Uuendused

Tagasi

Tervisekaotus, 2017

19. SEPTEMBER 2018

2017. aastal kaotas Eesti rahvastik 418 496 eluaastat, mis on protsendi võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid 193 640 ja naised 224 851 aastat. Mehed kaotasid 43% oma eluaastatest haigustele ja vigastustele ning 57% enneaegsete surmade tõttu. Naised seevastu 54% haigustele ning 46% enneaegsete surmade tõttu.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). 

Viimase kahe aasta jooksul on enneaegselt kaotatud eluaastad kasvanud 7% sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu. Viimase nelja aasta jooksul on 27% vähenenud enneaegselt kaotatud eluaastad hingamiselundite haigustesse. Vigastuste ja mürgistuste tõttu on kaotatud eluaastate arv võrreldes 2013. aastaga kahanenud 21%. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle enneaegne haigestumus ja suremus vähenenud 7%.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Järva, Harju ja Tartu maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Loe lisa...

 

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad, 2017

11. SEPTEMBER 2018

Mehed elavad tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat.
Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad eestimaalased keskmiselt kolm ja pool kuud tervemana, kui aasta varem. Samas elavad Eesti inimesed palju aastaid pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega – mehed oma keskmisest elueast 19,2 aastat, naised koguni 23,3 aastat, selgus äsja avaldatud Statistikaameti andmetest. Täna lisati värske keskmise eluea ja tervena elatud aastate statistika Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste tervena elatud elu 5,5 aastat lühem, meestel aga koguni üle 9 aasta lühem. 2016. aasta andmetel oli meeste tervena elatud eluaastate poolest Eesti Euroopa Liidu 28 riigist eelviimasel kohal, madalaim on see ainult naaberriigis Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – olime 18. kohal.
Eelmisel nädalal avaldas Statistikaamet ka sünnimomendil oodatava keskmise eluea statistika: see oli eelmisel aastal Eestis 78,2 aastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,7 aastat. Naiste keskmine eluiga oli 82,3 aastat. Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt 3 aastat vähem.

Keskmine eluiga ja tervena elatud eluaastad on statistilised näitajad, mida tuleb vaadata pigem trendina, mitte ühe aasta näitajate põhjal, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega. Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleb, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jääb ja kui kaua elatakse tervena. Näitaja "Tervena elatud aastad" sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2017. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Loe lisa...

 

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi rohkem kui aasta varem

13. SEPTEMBER 2018

2017. aastal diagnoositi psühhiaatri vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 2% rohkem kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2017. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele konsultatsioonile 101 720 inimest. Täiskasvanud ja noorukieas patsientide hulgas oli meestest veerandi võrra rohkem naisi. Lastest oli psühhiaatri konsultatsioonil 2 korda rohkem poisse kui tüdrukuid.

Psühhiaatrid diagnoosisid psüühika- või käitumishäire 93 056 juhul, sealhulgas esmakordselt 27 050 korral, mida oli 5% rohkem kui 2016. aastal. Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli protsendi võrra vähem kui aasta varem. Haiglaravi pikkus ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud ja see oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on sagedasemad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi 2017. aastal vastavalt 25% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest oli kolmandikul diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas ligi 6 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – ligi 6 juhtu 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida esines viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli ligi 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti enam kui 4 juhtu iga 1000 mehe kohta. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 69% alkoholi ja 15% opioidide kasutamise tõttu.

2017. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringud, 2017

12. SEPTEMBER 2018

2017. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka.
Madalam oli kutsutavate osalemine emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringul – vastavalt 50,7% ja 36%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.
Lähemalt on võimalik uurida andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2017. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute kohta.

Lisatud 31.08.2018

Loe lisa...