Uuendused

Tagasi

Imikute rinnapiimaga toitmine, 2017

26. SEPTEMBER 2018

Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud.

Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima – neid on kolmandik.

imikute rinnapiimaga toitmine 2017

Kolmandal elukuul osalisel ja täielikul rinnapiima toidul olnud imikute osatähtsus, 2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

Kõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal – eelmisel aastal sai ühe aasta vanusetest lastest veel kuue kuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12-kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.

Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%.

Maalima Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.

Enamikes maakondades tegutsevad imetamise nõustajad, kelle kontaktid on leitavad Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) kodulehelt. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada imikute, väikelaste, nende emade ja perede tervist ning heaolu, kaitstes, edendades ja toetades raseduse, sünnituse ning rinnaga toitmise praktikaid.

Vaata imikute rinnapiimaga toitmise statistikat TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

* Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.

Loe lisa...

 

Tervisekaotus, 2017

19. SEPTEMBER 2018

2017. aastal kaotas Eesti rahvastik 418 496 eluaastat, mis on protsendi võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid 193 640 ja naised 224 851 aastat. Mehed kaotasid 43% oma eluaastatest haigustele ja vigastustele ning 57% enneaegsete surmade tõttu. Naised seevastu 54% haigustele ning 46% enneaegsete surmade tõttu.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). 

Viimase kahe aasta jooksul on enneaegselt kaotatud eluaastad kasvanud 7% sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu. Viimase nelja aasta jooksul on 27% vähenenud enneaegselt kaotatud eluaastad hingamiselundite haigustesse. Vigastuste ja mürgistuste tõttu on kaotatud eluaastate arv võrreldes 2013. aastaga kahanenud 21%. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle enneaegne haigestumus ja suremus vähenenud 7%.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Järva, Harju ja Tartu maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Loe lisa...

 

Vastsündinute haigestumus, 2017

26. SEPTEMBER 2018

Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Varasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.

Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.

Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3 843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.

vastsyndinute haigused 2017

Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati täna vastsündinute haigestumise andmed. Elussündide kohta leiab andmeid siit ning surmade kohta siit.

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi rohkem kui aasta varem

13. SEPTEMBER 2018

2017. aastal diagnoositi psühhiaatri vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 2% rohkem kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2017. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele konsultatsioonile 101 720 inimest. Täiskasvanud ja noorukieas patsientide hulgas oli meestest veerandi võrra rohkem naisi. Lastest oli psühhiaatri konsultatsioonil 2 korda rohkem poisse kui tüdrukuid.

Psühhiaatrid diagnoosisid psüühika- või käitumishäire 93 056 juhul, sealhulgas esmakordselt 27 050 korral, mida oli 5% rohkem kui 2016. aastal. Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli protsendi võrra vähem kui aasta varem. Haiglaravi pikkus ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud ja see oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on sagedasemad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi 2017. aastal vastavalt 25% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest oli kolmandikul diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas ligi 6 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – ligi 6 juhtu 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida esines viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli ligi 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti enam kui 4 juhtu iga 1000 mehe kohta. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 69% alkoholi ja 15% opioidide kasutamise tõttu.

2017. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...