Uuendused

Tagasi

2017. a liiklusõnnetused ning uppumised, hoonetulekahjud ja tulekahjudes hukkunud

21. MÄRTS 2018

Andmebaasis on kättesaadav 2017. aasta Politsei- ja Piirivalveameti inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika kohalike omavalitsuste järgi ning Päästeameti maakonnaandmed tulekahjudes hukkunute, hoonetulekahjude tekkepõhjuste ning uppumiste kohta.

Andmeid saab vaadata siit.

Loe lisa...

 

Tervisestatistika aastaaruanne 2017

01. MÄRTS 2018

Valmis 2017. aasta Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna aastaaruanne. Meie rõhuasetused olid 2017. aastal endisel kohal. Üheks neist on jätkuvalt aruandeesitajate koormuse vähendamine. Leiame, et kui andmed on üks kord kogutud, siis on mõistlik neid dubleerivalt mitte küsida, vaid töötada välja lahendused olemasolevate andmete kasutamiseks. Seega jätkati võimaluste otsimist administratiivsete andmeallikate arendamiseks ja kasutusele võtmiseks.

Eelmine aasta oli tervisestatistika osakonnale tegus ning analüüsides leidis käsitlust erinevad terviseteemad. Lisaks regulaarsetele statistilistele analüüsidele „Tervishoiutöötajate palk“ ja „Eesti tervishoiukulud“ andis osakond välja veel viis trükist ja kaks kvaliteediraportit ning seitse analüüsi, viis neist tõlgiti ja anti välja inglise keeles.

2017. aastal uuendati tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi versiooni – toimus üleminek PXWeb2008-lt PXWeb2015-le. See muutis andmebaasi käepärasemaks, sh vajadusel hõlpsamalt vahetada selle eesti- või ingliskeelset vaadet. Tervisestatistikat kasutatakse üha rohkem. Aastatega on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi külastuste ja andmete vaatamiste arv kasvanud. Keskmine andmebaasi külastuste arv ulatus möödunud aastal 82-ni tööpäevas.

Eesti on Eurostati-Maailma Terviseorganisatsiooni-OECD terviseteemalise ühisküsimustiku täitmisel 36 riigi hulgas paremuselt neljas, esitades 90% näitajatest (keskmine on 68%).

Pikemalt saab nende ja teiste tervisestatistika oluliste tööde kohta lugeda aastaaruandest.

Loe lisa...

 

Eelmisel aastal juhtus 14 tööõnnetust päevas

21. MÄRTS 2018

Eelmisel aastal toimus 5184 tööõnnetust ehk 14 tööõnnetust päevas. Kõigist tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest. Tööinspektsiooni andmed on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Maakondlikult olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23–34-aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ning kaubanduses.
Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot.
Loe edasi Tööinspektsiooni veebilehelt.

Loe lisa...

 

Iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese

19. VEEBRUAR 2018

2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12% Eesti elanikest, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud analüüsist. Iga päev vajas arstiabi keskmiselt 436 inimest, kellest 98 olid kuni 14-aastased lapsed. Nii lapsed kui täiskasvanud said ligi pooltel juhtudest viga kukkumise tagajärjel.

Umbes 50% vigastustest saadi kodus. Kodus saadi enim viga enese äralöömise, millegi vahele jäämise, võõrkeha silma sattumise ning kukkumise tõttu. Kodus pandi toime ka veerand vigastusega lõppenud rünnetest.

Mehed said 60% võrra sagedamini viga kui naised, poisid kolmandiku võrra sagedamini kui tüdrukud. Suurim erinevus meeste ja naiste vahel oli 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses mehed vajasid vigastuste tõttu arstiabi üle kahe korra enam kui naised.

Avaliku sektori kulu Eesti elanike vigastustele oli üle 43 miljoni euro. Kõige rohkem, 20 miljonit eurot, kulus kukkumisel saadud vigastuste ravile. Sellest kolmandiku moodustasid vanemaealiste naiste ravile tehtud kulutused.

Vigastuste tõttu hukkunute arv on küll jõudsalt langenud, kuid Euroopa Liidus on Eesti vigastussurmade arvu poolest Läti ja Leedu järel kolmandal kohal (22,6 surma 100 000 elaniku kohta). Eestis sai vigastuste tõttu surma 868 inimest, neist 14 olid lapsed. Hukkunute hulgas oli üle kolme korra rohkem mehi kui naisi (105 meest 100 000 mehe ja 31 naist 100 000 naise kohta). Võrreldes Euroopa Liiduga hukkus meil vigastuste tõttu üle kahe korra rohkem tööealisi mehi.

Analüüs kättesaadav Tervise Arengu Instituudi veebilehelt.

Loe lisa...