Uuendused

Tagasi

Haigla- ja päevaravi põhjused ning voodite kasutamine 2016

04. OKTOOBER 2017

Sarnaselt viimastele aastatele jätkus ka 2016. aastal haiglaravi patsientide arvu vähenemine (-2,9%) ja päevaravi patsientide arvu suurenemine (3,8%), selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Eelmisel aastal viibis haiglaravil üle 225 000 patsiendi keskmise ravikestusega 8,2 voodipäeva.

Kasvanud on iseseisva õendusabi patsientide osatähtsus haiglaravis: mullu vajas õendusabi kümnendik haiglaravi patsientidest. Samas kasutasid nad kolmandiku voodipäevadest. Iseseisva õendusabi patsientide osatähtsuse suurenemine on toimunud pigem aktiivravihaiglate õendusabi arvel. Väiksemate õendushaiglate puhul võib viimase paari aasta jooksul täheldada õendusabi patsientide arvu vähenemist ja hoolekande patsientide arvu suurenemist.

65-aastaste ja vanemate patsientide osatähtsus haigla- ja päevaravis on kasvanud kiiremini kui nende osatähtsus rahvastikus. 2016. aastal moodustasid nad 40% haiglaravi ja veerandi päevaravi patsientidest. Lisaks õendusabi patsientidele olid 2016. aastal ka kolmandik aktiivravi patsientidest 65-aastased ja vanemad.

Ravi sagedasim põhjus oli vereringeelundite haigus, mida põdes õendusabi patsientidest üle 40% ja aktiivravipatsientidest ligi viiendik. Kõige rohkem voodipäevi kuluski vereringeelundite haiguste ravimisele. Aktiivravis järgnesid sellele psüühikahäirete ja kasvajate ning iseseisvas õendusabis vigastuste ja kasvajate ravimisele kulunud voodipäevade arv.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (TSTUA) on avaldatud 2016. aasta haigla- ja päevaravi voodite kasutamise näitajad ja ravipõhjused. Erinevalt varasematest aastatest on eraldi välja toodud iseseisva õendusabi põhjused tingituna õendusabi kui iseseisva teenuse hindamise vajadusest. Tervise infosüsteemi põhjal avaldatud aktiivravihaiglate haiglaravi andmetes (tabel PH5) ei ole õendusabi eristatud, sest kehtestamata õendusabi epikriisi ja andmeesituse kohustuse puudumise tõttu on andmete esitamine ebaühtlane.

Vaata lähemalt andmebaasist haigla- ja päevaravi põhjuste ning voodite kasutamise statistikat.

Loe lisa...

 

Imikute rinnapiimaga toitmine, 2016

27. SEPTEMBER 2017

Kolmandik (32%) ühe aasta vanustest lastest said eelmisel aastal toiduks osaliselt rinnapiima, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. Seda on 6% võrra enam kui 2015. aastal.

Kuue kuu vanustest lastest sai endiselt rinnapiima 71%, mis on samuti kuue protsendi võrra enam kui aasta varem. Seevastu esimesel elunädalal oli mullu ainult rinnapiimatoidul vaid 86% vastsündinutest (2015. aastal 87,9%).

Rinnapiim on esimesel poolaastal kõige väärtuslikumaks imiku toiduks, seda kinnitavad nii Põhjamaade kui ka WHO toitumissoovitused. Rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ning varases lapsepõlves.

Vaata lisa TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist imikute rinnapiimaga toitmise kohta. Lisaks avaldame osaliselt ja/või täielikult rinnapiima saanud laste andmed tagasiulatuvalt aastate 2012–2015 kohta.

Loe lisa...

 

Tervisestatistika avaldamiskalender 2018

29. SEPTEMBER 2017

Avaldasime tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmete ning Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna pressiteadete ja analüüside-väljaannete avaldamiskalendri järgmiseks aastaks.

Trükisõbralik versioon 2018. aasta avaldamiskalendrist on kättesaadav siin.

Loe lisa...

 

Vastsündinute haigestumus, 2016

27. SEPTEMBER 2017

Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi eelmisel aastal juba sünnitusmajas mõni haigus, võrreldes 2015. aastaga kasvas haigusega sündinud laste arv 3,8%, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Sarnaselt varasematele aastatele diagnoositi enim selliseid terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinuhaiguste alla. Sellele järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianaomaaliad.

Eelmisel aastal oli Eestis 14 002 elussündi. Haigusega sündis 3885 last. Kokku diagnoositi 7242 haigust. Vaata Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud vastsündinute haigestumise andmeid.

2016. aastal oli surnultsünde kokku 49. Peamiseks surmapõhjuseks oli emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Surnult sündinute surmapõhjused avaldatakse Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis surmaandmete juures, tabelis SD53.

Loe lisa...