Statistika

Tagasi

21. JUUNI 2016

Surmade statistika 2015

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati 2015. aasta surmade andmed

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 339 surmajuhtu, mida on 0,8 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest – 8055 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3851 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 895 inimest – 687 meest ja 208 naist. Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, vastavalt 627 ja 538 surmajuhtu.

Kolmandat aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111, 2014. aastal 98 ja mullu 88. Vähenes ka alkoholimürgistuste arv 123 juhult 118-le, kuid kokku alkoholist tingitud surmade arv hoopis kasvas 460-lt 495-le.

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest (eriti südame isheemiatõbede) põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 323,05 ja 60,69 surmajuhtu, siis 2000. aastal aga ligi 560 ja 140 juhtu.

Enne 65. eluaastat suri 3392 inimest ehk 2411 meest ja 981 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga viies surmajuhtum enneaegne. Enneaegsetest surmadest 976 olid põhjustatud pahaloomulistest kasvajatest, 909 vereringehaigustest ning 606 õnnetuste, mürgistuste ja traumade tagajärjel. 67,7% õnnetustest, mürgistustest ja traumadest tingitud surmasid leiab aset enne 65 aastat.

Andmebaasis on surmapõhjuste statistika juures avaldatud ka ülevaade lahangute andmetest.