Statistika

Tagasi

08. OKTOOBER 2013

Psüühika- ja käitumishäired 2012

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmed näitavad, et ambulatoorsete psühhiaatri vastuvõttude käigus registreeriti eelmisel aastal uusi psüühika- ja käitumishäireid 27 233 inimesel. Võrreldes 2011. aastaga on see pisut vähenenud (1,2%), kuid 100 000 elaniku kohta psüühikahäirete arv siiski kasvas üle 2%, mida põhjustas rahvaarvu vähenemine.

Nii nagu aasta varem, siis diagnoositi ka 2012. aastal uute haigusjuhtumitena enim nii meeste kui naiste seas stressiga seotud psüühikahäireid, vastavalt 555 juhtumit 100 000 mehe ja 780 juhtumit 100 000 naise kohta, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Uusi haigusjuhtumeid vanuserühmade kaupa vaadates ilmneb, et kuni 14-aastastel lastel registreeriti enim psühholoogilise arengu häireid, kuhu kuuluvad kõne, keele ja õpivilumuste ning autismispektri häired. 15–24-aastastel noortel, samuti tööealistel (25–64-aastased) esines enim stressiga seotud häireid, nagu stressireaktsioonid, foobiad, ärevus- ja kohanemishäired.

Eakatel, üle 65-aastastel, diagnoositi enim orgaanilisi psüühikahäireid – dementsus, isiksushäired ajuhaigusest, orgaanilised meeleoluhäired. Kuna need nimetatud häired on oma spetsiifikas seotud inimese erinevate eluetappidega ja avalduvad enamasti teatavas eas, siis ei ole aastate lõikes enim diagnoositud rühmades muutusi täheldada.

Järjest enam osutatakse psühhiaatrilist abi haiglast väljaspool, et mitte eraldada inimest ühiskonnast. Psühhiaatria statsionaarselt ravilt väljakirjutatuid oli eelmisel aastal 12 570. Viimase viie aastaga on 100 000 elaniku kohta väljakirjutatute arv vähenenud üle 11%. Täiskasvanud patsiendid viibisid statsionaaris enim psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäirete (32%) ning skisofreenia, skisotüüpsete ja luululiste häirete (28%) tõttu. Laste peamiseks haiglaravi põhjuseks oli tavaliselt lapseeas algavad käitumis- ja tundeeluhäired (29%), millele järgnesid meeleoluhäired (17%).

Haiglaravi mahu vähendamist näitab ka ravivoodite arvu muutus. Psühhiaatria aastakeskmine ravivoodite arv haiglates on vähenenud viimase aastaga 0,4% ning perioodil 2007–2012 viis protsenti ehk 739 ravivoodilt 704 ravivoodile.

Ingrid Valdmaa märkis, et registreeritud haigestumusstatistika ei pruugi näidata kogu ühiskonna psüühikahäirete levimust. Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi ja Euroopa Aju-uuringute Nõukogu (ECNP/EBC) 2011. aasta raport näitas, et igal aastal põeb hinnanguliselt 38,2% Euroopa Liidu elanikest mõnda psüühika- ja käitumishäiret ning ainult 26% neist juhtumitest saab professionaalset konsultatsiooni ja ravi.

Iga inimene saab oma vaimse tervise heaks palju ära teha. Tervislikud eluviisid igas vanuses, füüsilise ja vaimse aktiivsuse suurendamine, alkoholi liigtarvitamisest ja suitsetamisest hoidumine ning regulaarne tervisekontroll annavad oma panuse paremasse vaimsesse tervisesse.

Psühhiaatrias konsulteeritud ja ravitud patsientide psüühika- ja käitumishäirete statistika diagnooside lõikes on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.