Statistika

Tagasi

07. DETSEMBER 2012

Esmashaigestumus ja vigastuste esmasjuhtude välispõhjused 2011

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2011. aasta esmashaigestumuse ja vigastuste esmasjuhtude välispõhjuste andmed.

2011. aastal registreeriti tervishoiuteenuse osutajate poolt kokku üle 2,42 miljoni esmashaigusjuhu* (v.a pahaloomulised kasvajad). Võrreldes 2010. aastaga on registreeritud esmashaigestumus kasvanud 3,8%, kuid ligi kolmandik sellest tõusust on tingitud andmeid esitanud asutuste  arvu kasvust. Kuigi üldine esmashaigestumus kasvas - ehk registreeriti 180 900 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta -, jäi see siiski madalamaks kui 2009. aasta vastav näitaja – 182 900 juhtu 100 000 inimese kohta.

Suurima osakaaluga kogu haigestumusest on hingamiselundite haigused, mis moodustasid 2011. aastal laste haigestumusest 43% ning täiskasvanute** puhul 20%. Laste hulgas olid järgmisel kohal teatavad nakkus- ja parasiithaigused 34 600 juhu, kõrva- ja nibujätkehaigused 24 700 ning vigastused ja mürgistused 22 900 juhuga 100 000 lapse kohta (vastavalt 11%, 8% ja 7,6% kogu laste esmashaigestumusest). Suurim tõus võrreldes 2010. aastaga oli lastel nakkus- ja parasiithaigustesse haigestumise puhul – ligi 18%.

Täiskasvanutel kasvas enim haigestumine hingamiselundite haigustesse. 2011. aastal registreeriti neid juhte ligi kümnendiku võrra rohkem kui varasemal aastal (kokku 31 300 juhtu 100 000 täiskasvanu kohta). Meeste esmashaigestumusest 17% moodustasid vigastused ja mürgistused ning võrreldes aasta varasemaga on nende arv kasvanud 21 100 juhult 22 100-le 100 000 mehe kohta. Kolmandal kohal ehk 13% meeste esmashaigestumuse põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe haigused.

Naiste puhul moodustavad vigastused ja mürgistused esmashaigestumusest u 8%, olles neljandaks suuremaks haigestumise põhjuseks. Eelnevad kuse- ja suguelundite haigused 21 200 juhuga ning lihasluukonna ja sidekoe haigused 20 700 juhuga 100 000 naise kohta (vastavalt 12% ja 11% kogu naiste esmashaigestumusest).

Esmashaigestumuse maakondlikke andmete puhul tuleb silmas pidada, et need põhinevad tervishoiuteenuse osutaja asukoha maakonnal, mitte inimeste elukoha maakonnal ning ei peegelda seetõttu konkreetse piirkonna inimeste haigestumust terviklikult.

Vigastustuste esmasjuhtude välispõhjusi*** registreeriti 2011. aastal 100 000 elaniku kohta ligi 16 100 (lastel 20 900  ning täiskasvanutel 15 200 vigastust 100 000 kohta). Seda on 6% rohkem kui 2010. aastal, kusjuures registreeritud juhtude arvu tõusust kümnendiku moodustasid laste vigastused.  Juhuvigastuste ehk õnnetusjuhtumite osakaal kõigist välispõhjustest 2011. aastal oli täiskasvanute puhul 92% ja laste puhul 98%. Pooled kõigist vigastusjuhtudest toimusid puhke- ja vaba aja tegevuste käigus, sportlike tegevuste ajal juhtunud vigastuste osakaal oli 11% ning 18%-l juhtudest jäi tegevus juhtumi toimumise ajal täpsustamata.

 

*Esmashaigusjuht – inimese elus esmakordselt diagnoositud haigus. Andmed kajastavad nii põhihaigusdiagnoose kui ka kaasuvaid haigusi. (Agregeeritud aruandluse tõttu võib esineda juhtude topeltregistreerimist.)

** Täiskasvanud – tervisestatistikas isikud alates 15. eluaastast

*** Vigastuste ja mürgistuste välispõhjused kirjeldavad kuidas, kus ja millise tegevuse käigus vigastusjuhtum aset leidis. Välispõhjuste statistika on esitatud kõigi vigastuste esmasjuhtude kohta va. seaduslikust sekkumisest ja sõjategevusest ning meditsiiniabi tüsistustest põhjustatud vigastused.