Uuendused

Tagasi

Sünnid ja raseduskatkestused, 2017

12. JUUNI 2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta sündide ja raseduskatkestuste statistika.

Loe lisa...

 

Tervishoiutöötajaid tuli juurde, perearstide keskmine vanus kasvab

31. MAI 2018

Eelmisel aastal tegutses Eestis 23 750 tervishoiutöötajat, mis on 1,6% võrra enam kui 2016. aastal, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi ülevaatest.

Arste oli eelmisel aastal 4569 ja nende arv kasvas 0,5 protsenti. Arstide keskmine vanus oli 51 aastat ja see ei ole viimase aasta jooksul muutunud.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

Täiskoormusega töötas 54 protsenti arstidest, üks neljandik töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamus õdedest (67%) töötas täiskoormusega, kümnendik aga sellest suurema koormusega.

Eelmisel aastal oli Eestis 921 perearsti ja nende arv on 2% võrra vähenenud. Keskmiselt oli üks perearst 1432 elaniku kohta. Meie perearstide keskmine vanus jätkab kasvamist ning oli 2017. aastal 55 aastat. Viiendik neist on 65 aastased või vanemad. Samas on 4% võrra kasvanud pereõdede arv. Neid töötab Eestis 1242 ning nende keskmine vanus oli 47 aastat.

HVA v3

Joonis. Haiglavõrgu arengukava haiglate tervishoiutöötajate arv 2017 (maakondade piirid haldusreformieelse seisuga)

Aastaga kasvas märgatavalt nii füüsilise kui vaimse tervise taastamise ja ennetustööga tegelevate spetsialistide arv. Näiteks taastusarste töötas meil 2017. aastal 153 (kasv 7%) ja füsioterapeute 459 (kasv 6%); tervishoiuasutustes töötavaid kliinilisi psühholooge, psühhoterapeute ja psühholooge oli kokku 269 (kasv 12%).

Hammaste tervist aitasid paranda 1265 hambaarsti ja 1063 hambaraviõde. Esimeste arv kasvas ainult 0,6% kuid teiste arv 9% võrra. Järjest enam töötab meil ka suuhügieniste – 31.

Andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Loe lisa...

 

Geriaatrilise hindamise teenuse kättesaadavus vähenes

04. JUUNI 2018

2017. aastal oli geriaatrilise hindamise teenus kättesaadav vaid neljas Eesti haiglas, kuue aasta jooksul on geriaatrilisi hindamisi teostavate raviasutuste arv vähenenud ligi kolm korda, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes geriaatriliste hindamiste arv 15%, 553-lt 468-le.
Teenuse saajatest moodustas kaks kolmandikku haiglate õendusabi osakonna ja üks kolmandik teiste haiglaravi osakondade patsiendid. Möödunud aastal vähenes teenust saanud patsientide arv peaaegu kõigis vanuserühmades, vaid üle 85-aastaseid patsiente oli 2016. aastaga võrreldes rohkem, nende osatähtsus kasvas aastaga 6%.

Geriaatrilise hindamise tulemusena vajas 40% patsientidest statsionaarset ning 4% ambulatoorset õendusabi. 2016. aastal olid hindamistulemused vastavalt 46% ja 5%. Nii 2016. kui ka 2017. aastal vajas hindamise läbinud patsientidest 16% sotsiaalhoolekande teenuseid. Täiendavaid teenuseid ei määratud 40%-le patsientidest.

Geriaatriline hindamine on multiprobleemse toimetulekuhäirega täiskasvanu ehk geriaatrilise patsiendi tervisliku, funktsionaalse ja sotsiaalse seisundi hindamine ja individuaalse teenusteplaani teostamine meeskonna poolt, mille koosseisus on arst (geriaatria-alase ettevalmistusega), õde, sotsiaaltöötaja ning vajadusel teised spetsialistid. Aasta jooksul korduvalt hinnatud isikud arvestatakse korduvalt.

Statistilised andmed geriaatriliste hindamiste kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides ning välismaalaste ravi Eestis

23. MAI 2018

Aastal 2017 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 7 miljoni euro eest, mis on ligi 2% vähem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, vähenes 3%. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 7000 inimese raviarvete eest.

Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. aastal esitati enim raviarveid Soomest.

Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega direktiivi „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 7 miljonile veel 7 miljonit eurot.

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilsena. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.

Euroopa ravi

Joonis 1. Euroopa riikide kindlustatute ravijuhud Eestis, 2017

Nii välismaa mehed kui ka naised kasutavad Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teistele Euroopa riikide kindlustatutele pakutakse abi valdavalt kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.

Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...