Uuendused

Tagasi

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus, 2016

22. NOVEMBER 2017

86% tervishoiuteenuste osutajatest lõpetas eelmise majandusaasta (2016) kasumiga, suurimaks kuluartikliks on jätkuvalt tööjõukulud. Aasta varem oli kasumis 87% tervishoiuasutustest. Kõige rohkem – 96% – oli positiivse tulemiga teenuseosutajaid perearstiabiasutuste hulgas (2015 – 95%), diagnostikaasutustest jäi kasumisse 89% (2015 – 78%), hambaraviasutustest 84% (2015 – 85%) ja eriarstiabiasutustest 79% (2015 – 82%). Haiglate majanduslik edukus kahanes ühe protsendipunkti võrra – 69%-le (2015 – 70%), kuna ligi pooled haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuuluvatest üldhaiglatest lõpetas majandusaasta negatiivse tulemiga. „Mittevõrgustunud“ haiglatest kujunes majandusaasta positiivseks 69%, mis on 3 protsendipunkti edukam 2015. aastaga võrreldes. Üle kolmandiku õendushaiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa ehk 68%, haigekassa rahastus, mis 2016. aastal on kasvanud kaks protsendipunkti. Haigekassa tulude olulisus oli jätkuvalt suurim perearstiabiasutustes (95%). Haiglate tuludes on haigekassa rahastuse proportsionaalne maht kasvanud kolm protsendipunkti (80%), õendusabiasutustes kaks protsendipunkti (69%) kahanenud.

Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti (14%-le), seda eelkõige raviteenuste arvel.
Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli jätkuvalt kõige suurem kiirabiasutustes, moodustades 97% nende tuludest ning kasvades kaks protsendipunkti. Järgnesid haiglad ja taastusraviasutused, kelle tervishoiuteenusega seotud tuludest 4% laekus riigieelarvest.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. 2016. aastal kasvasid tööjõukulud taas ühe protsendipunkti võrra 53%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest. Tööjõukulude osatähtsus oli suurim kiirabi- (80%) ja õendusabiasutustes (67%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus diagnostikaasutustes (30%).

Materiaalse põhivara soetus vähenes võrreldes 2015. aastaga ligi poole võrra. Suurim, üle 40%-line vähenemine toimus haiglates ja seda suurima osatähtsusega põhivara gruppides (hooned/rajatised ja masinad/seadmed). Samas soetasid haiglad neljandiku võrra rohkem immateriaalset põhivara, sealhulgas 40% võrra enam infotehnoloogilist tarkvara.
Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus eriarstiabiasutustes – suhteline kasv 3/4 ja absoluutne kasv 1,66 miljonit eurot. Lisaks eriarstiabiasutustele kasvas materiaalse põhivara soetus hambaraviasutustes aastaga 22% ehk ligi miljon eurot ja kiirabis 3%.

Sõltumata investeeringute märgatavast langusest olid ka 2016. aastal suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised, mis moodustasid 53% kogu uuest põhivarast. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid eriarstiabiasutused – investeeringud suurenesid selles kategoorias ligi 2,4 korda.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2016. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...

 

Diagnostika ja ravimenetlused, 2016

08. NOVEMBER 2017

Eelmisel aastal tehti Eesti tervishoiuasutustes 6% vähem röntgenuuringuid kui 2015. aastal, samas kasvas tomograafiliste uuringute arv, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

2016. aastal avaldas TAI andmebaasis esmakordselt andmed menetlusradioloogia protseduuride (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) kohta. Sel aastal avaldati esimesed võrdlusandmed. Menetlusradioloogilisi protseduure tehti 6% vähem kui 2015. aastal, seda peamiselt angiograafiate (vähenemine 8%), biopsiate (vähenemine 5%) ja punktsioonide/drenaažide (vähenemine 4%) arvel. Samas kasvas 3% patsientide arv, kellele tehti biopsia. Keskmiselt tehti ühele menetletud patsiendile vastavalt kas 2 biopsiat, 1,1 punktsiooni, 1 radiofrekvents-ablatsioon või 1,87 angiograafiat. Jätkuvalt teostati 99% menetlusradioloogia protseduuridest haiglates, kuid märgatavalt on kasvanud statsionaarsetele patsientidele tehtavate menetlusradioloogia protseduuride osatähtsus. 2015. aastal tehti 48% menetlustest statsionaaris, samas 2016. aastal üle 56%. Päevaravi osatähtsus menetlusradioloogias on marginaalne 1,3%.

Analoogselt menetlusradioloogiale avaldab TAI alates eelmisest aastast radioloogia andmeid uuritud isikute arvu ehk andmeid patsientide kabinetis käimiste kohta. Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRT) uuringute arv on aastaga kasvanud vastavalt 5% ja 8%, seega ühe radioloogiliselt uuritud patsiendi kohta tehti 4,1 KT-d ja 1,2 MRT-d. Röntgenuuringute arv on 2015. aastaga võrreldes vähenenud 0,4%, samas on 5% kasvanud röntgeniga uuritud patsientide arv, mis tähendab, et edasiseks raviks vajalik informatsioon tuvastatakse vähema uuringute arvuga.

2016. aastal kasvas funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv võrreldes 2015. aastaga 3,3% ning jõudis 16 uuringuni 100 patsiendi kohta. Eriarstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 5%, perearstiabiasutustes 4% ja haiglates 1% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel kahel aastal pidevalt kasvanud, seda eelkõige immuunuuringute ja kliinilise keemia uuringute tõttu. Viimase viie aastaga on teostatud immuunuuringute arv kasvanud 43%, mis tähendab, et 2016. aastal tehti iga 100 patsiendi kohta 41 immuunuuringut.

Taas on hakatud rohkem tegema taastusravi protseduure – kui 2013. aastal tehti 100 patsiendi kohta 25,3 protseduuri, 2014. a 23,7 ja 2015. a 20,8 protseduuri, siis möödunud aastal 21,7 protseduuri, st üks protseduur 100 patsiendi kohta rohkem. Taastusraviprotseduuride arv on kasvanud peamiselt taastusraviasutuste arvel ─ nt taastusravis tehtav aparaatravi 63%, soojusravi 6%, külmaravi 8%, vesiravi 23% ja massaaž 7%. Protseduuride arvu kasv on suuresti tingitud inimeste endi huvist neid teenuseid osta (näiteks sanatooriumites).

2016. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist ning eraldi on radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.

Loe lisa...

 

Tuberkuloosi ravitulemused 2014–2016

21. NOVEMBER 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis uuendati 2016. aasta tuberkuloosi ravitulemuste ja 2014.2016. aasta multiresistentse ehk MDR tuberkuloosi ravitulemuste andmeid.

Loe lisa...

 

Tervishoiukulud 2016

30. OKTOOBER 2017

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7 protsendini, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes (nagu uuringud ja kiirabi) oli suurenemine 9%. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem Eesti Haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016. Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud Eesti Haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna Sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

2016. aasta tervishoiukulude arvestuse kokkuvõtted tervishoiuteenuse rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. Analüüs avaldatakse 2017. aasta detsembri lõpus.

Loe lisa...