Uuendused

Tagasi

Tervishoiukulud 2016

30. OKTOOBER 2017

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7 protsendini, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes (nagu uuringud ja kiirabi) oli suurenemine 9%. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem Eesti Haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016. Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud Eesti Haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna Sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

2016. aasta tervishoiukulude arvestuse kokkuvõtted tervishoiuteenuse rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. Analüüs avaldatakse 2017. aasta detsembri lõpus.

Loe lisa...

 

Esmashaigestumus ja vigastuste põhjused, 2016

25. OKTOOBER 2017

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste (k.a) haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast.

Nii lastel kui ka täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40%, keskmiselt haigestus iga Eesti laps eelmisel aastal ühe korra. Järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (15%), vigastused ja mürgistused (8%) ning kõrva- ja nibujätkehaigused (7%).

Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17% esmashaigestumusest (242 haigusjuhtu 1000 mehe ja 313 haigusjuhtu 1000 naise kohta). Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused (15%) ning vigastused ja mürgistused (12%). Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi (vastavalt 13% ja 11% kõikidest naiste esmastest haigusjuhtudest).

2016. aastal registreeriti kokku veidi üle 184 100 vigastusjuhu. See teeb 221 vigastust 1000 poisi ja 182 vigastust 1000 tüdruku kohta ning 161 vigastust 1000 mehe ja 100 vigastust 1000 naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui ka täiskasvanute puhul kukkumine (vastavalt 46% ja 43% kõikidest vigastustest).

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Hambaarsti töö ja vastuvõtud, 2016

25. OKTOOBER 2017

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mille käigus raviti rohkem kui 1,03 miljonit hammast. Kümnendiku võrra enam külastati ortodonti, veelgi enam kasvas suuhügienistide teenuste kasutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Hambaarsti juures käinud inimeste arv kasvas 1,2% ja ravitud hammaste arv langes 2%. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Proteetilise ravi visiitide osas samuti suuri muutusi ei ole, sarnaselt eelmisele aastale oli neid ka 2016. aastal veidi üle 240 000. Samas proteese saanud inimeste arv kasvas 2%.

Märkimisväärselt on suurenenud ortodontia töö. Ortodontiliste visiitide arv kasvas 10% – ortodonti külastati ligi 147 000 korral. Juba teist aastat on täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid 52% kõigist vastuvõttudest. Ortodonti külastanud isikute arv kasvas peaaegu viiendiku võrra – kokku külastas ortodonti 45 000 inimest, ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 20 000, mida on 15% rohkem kui möödunud aastal. Ka ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2016. aastal jõuliselt – 6%.

Võrreldes 2015. aastaga on oluliselt rohkem paigaldatud ka implantaate. Kokku paigaldati 8745 implantaati, mida on 17% rohkem.

Suuhügienistide poolt tehtud visiitide arv kasvas 2016. aastal 12%, kokku oli vastuvõtte 20 388. Kui 2015. aastal moodustasid laste visiidid umbes kümnendiku, siis 2016. a aastal oli laste visiite juba ligi 20%.

Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv − kokku tehti ligi 290 000 uuringut, mida on 2,8% võrra rohkem kui 2015. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste, 36% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3% ning 3D-uuringuid tehti alla protsendi. 3D-uuringud moodustavad röntgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,2 korda.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Arstide ja õendustöötajate visiidid, 2016

24. OKTOOBER 2017

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv eelmisel aastal veidi vähenes, seevastu on 16% võrra suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes mullu arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1,6%. Enim langes vastuvõttude arv pediaatril, vaskulaarkirurgil ja taastusraviarstil, vastavalt 11%, 8% ja 7%. Perearstid tegid 1,5% vähem ja hambaarstid 1% rohkem vastuvõtte kui eelneval aastal. Viimase kahe aastaga on kahekordistunud vastuvõttude arv näo- ja lõualuukirurgidel ning võrreldes eelmise aastaga on vastuvõttude arv poole võrra suurenenud plastikakirurgidel.

Arstide tehtavate koduvisiitide arv väheneb endiselt. 2016. aastal tegid arstid 7% vähem koduvisiite kui 2015. aastal. Perearstid tegid 2600 (7%) ja onkoloogid üle 500 (9%) koduvisiidi vähem kui eelneval perioodil. Seejuures on tõusnud koduvisiitide arv dermatoveneroloogidel, neuroloogidel ja günekoloogidel.

Kokku tegid arstid Eestis 2016. aastal umbes 10 miljonit ambulatoorset visiiti (vastuvõttu ja koduvisiiti). Seega tegi üks arst aastas keskmiselt veidi üle 2100 visiidi. Perearst tegi aga keskmiselt üle 5100 visiidi, ja hambaarst ligi 2200 visiiti aastas.

Endiselt on 2016. aastal suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide arv. Vastuvõttude arv kasvas mullu 16% ja koduvisiitide arv 13%. Kolmandik õendustöötajate vastuvõttudest tehakse perearstiabiasutustes ning kolmandik kõikidest koduvisiitidest tehakse õendusabiasutustes. Keskmiselt tegi õendustöötaja 368 iseseisvat visiiti – 294 vastuvõttu ja 73 koduvisiiti.

Kaheksa aastaga on õendustöötajate iseseisva töö maht nii vastuvõttude kui ka koduvisiitide näol kahekordistunud. Visiitide arv on kerkinud ligi 1,1 miljonilt 2,5 miljoni visiidini aastas.

Eesti elanik käib arsti juures keskmiselt 8 korda aastas. Perearsti külastatakse aastas keskmiselt 3,2 korda. Õendustöötaja vastuvõtul käidi keskmiselt 1,6 korda aastas.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...