Uuendused

Tagasi

Nakkushaigused ja immuniseerimine 2017

14. MAI 2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati Terviseameti nakkushaigustesse haigestumise ja immuniseerimise 2017. aasta andmed.

Loe lisa...

 

Veredoonorid ja verekomponendid, 2017

10. APRILL 2018

Veredoonorite arv vähenes 2017. aastal 4,3%, kuna noori doonoreid oli vähem. 18-24-aastaseid doonoreid oli aastaga 16% ja 25-44-aastasi 4% vähemaks jäänud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Seevastu kasvas veidi doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga 2% enam.
Kuna noorte osa rahvastikus on viimasel ajal kahanenud, siis ka uusi potentsiaalseid doonoreid on selle võrra vähem. Näiteks 2007.–2016. a oli rahvastikus noori vanuses 20–24 iga aastaga keskmiselt 3,5% ja noori vanuses 15–19 5% vähem.

Eelmisel aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Sarnaselt varasemaga oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, see on 16% kõikidest veredoonoritest.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 694 afereesi doonorit, kes loovutasid 3447 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti (2016. a: 5,6%).

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Möödunud aastal moodustas verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 42% kõigist vereloovutustest. See on ka perioodi 2007–2017 keskmine näitaja.

Kogu doonorveri läbib testimise, kus uuritakse enam levinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 45 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2016. a 51), nende seas esines enim C hepatiiti – 24 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 16 076 patsienti, mis on 10,5% vähem kui aasta varem. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Eesti apteegi- ja ravimistatistika 2017

10. MAI 2018

Üldapteekide kogukäive suurenes 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 3,3%, ulatudes 362,6 miljoni euroni. Kõige enam (8,8%) kasvas muude kaupade käive, selgus Ravimiameti andmetest, mis täna avaldati Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Käsimüügiravimite käive suurenes 4,4% ja retseptiravimite käive jäi võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. 2017. aastal käideldi üldapteekides üle 10 miljoni retsepti. Haiglaapteekide kogukäive suurenes võrreldes eelneva aastaga 6,1%, sealhulgas ravimite käive 8,7%, ning ulatus 105,9 miljoni euroni.

2017. aastal kasutati kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid (419 DPD/1000/ööp), seedekulgla ja ainevahetuse ravimeid (170 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi ravimeid (123 DPD/1000/ööp).

Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande inimese kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses.

Apteegistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate apteekide igas kvartalis esitatavatel apteegiaruannetel. Eestis oli 2017. aastal tegevusluba 495 üldapteegil ning 24 haiglaapteegil. Ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate esitatavatel hulgimüügiaruannetel.

Ravimiameti 2017. aasta andmed apteekide käibe (tabelid TK30 ja TK31) kohta on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud tervishoiuteenuse osutaja tulude ja kulude alajaotuses. Ravimite kasutamise ja üldapteekides käideldud retseptide andmed on kättesaadavad siin ning üld- ja haiglaapteekide statistika maakondade järgi tabelis TTO50 ja apteekide töötajate andmed tabelis THT030.

Loe lisa...

 

Ravikindlustatud, 2017

27. MÄRTS 2018

Andmebaasis avaldati Haigekassa andmed 20-59-aastaste ravikindlustatute kohta soo, vanuserühma ja maakonna järgi ning ravikindlustatute osatähtsus registreeritud elanikest 2017. aasta 31. detsembri seisuga.

Loe lisa...