Uuendused

Tagasi

Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv mullu suurenes

13. SEPTEMBER 2017

Vaatamata psühhiaatri vastuvõttude ja patsientide arvu vähenemisele diagnoositi 2016. aastal psüühika- ja käitumishäireid veidi rohkem kui aasta varem, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2016. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 99 388 inimest, mis on ligi 2% vähem kui 2015. aastal. Vastuvõtule pöördunud inimeste hulk on vähenenud alates 2013. aastast.

Esialgsete andmete põhjal oli 2016. aastal Eestis kokku ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu. Ühe haigusjuhuga seotud vastuvõtte oli keskmiselt 2,7, aasta varem oli see arv 2,8. Enamasti külastab psühhiaatrit rohkem naisi kui mehi, kuid 0–14-aastaste patsientide hulgas on poisse kaks korda enam kui tüdrukuid.

Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse. Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire 25 732 korral (2,7% rohkem kui aasta varem). Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli 5% vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on levinuimad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi vastavalt 24% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest kolmandikul oligi diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas 5 juhtu iga 1000 mehe ja ligi 8 juhtu iga 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – enam kui 5 juhtu iga 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, mida esines ligi viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti 4 juhtu iga 1000 mehe kohta.

Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 2016. aastal 67% alkoholi ja 19% opioidide kasutamise tõttu. Pooled juhtudest olid seotud psühhoaktiivse aine sõltuvusega.

2016. aasta statistika avaldamisel korrigeeriti perioodil 2011–2015 kohtu poolt määratud sundravil viibinute arvu tabelis PKH5 seoses tervishoiuteenuse osutajate andmeparandustega. Aastatel 2011–2016 on kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud alla 200 isiku aastas, kõige rohkem oli neid 2012. aastal – 194 isikut.

2016. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute sihtrühm ja uuringuga hõlmatus, 2015 ja 2016

31. AUGUST 2017

Eelmisel aastal osales rinnavähiuuringul 56,3% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka. Emakakaelavähi sõeluuringul osalemise protsent oli veelgi madalam kutsutavate seas – vaid 45,9%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.

Eestis kutsutakse naisi vanuses 50–62 rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel, juhul kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

2016. aastal oli registri andmetel rinnavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 55 700 (2015. a 71 767 naist). Neist käis aasta jooksul sõeluuringul ehk tehti mammograafia uuring 31 372 naisele (2015. a 36 452), mis moodustas 56,3% kutsutavatest (2015. a 50,8%). Esmaseid kutseid saadeti jaanuarist oktoobrini (novembris ja detsembris saadeti korduskutsed) ja kui naine oli enne planeeritavat kutse saatmist juba uuringul käinud, siis kutset ei saadetud. Kutset ei saadetud ka sel juhul, kui inimese postiaadressi andmed rahvastikuregistris olid puudulikud.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel juhul kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Vähi sõeluuringute registri andmetel oli eelmine aasta emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 56 334 (2015. aastal 56 472). Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 25 860 naisele (2015. a 25 928-le). See moodustas nii 2015. kui ka 2016. aastal 45,9% sihtrühmast. Kutse saadeti 44 872 naisele (2015. a 43 103-le), mis hõlmas 79,7% planeeritud kutsutavatest (2015. a 76,3%).

Uuri lähemalt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2015. ja 2016. aasta rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute kohta. Esimesed andmed sõeluuringutel avastatud vähijuhtudest tulevad avaldamisele järgmise aasta alguses.

Loe lisa...

 

Keskmine oodatav eluiga on 77,8 eluaastat

26. SEPTEMBER 2017

Oodatav eluiga sünnimomendil oli eelmisel aastal Eestis 77,8 eluaastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,2 aastat. Naiste oodatav eluiga oli 81,9 aastat, selgub äsja avaldatud Statistikaameti andmetest.

Sellest tervena elatud eluaastaid oli meestel 54,2 ja naistel 58,7. See tähendab, et mehed elavad Eestis keskmisest elueast 19 aastat pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega, naised koguni 23,2 aastat.
Võrreldes 2004. aastaga tõusis 2016. aastal oodatav eluiga sünnimomendil keskmiselt 5,4 ja tervena elatud eluaastad 4,8 aasta võrra.

Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleks, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jäi ja kui kaua elatakse tervena, vaid statistiliste näitajatega, mida tuleb vaadata pigem trendina, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2016. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Uudis lisatud 13.09.2017

Loe lisa...

 

Kunstlik viljastamine, 2016

19. JUULI 2017

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

„Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6% kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6% võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1% – langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud Haigekassa. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9% võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2%.

Kõige sagedamini – 40%-l juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33% viljatusravi ravitsüklitest).

Viljatusravi kasutamine küll vähenes, kuid Sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7% vähem kui 2015. aastal.

Kunstlikku viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid KV10–KV14).

Loe lisa...