Uuendused

Tagasi

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad, 2017

11. SEPTEMBER 2018

Mehed elavad tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat.
Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad eestimaalased keskmiselt kolm ja pool kuud tervemana, kui aasta varem. Samas elavad Eesti inimesed palju aastaid pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega – mehed oma keskmisest elueast 19,2 aastat, naised koguni 23,3 aastat, selgus äsja avaldatud Statistikaameti andmetest. Täna lisati värske keskmise eluea ja tervena elatud aastate statistika Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste tervena elatud elu 5,5 aastat lühem, meestel aga koguni üle 9 aasta lühem. 2016. aasta andmetel oli meeste tervena elatud eluaastate poolest Eesti Euroopa Liidu 28 riigist eelviimasel kohal, madalaim on see ainult naaberriigis Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – olime 18. kohal.
Eelmisel nädalal avaldas Statistikaamet ka sünnimomendil oodatava keskmise eluea statistika: see oli eelmisel aastal Eestis 78,2 aastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,7 aastat. Naiste keskmine eluiga oli 82,3 aastat. Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt 3 aastat vähem.

Keskmine eluiga ja tervena elatud eluaastad on statistilised näitajad, mida tuleb vaadata pigem trendina, mitte ühe aasta näitajate põhjal, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega. Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleb, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jääb ja kui kaua elatakse tervena. Näitaja "Tervena elatud aastad" sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2017. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Loe lisa...

 

Kunstlik viljastamine, 2017

18. JUULI 2018

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

„Viljatusravi kasutamine kasvas kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41aastaste ja vanemate naiste seas,“ selgitas TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes 2016. aastaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.“

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI meetodi kasutamine, mis kujutab endast protseduuri, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI meetodit sobib kasutada mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

IVF-2013-2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

Kõige sagedamini – 36 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. 2017. aastal see trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. Sellest tulenevalt on siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv langenud kaheksa protsenti.

Viljatusravi kasutamine küll mullu kasvas, kuid riigi kulud viljatusravile seejuures hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

Kliinilise rasedusega lõppes 2016. aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 IVF lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mida on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringud, 2017

12. SEPTEMBER 2018

2017. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka.
Madalam oli kutsutavate osalemine emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringul – vastavalt 50,7% ja 36%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.
Lähemalt on võimalik uurida andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2017. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute kohta.

Lisatud 31.08.2018

Loe lisa...

 

Ilmus 25. Baltimaade tervisestatistika kogumik

20. JUUNI 2018

Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2016”. See on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimane 25. väljaanne. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.

Üldiselt on paljud tervisega seotud näitajad Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus.

Oodatav eluiga on aasta-aastalt pikenenud, kuid siiski jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aasta lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani 2016. aastal. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 Euroopa Liidu meeste keskmise 78 eluaasta kõrval. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidu madalaimad ja Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest tasemest.

Tervishoiuressursside kasutamise poolel on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga võrdne Eestis ja Leedus 6,7%, olles Lätis protsendipunkti võrra väiksem.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2016” ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Loe lisa...