Uuendused

Tagasi

Tervisekaotus, 2015. aasta andmed

22. DETSEMBER 2017

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub täna avaldatud statistikast.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Loe lisa...

 

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid, 2016

14. DETSEMBER 2017

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhtide (isikute arv) 2016. aasta statistika kohaliku omavalitsuse täpsusega tabamise koha järgi on samuti andmebaasi lisatud. Andmeallikas on Politsei- ja Piirivalveamet.

Andmestik sisaldab isikute arvu, kes on tabatud mootorsõiduki roolis olles joobes olekus, k.a väärteod kuritegudega koos.

Loe lisa...

 

Ravi vajanud vigastuste põhjused, 2016

20. DETSEMBER 2017

2016. aastal vajasid Eesti elanikud ravi üle 181 000 vigastus- ja mürgistusjuhu tõttu, selgub eile tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Selle hulgas on nii möödunud aastal saadud kui jätkuvalt ravi vajanud varem saadud vigastused.

Valdav enamus vigastusi saadi õnnetuse tagajärjel, ligi 4% juhtude puhul oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega ning 3% puhul ei ole põhjus täpselt teada. Õnnetusjuhtumitest suure osa moodustasid kukkumised. Neljandik kukkudes viga saanutest olid lapsed (0–14-aastased) ning viiendik vanemaealised (üle 65 aasta). Seejuures moodustasid kukkumised ligi kaks kolmandikku vanemaealiste vigastuste põhjustest.

Meestel esines vigastusi poole võrra rohkem kui naistel (100 inimese kohta). Sugude vahel on suurim erinevus 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses meeste vigastusi oli üle kahe korra rohkem kui sama vanuserühma naistel, vastavalt ligi 19 juhtu 100 mehe ja ligi 9 juhtu 100 naise kohta.

Mehed said üle kahe korra enam kannatada löögi tõttu, kokkupuutel terariistaga, võõrkeha sattumisel silma jms. Sel viisil saadud vigastused moodustasid 37% meeste ning ligi kolmandiku naiste vigastusjuhtudest.

Veerand vigastustest ehk ligi 42 000 juhtu esines lastel. Seejuures vajasid alla aastased lapsed arstiabi ligi 1300 korral. Selles vanuses said lapsed viga peamiselt kukkudes ning löögi ja võõrkehade tõttu, mis kokku moodustasid kolmveerand vigastuste põhjustest.

Loe lisa...

 

Pahaloomulised kasvajad, 2015

14. DETSEMBER 2017

2015. aastal diagnoositi Eestis 8662 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4231 ja naistel 4431. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1431, 1102, 844 ja 799 esmasjuhtu), selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk ning nahamelanoom; meestel kusepõievähk ja mitte-Hodgkini lümfoom ning naistel emakakeha- ja emakakaelavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2015. aastal 33 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2015. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000–2014 aasta andmeid.

Loe lisa...