Uuendused

Tagasi

Tervishoiutöötajad 2015

21. NOVEMBER 2016

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta lõplik tervishoiutöötajate statistika ning korrigeeritud andmed aastate 2013–2014 kohta.

2015. aastal töötas Eestis üle 23 000 tervishoiutöötaja, kes täitsid 21 530 täistööajale taandatud ametikohta. Töötavaid arste oli 4502, hambaarste 1239 ja õdesid 7906. 2014. aastaga võrreldes on tervishoiutöötajate arv kasvanud neli protsenti, nii arstide kui hambaarstide arv kaks protsenti ja õdede arv viis protsenti. Arstide puhul on aastaga kõige enam juurde tulnud erialase spetsialiseerumiseta arsti tööd tegevaid inimesi. 1000 elaniku kohta oli meil 2015. aastal kolm arsti ja kuus õe täidetud ametikohta.

Tervishoiuvaldkonnas töötavad enamasti naised – vaid 11 protsenti kõigist töötajatest olid mehed. Arstidest moodustasid mehed veerandi, sh arst-residentidest 27 protsenti. Õdede hulgas on mehi veidi üle kahe protsendi.

Arstide keskmine vanus oli 51, hambaarstidel 47 ja õdedel 45 aastat. Naised on üldiselt vanemad kui mehed. Naised, kes töötavad arstina olid oma meeskolleegidest keskmiselt aasta võrra vanemad. Need üksikud mehed, kes töötavad õdedena, olid oma naiskolleegidest märksa nooremad: õdedena töötavate meeste keskmine vanus oli 36 ja naistel 45 aastat.

Lisaks erinevatele tervishoiutöötajate andmetele on avaldatud haiglavõrgu arengukava haiglate töötajate statistika ning tervishoiuteenuse osutajate andmed töötajate arvu järgi. 2015. aastal oli pea 40% tervishoiuteenuse osutajatest 1–2 tervishoiutöötajaga, 39% puhul oli tervishoiutöötajad 3–9, pea 10% asutustest 10–19 töötajat ja 11% moodustasid asutused, kus tervishoiutöötajaid oli 20 või rohkem. Suure, 250 ja enama töötajate arvuga tervishoiuteenuse osutajaid oli 2015. aastal alla kahe protsendi.

Tervishoiutöötajate statistikaga saab tutvuda andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Loe lisa...

 

Diagnostika ja ravimenetlused 2015

16. NOVEMBER 2016

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed ning eraldi radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Alates 2015. aastast avaldatakse andmebaasis andmeid menetlusradioloogia protseduuride (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) kohta. Varasemalt, kuni 2014. aastani koguti andmeid ainult angiograafiliste uuringute, kuid mitte protseduuride kohta. 2015. a tehti menetlusradioloogias 22 927 biopsiat, 4156 punktsiooni/drenaaži, 657 radiofrekvents-ablatsiooni ja 18 795 angiograafiat – kokku 46 541 protseduuri 24 560 patsiendile. Keskmiselt tehti ühele menetletud patsiendile vastavalt 1,96 biopsiat, 1,1 punktsiooni, 3,5 radiofrekvents-ablatsiooni või 2,1 angiograafiat. 50% menetlusradioloogia protseduuridest teostati statsionaarsetele ja 49% ambulatoorsetele patsientidele.

Teine suurem uuendus puudutab radioloogia andmeid lisaks uuringute arvule avaldatakse nüüdsest ka kompuutertomograafias (KT), magnetresonantstomograafias (MRT), röntgenograafias, röntgenoskoopias ja nukleaarmeditsiinis uuritud isikute arv ehk andmed patsientide kabinetis käimiste kohta. Keskmiselt tehakse ühe radioloogiliselt uuritud patsiendi kohta kas 4,1 KT-d (erinevad vaated), 1,2 MRT-d, 1,2 röntgenograafilist uuringut, üks röntgenoskoopiline uuring, 1,6 mammograafiat või üks nukleaarmeditsiini uuring.
Võrreldes varasemate aastatega on jätkuvalt tõusnud tomograafiliste uuringute absoluutarvud, kuid kasv on aeglustunud kompuutertomograafias tehti 7% ja magnetresonantstomograafias 6% rohkem uuringuid kui 2014.

Nukleaarmeditsiini uuringute arv kasvas 5%, kuid kordaja on muutumatult 0,1.

2015. a kasvas funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv võrreldes 2014. aastaga 6,5%. Samuti kasvas uuringute arv 100 patsiendi kohta 15,2 uuringule, mis on 0,7 uuringut rohkem kui eelneval aastal ja 1,9 uuringut rohkem kui kaks aastat tagasi.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on pärast 2014. a 4,3%-list langust taas jõudsalt kasvanud. Laboriuuringuid tehti 2015. aastal 100 patsiendi kohta 229,6. Kasv võrreldes aasta varasemaga on 6,5 protsendipunkti, st 14 uuringut rohkem. Laboriuuringutest on viimase viie aasta jooksul enim kasvanud nahatestide hulk – kasv 5,5 korda. 1,7 korda on kasvanud geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud ning 1,6 korda immuunuuringud.
Enim, 75% laboriuuringutest tehakse haiglates, diagnostikaasutustes tehakse 17% ja perearstiasutustes 5% uuringutest. Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud eriarstiabiasutustes tehtavate uuringute arv. 32% laboriuuringutest tehakse statsionaarsetele ja 57% ambulatoorsetele patsientidele.

Ultraheliuuringute kasv on pidurdunud varasemate aastate 4–5% asemel teostati 2015. aastal 0,9% rohkem uuringuid. Aastatel 2010–2014 tehti ühe ultrahelisse suunatud patsiendi kohta 1,6 uuringut, 2015. aastal 1,4 uuringut.

Endoskoopiliste uuringute üldarv vähenes jätkuvalt – võrreldes 2014. aastaga 2,5% (-2,7% 2014 versus 2013), kuid püsib viimased kuus aastat stabiilselt ühel uuringul 100 patsiendi kohta.

Taastusravi protseduurid on jätkuvas languses kui 2013. a tehti 100 patsiendi kohta 25,3 protseduuri ja 2014. a 23,7, siis möödunud aastal ainult 20,8 protseduuri. Enim on vähenenud massaažid, liikumisravi, vesiravi ja külmaravi. Hemodialüüside arv suurenes 11% võrra.

Loe lisa...

 

Tuberkuloosi (sh MDR juhtude) ravitulemused 2013-2015

21. NOVEMBER 2016

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis uuendati 2015. aasta tuberkuloosi (v.a MDR juhud) ja 2013.-2015. aasta multiresistentse ehk MDR tuberkuloosi ravitulemuste andmeid.

Loe lisa...

 

Ravivoodid, III kv 2016

07. NOVEMBER 2016

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2016. aasta kolmanda kvartali statsionaarsete ravivoodite kasutamise statistika ning sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmed.

Kolmanda kvartali lõpus, nagu ka teises kvartalis, tegutses Eestis 54 haiglat, neist 21 kuulusid erasektori omandisse. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli haiglates kasutusel kokku 7035 ravivoodit, neist 14% erasektori haiglates. Aktiivravivoodid moodustasid kõigist vooditest 61% ning ülejäänud osa pikaravi ehk tuberkuloosi-, psühhiaatria ja iseseisva statsionaarse õendusabi voodid. Eraomandisse kuuluvate haiglate puhul jagunesid ravivoodid 20%-iga aktiivravi ja 80%-iga pikaravi vahel. Avaliku sektori haiglate voodifondi moodustavad kahe kolmandiku ulatuses aktiivraviks mõeldud voodid.

Kvartali jooksul hospitaliseeriti ligi 52 000 inimest. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel vähenesid hospitaliseeritute, haiglast lahkunute, voodipäevade arv, hõive, käive ja keskmine ravikestus 1–3% võrreldes teise kvartaliga. Kolmanda kvartali jooksul kasvas ravikestus vaid iseseisva õendusabi vooditel ja see kasv võrreldes teise kvartaliga oli kolm protsendipunkti.

Kõigi ravivoodite peale kokku kestis ühe patsiendi ravi keskmiselt veidi üle kaheksa päeva ja ühe ravivoodi kohta osutas haigla kvartali jooksul statsionaarset arstiabi keskmiselt kaheksale patsiendile. Aktiivravivoodite puhul oli ravikestus lühem – veidi enam kui viis päeva ja ühe aktiivravi voodi kohta käis kvartali jooksul haiglast läbi keskmiselt 11 patsienti.

Haiglaravi voodite kasutamise kvartalistatistikaga, sh sesoonselt korrigeeritud andmetega, saab tutvuda andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi „Ravivoodid“ → „Lühiajastatistika“. Sesoonse korrigeerimise metoodika on kirjeldatud andmebaasis tabelite juurde kuuluva lingi „Mõisted ja metoodika“ all.

Loe lisa...