Statistika

Tagasi

28. VEEBRUAR 2013

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2011

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2011. aasta andmed tervishoiuteenuse osutajate tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta.

Tervishoiuteenuse osutajate tulud kui ka kulud suurenesid 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga. Samas vähenes majandusaasta tulem märgatavalt, kuna kulude kasv ületas tulude kasvu.

Viimase kahe aasta languse järel kasvasid 2011. aastal tervishoiuteenuse osutajate tulud võrreldes 2010. aastaga 7%. Summades vastavalt 718 miljonit eurot 2010. ja 771 miljonit eurot 2011. aastal. Sellega ületati 2009. aasta tase, kuid jäädi siiski veel alla 2008. aasta 792 miljonile eurole.

Proportsionaalselt on suurimaks tervishoiuteenuse rahastajaks jätkuvalt haigekassa 68,5%-ga. Inimeste omafinantseering moodustas tuludest 11,8% ning riik ja juriidilised isikud panustasid võrdselt 6,9%.

Haigekassa poolt rahastatud teenuste maht suurenes eelmisel aastal 4,5%. Riigi panus tervishoiuteenuse osutajate rahastamisel on jäänud stabiilseks – kasv ligi 2%. Seevastu on suurenenud kohalike omavalitsustepoolne rahastamine, mis on kasvanud 51% võrra tõustes 5,2 miljonilt 7,8 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiuteenuse rahastamises on sellegipoolest marginaalne moodustades vaid 1% kogumahust. Inimeste omaosalus on võrreldes 2010.aastaga tõusnud viiendiku võrra. Poole neist kuludest moodustavad kulutused hambaravile. Omaosalus on viimase aasta jooksul kõige enam kasvanud seoses taastusravi ja eriarstiabiga.

Võrreldes 2010. aastaga suurenesid tervishoiuteenuse osutajate kulud peamiselt meditsiinilistele kaupadele tehtud kulutuste (16,4%), majanduskulude (13,7%) ning ostetud tööde ja teenuste kulude (13,3%) võrra. Tööjõukulud kasvasid aastaga 6,5%.

Tervishoiuteenuse osutajate kulude struktuuris on suurim osakaal tööjõukuludel, mis on püsinud stabiilselt 50% piires, sellele järgnevad meditsiinilised kaubad 20% ja majanduskulud (üür, hooldus, remont jm) 12,5%-ga. Palgakulust 37% moodustavad arstide, 33% õendustöötajate ja 8% hooldustöötajate töötasu.

Kulude kasv on kahandanud tervishoiuteenuse osutajate kasumit. Märgatav on langus haiglate, eriti piirkondlikes ja keskhaiglates, kus pooled nimetatud haiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga. Samas on hooldushaiglate, kohalike ja erihaiglate kulud hoitud rangema kontrolli all ning nende majandusaasta tulem 2011. aastal oli positiivne.

Piirkondlike ja keskhaiglate majandusaasta negatiivne tulem on seotud suurte investeeringutega põhivarasse. Materiaalse põhivara uutest soetustest on 10% kulunud hoonetele, rajatistele ning 36% lõpetamata ehitistele. 43% uutest soetustest on seotud masinate ja seadmetega ning sellest üle poole ehk 59% omakorda meditsiiniseadmetega.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate lõikes on prevaleerivaks investeeringud masinatesse ja seadmetesse (31%, sh 62% meditsiiniseadmetesse), hoonetesse ja rajatistesse 29% ning lõpetamata ehitistesse 25%.