Uuendused

Tagasi

Tuberkuloosi ravitulemused 2014–2016

21. NOVEMBER 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis uuendati 2016. aasta tuberkuloosi ravitulemuste ja 2014.2016. aasta multiresistentse ehk MDR tuberkuloosi ravitulemuste andmeid.

Loe lisa...

 

Tervishoiukulud 2016

30. OKTOOBER 2017

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7 protsendini, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes (nagu uuringud ja kiirabi) oli suurenemine 9%. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem Eesti Haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016. Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud Eesti Haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna Sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

2016. aasta tervishoiukulude arvestuse kokkuvõtted tervishoiuteenuse rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. Analüüs avaldatakse 2017. aasta detsembri lõpus.

Loe lisa...

 

Diagnostika ja ravimenetlused, 2016

08. NOVEMBER 2017

Eelmisel aastal tehti Eesti tervishoiuasutustes 6% vähem röntgenuuringuid kui 2015. aastal, samas kasvas tomograafiliste uuringute arv, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

2016. aastal avaldas TAI andmebaasis esmakordselt andmed menetlusradioloogia protseduuride (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) kohta. Sel aastal avaldati esimesed võrdlusandmed. Menetlusradioloogilisi protseduure tehti 6% vähem kui 2015. aastal, seda peamiselt angiograafiate (vähenemine 8%), biopsiate (vähenemine 5%) ja punktsioonide/drenaažide (vähenemine 4%) arvel. Samas kasvas 3% patsientide arv, kellele tehti biopsia. Keskmiselt tehti ühele menetletud patsiendile vastavalt kas 2 biopsiat, 1,1 punktsiooni, 1 radiofrekvents-ablatsioon või 1,87 angiograafiat. Jätkuvalt teostati 99% menetlusradioloogia protseduuridest haiglates, kuid märgatavalt on kasvanud statsionaarsetele patsientidele tehtavate menetlusradioloogia protseduuride osatähtsus. 2015. aastal tehti 48% menetlustest statsionaaris, samas 2016. aastal üle 56%. Päevaravi osatähtsus menetlusradioloogias on marginaalne 1,3%.

Analoogselt menetlusradioloogiale avaldab TAI alates eelmisest aastast radioloogia andmeid uuritud isikute arvu ehk andmeid patsientide kabinetis käimiste kohta. Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRT) uuringute arv on aastaga kasvanud vastavalt 5% ja 8%, seega ühe radioloogiliselt uuritud patsiendi kohta tehti 4,1 KT-d ja 1,2 MRT-d. Röntgenuuringute arv on 2015. aastaga võrreldes vähenenud 0,4%, samas on 5% kasvanud röntgeniga uuritud patsientide arv, mis tähendab, et edasiseks raviks vajalik informatsioon tuvastatakse vähema uuringute arvuga.

2016. aastal kasvas funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv võrreldes 2015. aastaga 3,3% ning jõudis 16 uuringuni 100 patsiendi kohta. Eriarstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 5%, perearstiabiasutustes 4% ja haiglates 1% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel kahel aastal pidevalt kasvanud, seda eelkõige immuunuuringute ja kliinilise keemia uuringute tõttu. Viimase viie aastaga on teostatud immuunuuringute arv kasvanud 43%, mis tähendab, et 2016. aastal tehti iga 100 patsiendi kohta 41 immuunuuringut.

Taas on hakatud rohkem tegema taastusravi protseduure – kui 2013. aastal tehti 100 patsiendi kohta 25,3 protseduuri, 2014. a 23,7 ja 2015. a 20,8 protseduuri, siis möödunud aastal 21,7 protseduuri, st üks protseduur 100 patsiendi kohta rohkem. Taastusraviprotseduuride arv on kasvanud peamiselt taastusraviasutuste arvel ─ nt taastusravis tehtav aparaatravi 63%, soojusravi 6%, külmaravi 8%, vesiravi 23% ja massaaž 7%. Protseduuride arvu kasv on suuresti tingitud inimeste endi huvist neid teenuseid osta (näiteks sanatooriumites).

2016. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist ning eraldi on radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Loe lisa...

 

Hambaarsti töö ja vastuvõtud, 2016

25. OKTOOBER 2017

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mille käigus raviti rohkem kui 1,03 miljonit hammast. Kümnendiku võrra enam külastati ortodonti, veelgi enam kasvas suuhügienistide teenuste kasutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Hambaarsti juures käinud inimeste arv kasvas 1,2% ja ravitud hammaste arv langes 2%. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Proteetilise ravi visiitide osas samuti suuri muutusi ei ole, sarnaselt eelmisele aastale oli neid ka 2016. aastal veidi üle 240 000. Samas proteese saanud inimeste arv kasvas 2%.

Märkimisväärselt on suurenenud ortodontia töö. Ortodontiliste visiitide arv kasvas 10% – ortodonti külastati ligi 147 000 korral. Juba teist aastat on täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid 52% kõigist vastuvõttudest. Ortodonti külastanud isikute arv kasvas peaaegu viiendiku võrra – kokku külastas ortodonti 45 000 inimest, ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 20 000, mida on 15% rohkem kui möödunud aastal. Ka ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2016. aastal jõuliselt – 6%.

Võrreldes 2015. aastaga on oluliselt rohkem paigaldatud ka implantaate. Kokku paigaldati 8745 implantaati, mida on 17% rohkem.

Suuhügienistide poolt tehtud visiitide arv kasvas 2016. aastal 12%, kokku oli vastuvõtte 20 388. Kui 2015. aastal moodustasid laste visiidid umbes kümnendiku, siis 2016. a aastal oli laste visiite juba ligi 20%.

Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv − kokku tehti ligi 290 000 uuringut, mida on 2,8% võrra rohkem kui 2015. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste, 36% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3% ning 3D-uuringuid tehti alla protsendi. 3D-uuringud moodustavad röntgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,2 korda.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...