Statistika

Tagasi

04. DETSEMBER 2013

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2012

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2012. aasta andmed tervishoiuteenuse osutajate majandustegevuse kohta: tulud ja kulud ning põhivara liikumine.

Tervishoiuteenuseid osutavatest asutustest lõpetas 2012. majandusaasta positiivse tulemiga 85%. Perearstiasutuste hulgas oli selliseid asutusi 89%. Võrreldes 2011.aastaga kujunes majandusaasta edukamaks kõigis suuremates tervishoiuteenuse osutajate gruppides. Väike langus oli vaid taastusravi- ja õendusabiasutuste majandusaasta tulemis.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest moodustasid 67% haigekassa poolt rahastatavad teenused. Asutuse liigiti oli haigekassa tulude osatähtsus kõige suurem perearstiasutustes (95%), neile järgnesid haiglad (79%) ja õendusabiasutused (76%). Kõige suurem osa haigekassa poolt tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summadest läks haiglatele. Haiglate osatähtsus haigekassa eraldistes oli 79%. Haigekassa rahastas 91% ulatuses raviteenuseid, järgnesid hooldusravi 3%, perearstide baasraha 1,6% taastusravi 1,3%, ennetus (sh koolitervishoid) 1,2%

Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse  oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 97% nende tuludest. Riigieelarvest finantseeriti 65% ulatuses tervishoiuteenuseid, 33% ulatuses teenuseosutajate põhivara soetust/parendamist ning 0,8% kulus ennetustegevusele. Tervishoiuteenustest toetati 56% ulatuses kiirabi ning 13 ulatuses ravikindlustuseta isikute ravi.

Kohalike omavalitsuste eraldistes oli ülekaalukalt suurim haiglate osatähtsus – 78%. Kohalikud omavalitsused finantseerisid valdavalt tervishoiuteenuseid (88%), põhivara soetuseks eraldati 3%. Tervishoiuteenustest toetati hooldusravi 17% ulatuses ja ravikindlustuseta isikute ravi 10% ulatuses.

Diagnostikaasutuste tuludest moodustasid 91% juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt laekunud summad, millest omakorda 73% laekus teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Hambaraviasutuste peamiseks tuluallikaks olid füüsilistele isikutele osutatavad teenused (69% hambaraviasutuste tuludest). Füüsiliste ja juriidiliste isikute panus oli suur ka taastusravi ja eriarstiabi osutavate asutuste tuludes moodustades vastavalt 45% ja 42%.

Tervishoiuteenuse osutajate kuludest moodustasid suurima osa tööjõukulud – ca 50%. Tööjõukulude osatähtsus kõigist tervishoiuteenuse osutajate tegevuskuludest on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Tööjõukulude osatähtsus tegevustuludest oli suurem kiirabi- (77%) ja õendusabiasutustes (66%) ja väikseim diagnostika- (30%) ja taastusraviastustes (35%).