Statistika

Tagasi

21. JUUNI 2013

Surmad 2012

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2012. aasta surmade andmed ja suremuskordajad.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 472 surmajuhtu, mida on 1,7% rohkem kui aasta varem. Suurim juurdekasv – 271, on toimunud vanusrühmas 80 aastat ja enam. Samas tõusis surmade arv 18 võrra alla 5-aastaste vanusrühmas. Seega on peatunud viimastele aastatele iseloomulik surmade kahanemise trend.

Imikusuremuse kordaja 1000 elusünni kohta oli 3,5, mis on sarnane 2009. aasta omaga, mil see oli 3,6. Suremuse kordajad eakate seas ei ole oluliselt muutunud, pigem oli surmade arvu muutus tingitud eakate arvu kasvust ehk rahvastiku vananemisest.

Üle poole kõigist surmadest – 8349, oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viis meie seast 3500 meest ja 4849 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3650 inimest, sh 1969 meest ja 1681 naist ning traumad ja mürgistused, mille tõttu suri mullu 1168 inimest, sh 911 meest ja 257 naist.

Võrreldes 2011. aastaga kasvas eelmisel aastal vereringeelundite haigustest (+186), pahaloomulistest kasvajatest (+26) ja kopsupõletikust (+33) tingitud surmade arv. Need haigused on iseloomulikud eakatele inimestele, muutus on tingitud rahvastiku vananemisest.

Õnnetusjuhtumitest kasvas kõige rohkem juhusliku mürgistuste arv – 270-lt 342-ni, enesetappude arv tõusis 218-lt 237-ni ja surnuks külmunute arv 65-lt 76-ni. Muudest traumadest tingitud surmasid oli vähem kui aasta varem.

Enne 65. eluaastat suri 3838 inimest - 2784 meest ja 1054 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga neljas toimunud surmajuhtum enneaegne. Enneaegsetest surmadest 1056 ehk 27,5 % olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1020 ja 888 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused.

Vaata ka joonist eestimaalaste peamistest surmapõhjustest.