 2017

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub täna avaldatud statistikast.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Loe lisa...