Statistika

Tagasi

16. NOVEMBER 2016

Diagnostika ja ravimenetlused 2015

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed ning eraldi radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Alates 2015. aastast avaldatakse andmebaasis andmeid menetlusradioloogia protseduuride (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) kohta. Varasemalt, kuni 2014. aastani koguti andmeid ainult angiograafiliste uuringute, kuid mitte protseduuride kohta. 2015. a tehti menetlusradioloogias 22 927 biopsiat, 4156 punktsiooni/drenaaži, 657 radiofrekvents-ablatsiooni ja 18 795 angiograafiat – kokku 46 541 protseduuri 24 560 patsiendile. Keskmiselt tehti ühele menetletud patsiendile vastavalt 1,96 biopsiat, 1,1 punktsiooni, 3,5 radiofrekvents-ablatsiooni või 2,1 angiograafiat. 50% menetlusradioloogia protseduuridest teostati statsionaarsetele ja 49% ambulatoorsetele patsientidele.

Teine suurem uuendus puudutab radioloogia andmeid lisaks uuringute arvule avaldatakse nüüdsest ka kompuutertomograafias (KT), magnetresonantstomograafias (MRT), röntgenograafias, röntgenoskoopias ja nukleaarmeditsiinis uuritud isikute arv ehk andmed patsientide kabinetis käimiste kohta. Keskmiselt tehakse ühe radioloogiliselt uuritud patsiendi kohta kas 4,1 KT-d (erinevad vaated), 1,2 MRT-d, 1,2 röntgenograafilist uuringut, üks röntgenoskoopiline uuring, 1,6 mammograafiat või üks nukleaarmeditsiini uuring.
Võrreldes varasemate aastatega on jätkuvalt tõusnud tomograafiliste uuringute absoluutarvud, kuid kasv on aeglustunud kompuutertomograafias tehti 7% ja magnetresonantstomograafias 6% rohkem uuringuid kui 2014.

Nukleaarmeditsiini uuringute arv kasvas 5%, kuid kordaja on muutumatult 0,1.

2015. a kasvas funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv võrreldes 2014. aastaga 6,5%. Samuti kasvas uuringute arv 100 patsiendi kohta 15,2 uuringule, mis on 0,7 uuringut rohkem kui eelneval aastal ja 1,9 uuringut rohkem kui kaks aastat tagasi.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on pärast 2014. a 4,3%-list langust taas jõudsalt kasvanud. Laboriuuringuid tehti 2015. aastal 100 patsiendi kohta 229,6. Kasv võrreldes aasta varasemaga on 6,5 protsendipunkti, st 14 uuringut rohkem. Laboriuuringutest on viimase viie aasta jooksul enim kasvanud nahatestide hulk – kasv 5,5 korda. 1,7 korda on kasvanud geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud ning 1,6 korda immuunuuringud.
Enim, 75% laboriuuringutest tehakse haiglates, diagnostikaasutustes tehakse 17% ja perearstiasutustes 5% uuringutest. Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud eriarstiabiasutustes tehtavate uuringute arv. 32% laboriuuringutest tehakse statsionaarsetele ja 57% ambulatoorsetele patsientidele.

Ultraheliuuringute kasv on pidurdunud varasemate aastate 4–5% asemel teostati 2015. aastal 0,9% rohkem uuringuid. Aastatel 2010–2014 tehti ühe ultrahelisse suunatud patsiendi kohta 1,6 uuringut, 2015. aastal 1,4 uuringut.

Endoskoopiliste uuringute üldarv vähenes jätkuvalt – võrreldes 2014. aastaga 2,5% (-2,7% 2014 versus 2013), kuid püsib viimased kuus aastat stabiilselt ühel uuringul 100 patsiendi kohta.

Taastusravi protseduurid on jätkuvas languses kui 2013. a tehti 100 patsiendi kohta 25,3 protseduuri ja 2014. a 23,7, siis möödunud aastal ainult 20,8 protseduuri. Enim on vähenenud massaažid, liikumisravi, vesiravi ja külmaravi. Hemodialüüside arv suurenes 11% võrra.