Uuendused

Tagasi

Kunstlik viljastamine, 2016

19. JUULI 2017

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

„Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6% kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6% võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1% – langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud Haigekassa. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9% võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2%.

Kõige sagedamini – 40%-l juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33% viljatusravi ravitsüklitest).

Viljatusravi kasutamine küll vähenes, kuid Sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7% vähem kui 2015. aastal.

Kunstlikku viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid KV10–KV14).

Loe lisa...

 

Sünnid ja raseduskatkestused, 2016

12. JUUNI 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati sündide ja raseduskatkestuste statistika 2016. aasta kohta.

Loe lisa...

 

Ravivoodid, 2016 esialgsed andmed

04. JUULI 2017

Esialgsete andmete alusel sai eelmisel aastal Eestis haiglaravi 225 301 inimest (198 380 täiskasvanut ja 26 921 last) ja päevaravi 81 812 inimest (72 924 täiskasvanut ja 8888 last). Haiglaravi pikkus oli keskmiselt 8,2 päeva ja aasta jooksul kasutas ühte ravivoodit keskmiselt 32,9 inimest. Võrreldes 2015. aastaga suurenes päevaravi (3,8%), kuid vähenes haiglaravi saanud inimeste arv (2,9%) ja seejuures haiglaravi kestus pikenes 1,8%.

Uuri lähemalt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, kus avaldati 2016. aasta päeva- ja haiglaravi voodite esialgne koondstatistika, lisaks on ravivoodite statistika avaldatud ka haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes

Loe lisa...

 

Meditsiiniseadmed, 2016

07. JUUNI 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati meditsiiniseadmete 2016. aasta andmed, sh statistika haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Varasemalt koguti andmeid üksnes kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta. Alates 2016. aastast on andmekoosseis täienenud viie aparaadi võrra: hemodialüüsi-, narkoosi- ja hingamisaparaat, barokamber ning footonemissioontomograaf. Hemodialüüsiaparaate registreeriti 138, barokambreid 3, narkoosiaparaate 186, hingamisaparaate 330 ning footonemissioontomograafe 3.

Võrreldes 2015. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 mammograaf, 2 kiiritusraviseadet ja 2 magnetresonantstomograafi. 

 

Loe lisa...