Uuendused

Tagasi

Hambaraviteenuse osutajad ja ravivõimalused, 2016

27. SEPTEMBER 2017

2016. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis kokku 533 hambaraviteenust pakkuvat asutust, mida on 14 võrra rohkem kui aasta varem, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Kümnendik neist osutab hambaraviteenuse kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid, nende arv on viimase aastaga vähenenud kahe võrra.

Veidi üle 40% hambaraviasutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Aasta jooksul lõpetas või peatas tegevuse 7 ning alustas või taasalustas 15 hambaraviasutust.

Kuna hambaravi pakkuvate asutuste arv on kasvanud, siis on suurenenud ka hambaravi teenuse pakkumine. Kõige rohkem, enam kui 6%, on kasvanud ortodontiateenuse pakkujate arv. Mõnevõrra kasvas ka kirurgiateenust pakkuvate asutuste arv (4,3%). Proteesimise ja kohapeal röntgenuuringute teenust pakkuvate asutuste arv jätkas viimaste aastate väikest kasvu. Hambaravi teenust pakkus 97% asutustest, see tähendab, et 3% asutustest oli spetsialiseerunud proteesitöö, ortodontia või röntgenuuringute tegemisele.

Proteesitöid tegid 2016. aastal 68%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontia ehk igemehaiguste ravi 65%, kirurgilisi protseduure 41% ning röntgenuuringuid 79% kõigist hambaraviasutustest.

Vaata andmeid TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Keskmine oodatav eluiga on 77,8 eluaastat

26. SEPTEMBER 2017

Oodatav eluiga sünnimomendil oli eelmisel aastal Eestis 77,8 eluaastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,2 aastat. Naiste oodatav eluiga oli 81,9 aastat, selgub äsja avaldatud Statistikaameti andmetest.

Sellest tervena elatud eluaastaid oli meestel 54,2 ja naistel 58,7. See tähendab, et mehed elavad Eestis keskmisest elueast 19 aastat pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega, naised koguni 23,2 aastat.
Võrreldes 2004. aastaga tõusis 2016. aastal oodatav eluiga sünnimomendil keskmiselt 5,4 ja tervena elatud eluaastad 4,8 aasta võrra.

Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleks, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jäi ja kui kaua elatakse tervena, vaid statistiliste näitajatega, mida tuleb vaadata pigem trendina, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2016. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Uudis lisatud 13.09.2017

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv mullu suurenes

13. SEPTEMBER 2017

Vaatamata psühhiaatri vastuvõttude ja patsientide arvu vähenemisele diagnoositi 2016. aastal psüühika- ja käitumishäireid veidi rohkem kui aasta varem, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2016. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 99 388 inimest, mis on ligi 2% vähem kui 2015. aastal. Vastuvõtule pöördunud inimeste hulk on vähenenud alates 2013. aastast.

Esialgsete andmete põhjal oli 2016. aastal Eestis kokku ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu. Ühe haigusjuhuga seotud vastuvõtte oli keskmiselt 2,7, aasta varem oli see arv 2,8. Enamasti külastab psühhiaatrit rohkem naisi kui mehi, kuid 0–14-aastaste patsientide hulgas on poisse kaks korda enam kui tüdrukuid.

Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse. Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire 25 732 korral (2,7% rohkem kui aasta varem). Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli 5% vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on levinuimad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi vastavalt 24% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest kolmandikul oligi diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas 5 juhtu iga 1000 mehe ja ligi 8 juhtu iga 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – enam kui 5 juhtu iga 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, mida esines ligi viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti 4 juhtu iga 1000 mehe kohta.

Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 2016. aastal 67% alkoholi ja 19% opioidide kasutamise tõttu. Pooled juhtudest olid seotud psühhoaktiivse aine sõltuvusega.

2016. aasta statistika avaldamisel korrigeeriti perioodil 2011–2015 kohtu poolt määratud sundravil viibinute arvu tabelis PKH5 seoses tervishoiuteenuse osutajate andmeparandustega. Aastatel 2011–2016 on kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud alla 200 isiku aastas, kõige rohkem oli neid 2012. aastal – 194 isikut.

2016. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute sihtrühm ja uuringuga hõlmatus, 2015 ja 2016

31. AUGUST 2017

Eelmisel aastal osales rinnavähiuuringul 56,3% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka. Emakakaelavähi sõeluuringul osalemise protsent oli veelgi madalam kutsutavate seas – vaid 45,9%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.

Eestis kutsutakse naisi vanuses 50–62 rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel, juhul kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

2016. aastal oli registri andmetel rinnavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 55 700 (2015. a 71 767 naist). Neist käis aasta jooksul sõeluuringul ehk tehti mammograafia uuring 31 372 naisele (2015. a 36 452), mis moodustas 56,3% kutsutavatest (2015. a 50,8%). Esmaseid kutseid saadeti jaanuarist oktoobrini (novembris ja detsembris saadeti korduskutsed) ja kui naine oli enne planeeritavat kutse saatmist juba uuringul käinud, siis kutset ei saadetud. Kutset ei saadetud ka sel juhul, kui inimese postiaadressi andmed rahvastikuregistris olid puudulikud.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel juhul kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Vähi sõeluuringute registri andmetel oli eelmine aasta emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 56 334 (2015. aastal 56 472). Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 25 860 naisele (2015. a 25 928-le). See moodustas nii 2015. kui ka 2016. aastal 45,9% sihtrühmast. Kutse saadeti 44 872 naisele (2015. a 43 103-le), mis hõlmas 79,7% planeeritud kutsutavatest (2015. a 76,3%).

Uuri lähemalt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2015. ja 2016. aasta rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute kohta. Esimesed andmed sõeluuringutel avastatud vähijuhtudest tulevad avaldamisele järgmise aasta alguses.

Loe lisa...