Statistika

Tagasi

04. MAI 2017

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016

Täna lisati 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal koostatud statistika tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi.

Uuring toimus 2016. aasta kevadel. Juhuvalimisse kuulusid 5000 16–64aastast Eesti elanikku, kohandatud vastamismäär oli 56,5%. Uuringut on tehtud alates aastast 1990 igal paarisaastal.

Uuringu kohaselt on 2014. aastaga võrreldes suurenenud tervisespordiga tegelejate hulk, ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osa jäänud samale tasemele.
Kaks ja enam korda nädalas korraga vähemalt poole tunni jagu tervisesporti harrastavate inimeste osatähtsus on võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt kasvanud (37%-lt 42%-ni). Samal ajal vähenes nende inimeste osa, kes vigastuse või haiguse tõttu ei saa spordiga tegeleda ning seda veidi rohkem meeste seas.

Kuigi 74% mehi ja 62% naisi ei söö endiselt köögivilju nädala vältel kordagi või sööb vähem kui soovitatud, mis on 300 grammi päeva kohta, siis nende osatähtsus vähenes siiski märgatavalt.

Ehkki nii ülekaaluliste kui rasvunud meeste osa veidi suurenes, siis naistel see samavõrra vähenes, nii et üldnäitajad jäid 2014. aasta tasemele. Siiski on 40% Eesti meestest ja 27% naistest ülekaalulised ning 20% meestest ja 19% naistest rasvunud.

Viimasel 12 kuul vähemalt mõni kord nädalas alkoholi tarvitanute (meestest 39%, naistest 14%) osa suurenes põhiliselt naiste osatähtsuse suurenemise arvel. Nädalas vähemalt mõni kord alkoholi tarvitavate naiste osa suurenes arvestataval määral ― nelja protsendi võrra. Pärast suurt tõusu 2014. aastal vähenes pisut ka meeste osa (50%-lt 49%-ni), kes tarvitavad vähemalt kord kuus korraga 6 või enam annust alkoholi (see on keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus).

Need ja teised uuringutulemused leiab andmebaasi alajaotuses "Tervisekäitumine ja tervis", valides sobiva teema "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring" alt.