Uuendused

Tagasi

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid, 2012-2015

07. DETSEMBER 2016

Esmakordselt on avaldatud statistika politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhtide (isikute arv) kohta tabamise kohaliku omavalitsuse järgi. Avaldamisele tulid 2012.–2015. aasta andmed, mille andmeallikas on Politsei- ja Piirivalveamet.

Andmestik sisaldab isikute arvu, kes on tabatud mootorsõiduki roolis olles joobes olekus, k.a väärteod kuritegudega koos.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2015

23. NOVEMBER 2016

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2015. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti on haiglavõrgu tulu- ja kulugrupid (andmebaasi tabelid HH02 ja HH03) toodud välja haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Kasumiga lõpetanud tervishoiuteenuseid osutavate asutuste osatähtsus kasvas 2015. majandusaastal jätkuvalt – kasumiga lõpetas 87% asutustest. Kahel eelneval aastal oli tulem positiivne vastavalt 86-l ja 85%-l tervishoiuasutustest.
Perearstiabiasutuste hulgas oli positiivse tulemiga asutusi 95% (2014 – 93%, 2013 – 91%), hambaraviasutustest 85% (2014 – 81%, 2013 – 82%) ja eriarstiabiasutustest 82% (2013 ja 2014 – 80%). Haiglate majanduslik edukus on kahanenud seitse protsendipunkti (2014 – 75% ja 2015 – 68%). Seda eelkõige „mittevõrgustunud“ haiglate tõttu. Negatiivse tulemiga olid sunnitud majandusaasta lõpetama pooled kohalikud haiglad ning üle kolmandiku üld- ja õendushaiglatest.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa – 66%, haigekassa rahastus, mis 2015. aastal on langenud ühe protsendipunkti võrra. Haigekassa tulude olulisus oli kõige suurem perearstiabiasutustes (95%), kus on toimunud ühe protsendipunktiline tõus. Haigekassa rahastuse proportsionaalne maht on langenud haiglate tuludes kaks protsendipunkti (77%) ja õendusabiasutustes neli protsendipunkti (71%).
Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti võrra (13%-le), seda eelkõige taastusravi- ja õendusabiasutuste arvelt.

Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 95% nende tuludest, kuid samas kahanedes kahe protsendipunkti võrra. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% laekus jätkuvalt riigieelarvest. Haiglatele järgnesid eriarstiabiasutused 5%-ga kasvuga ühe protsendipunkti võrra.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. Ka 2015. aastal kasvasid tööjõukulud ühe protsendipunkti võrra 52%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest. Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest oli suurim kiirabi- (79%) ja õendusabiasutustes (69%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus taastusravi- (29%) ja diagnostikaasutustes (28%). Viimases on toimunud isegi kahe protsendipunktiline langus võrreldes 2014. aastaga.

Materiaalse põhivara soetus kahekordistus 2014. aasta vähenemise järel. Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus haiglates – suhteline kasv üle kahe korra ja absoluutne kasv 85,8 miljonit eurot. Õendusabiasutused soetasid aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda rohkem materiaalset põhivara, kuid rahalises väärtuses on kasv tagasihoidlik – 107 000 eurot. 2015 olid suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid haiglad – investeeringute kasv selles kategoorias üle seitsme korra. Haiglatele järgnesid hambaravi- ja taastusraviasutused – kasv vastavalt 3,1 ja 2,1 korda.

Loe lisa...

 

Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid, III kv 2016

07. DETSEMBER 2016

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati arsti ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide 2016. aasta III kvartali andmed, sh sesoonselt korrigeeritud andmed.

Arstide töömaht ambulatoorsete vastuvõttude osas jäi aasta teise kvartali tasemele. Võrreldes eelneva kvartaliga kasvas töökoormus 12% radioloogidel ja langes märkimisväärselt torakaalkirurgidel (18%), kellel eelneval kvartalil oli suur töömahukasv.

Perearstidel jäi töökoormus üldiselt samaks, mis kvartal varem. Seevastu Lääne ja Saare maakonnas langes perearstidel ambulatoorsete vastuvõttude arv vastavalt 15% ja 18%. Hambaarstid säilitasid kolmandas kvartalis sama töökoormuse, mis oli ka teises kvartalis.

2016. aasta III kvartalis on arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv langenud ligi 3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Seejuures tegid perearstid 3,4% ja eriarstid 2,3% vähem vastuvõtte kui 2015. aastal samal perioodil. Hambaarstid tegid nüüd 0,2% rohkem vastuvõtte kui eelmise aasta III kvartalis.

Koduvisiitide arv on langenud ligi 10% ehk arstid tegid veidi alla 900 koduvisiidi vähem võrreldes eelmise aasta III kvartaliga.

Loe lisa...

 

Registreeritud esmashaigestumus, 2015

23. NOVEMBER 2016

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta esmashaigestumuse ja vigastuste välispõhjuste statistika.
2015. aastal registreeriti 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste haigusjuhud.
Nii lastel kui täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40% (ligikaudu 1 esmasjuht lapse kohta). Neile järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (13%), kõrva- ja nibujätkehaigused (8%) ning vigastused ja mürgistused (7%).
Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17% esmashaigestumusest (239 haigusjuhtu 1000 mehe ja 322 haigusjuhtu 1000 naise kohta). Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused (15%) ning vigastused ja mürgistused (13%). Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi (vastavalt 13% ja 12% kõikidest naiste esmastest haigusjuhtudest).
2015. aastal registreeriti kokku veidi üle 185 000 vigastuse välispõhjuse. See teeb 227 vigastust 1000 poisi ja 189 vigastust 1000 tüdruku kohta ning 165 vigastust 1000 mehe ja 97 vigastust 1000 naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui täiskasvanute puhul kukkumine (vastavalt 47% ja 42% kõikidest vigastustest).

Loe lisa...