Uuendused

Tagasi

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016

04. MAI 2017

Täna lisati 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal koostatud statistika tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi.

Uuring toimus 2016. aasta kevadel. Juhuvalimisse kuulusid 5000 16–64aastast Eesti elanikku, kohandatud vastamismäär oli 56,5%. Uuringut on tehtud alates aastast 1990 igal paarisaastal.

Uuringu kohaselt on 2014. aastaga võrreldes suurenenud tervisespordiga tegelejate hulk, ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osa jäänud samale tasemele.
Kaks ja enam korda nädalas korraga vähemalt poole tunni jagu tervisesporti harrastavate inimeste osatähtsus on võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt kasvanud (37%-lt 42%-ni). Samal ajal vähenes nende inimeste osa, kes vigastuse või haiguse tõttu ei saa spordiga tegeleda ning seda veidi rohkem meeste seas.

Kuigi 74% mehi ja 62% naisi ei söö endiselt köögivilju nädala vältel kordagi või sööb vähem kui soovitatud, mis on 300 grammi päeva kohta, siis nende osatähtsus vähenes siiski märgatavalt.

Ehkki nii ülekaaluliste kui rasvunud meeste osa veidi suurenes, siis naistel see samavõrra vähenes, nii et üldnäitajad jäid 2014. aasta tasemele. Siiski on 40% Eesti meestest ja 27% naistest ülekaalulised ning 20% meestest ja 19% naistest rasvunud.

Viimasel 12 kuul vähemalt mõni kord nädalas alkoholi tarvitanute (meestest 39%, naistest 14%) osa suurenes põhiliselt naiste osatähtsuse suurenemise arvel. Nädalas vähemalt mõni kord alkoholi tarvitavate naiste osa suurenes arvestataval määral ― nelja protsendi võrra. Pärast suurt tõusu 2014. aastal vähenes pisut ka meeste osa (50%-lt 49%-ni), kes tarvitavad vähemalt kord kuus korraga 6 või enam annust alkoholi (see on keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus).

Need ja teised uuringutulemused leiab andmebaasi alajaotuses "Tervisekäitumine ja tervis", valides sobiva teema "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring" alt.

Loe lisa...

 

Liiklusõnnetused 2016

23. MÄRTS 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati Politsei- ja Piirivalveameti statistika inimkannatanutega liiklusõnnetustest kohalike omavalitsuste järgi 2016. aastal.

 

Loe lisa...

 

Veredoonorid ja verekomponentide kasutamine 2016

06. APRILL 2017

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, see on 16% kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11% võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6% ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6%-l (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Loe lisa...

 

Ravikindlustatud 2016

23. MÄRTS 2017

Andmebaasis on kättesaadavad Haigekassa andmed 20-59-aastaste ravikindlustatute kohta soo, vanuserühma ja maakonna järgi ning ravikindlustatute osatähtsus registreeritud elanikest.

Piirkonda, kus isik ravikindlustatud on, arvestatakse tema registreeritud elukoha järgi. Seetõttu on ravikindlustatute osatähtsuse arvutamiseks elanikkonnast kasutatud Rahvastikuregistri rahvaarvu.

Loe lisa...