Statistika

Tagasi

23. NOVEMBER 2016

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2015

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2015. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti on haiglavõrgu tulu- ja kulugrupid (andmebaasi tabelid HH02 ja HH03) toodud välja haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Kasumiga lõpetanud tervishoiuteenuseid osutavate asutuste osatähtsus kasvas 2015. majandusaastal jätkuvalt – kasumiga lõpetas 87% asutustest. Kahel eelneval aastal oli tulem positiivne vastavalt 86-l ja 85%-l tervishoiuasutustest.
Perearstiabiasutuste hulgas oli positiivse tulemiga asutusi 95% (2014 – 93%, 2013 – 91%), hambaraviasutustest 85% (2014 – 81%, 2013 – 82%) ja eriarstiabiasutustest 82% (2013 ja 2014 – 80%). Haiglate majanduslik edukus on kahanenud seitse protsendipunkti (2014 – 75% ja 2015 – 68%). Seda eelkõige „mittevõrgustunud“ haiglate tõttu. Negatiivse tulemiga olid sunnitud majandusaasta lõpetama pooled kohalikud haiglad ning üle kolmandiku üld- ja õendushaiglatest.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa – 66%, haigekassa rahastus, mis 2015. aastal on langenud ühe protsendipunkti võrra. Haigekassa tulude olulisus oli kõige suurem perearstiabiasutustes (95%), kus on toimunud ühe protsendipunktiline tõus. Haigekassa rahastuse proportsionaalne maht on langenud haiglate tuludes kaks protsendipunkti (77%) ja õendusabiasutustes neli protsendipunkti (71%).
Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti võrra (13%-le), seda eelkõige taastusravi- ja õendusabiasutuste arvelt.

Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 95% nende tuludest, kuid samas kahanedes kahe protsendipunkti võrra. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% laekus jätkuvalt riigieelarvest. Haiglatele järgnesid eriarstiabiasutused 5%-ga kasvuga ühe protsendipunkti võrra.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. Ka 2015. aastal kasvasid tööjõukulud ühe protsendipunkti võrra 52%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest. Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest oli suurim kiirabi- (79%) ja õendusabiasutustes (69%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus taastusravi- (29%) ja diagnostikaasutustes (28%). Viimases on toimunud isegi kahe protsendipunktiline langus võrreldes 2014. aastaga.

Materiaalse põhivara soetus kahekordistus 2014. aasta vähenemise järel. Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus haiglates – suhteline kasv üle kahe korra ja absoluutne kasv 85,8 miljonit eurot. Õendusabiasutused soetasid aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda rohkem materiaalset põhivara, kuid rahalises väärtuses on kasv tagasihoidlik – 107 000 eurot. 2015 olid suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid haiglad – investeeringute kasv selles kategoorias üle seitsme korra. Haiglatele järgnesid hambaravi- ja taastusraviasutused – kasv vastavalt 3,1 ja 2,1 korda.