Uuendused

Tagasi

Iga teine vigastus saadi kodus

09. JAANUAR 2018

Kõige enam saavad inimesed viga kodus, selgus Tervise Arengu Instituudi andmebaasis täna avaldatud täiendavatest andmetest 2016. aasta kohta.

Lisaks varem avaldatud andmetele saab nüüd andmebaasist teada vigastuste saamise peamised kohad ning vigastada saanud inimeste arvu.

2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi ligi 160 000 inimest, nende hulgas oli mehi kolmandiku võrra rohkem kui naisi. Ravi vajas üle 35 700 kuni 14-aastase lapse, sealhulgas 1225 olid nooremad kui ühe aasta vanused.

Kõige rohkem vajasid vigastuste tõttu ravi Järva- ja Põlvamaa elanikud (13 inimest 100 elaniku kohta), kõige vähem Pärnumaa inimesed (11 inimest 100 elaniku kohta). Teistest maakondadest eristus Hiiumaa, kus vigastuste tõttu vajas arstiabi oluliselt vähem kuni 4-aastaseid lapsi. Kui Eestis keskmiselt pöörduti arsti poole iga seitsmenda väikelapsega, siis Hiiumaal ligi kaks korda harvem. Üldine vigastuste tõttu ravi vajanute arv elaniku kohta oli Hiiumaal võrdne Eesti keskmisega.

Pooled vigastustest saadi kodus, samas jäi ligi viiendikul juhtudest vigastuse saamise koht teadmata. Kodus toimus 44% õnnetusjuhtumitest, veerand rünnetest ning pooled enesele tahtlikult tekitatud vigastustest. Ootuspäraselt saavad kodus enim vigastada väiksemad lapsed ja vanurid, kuid ka tööealiste täiskasvanute hulgas saadakse keskmiselt 40% vigastustest kodus.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Loe lisa...

 

Ravi vajanud vigastuste põhjused, 2016

20. DETSEMBER 2017

2016. aastal vajasid Eesti elanikud ravi üle 181 000 vigastus- ja mürgistusjuhu tõttu, selgub eile tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Selle hulgas on nii möödunud aastal saadud kui jätkuvalt ravi vajanud varem saadud vigastused.

Valdav enamus vigastusi saadi õnnetuse tagajärjel, ligi 4% juhtude puhul oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega ning 3% puhul ei ole põhjus täpselt teada. Õnnetusjuhtumitest suure osa moodustasid kukkumised. Neljandik kukkudes viga saanutest olid lapsed (0–14-aastased) ning viiendik vanemaealised (üle 65 aasta). Seejuures moodustasid kukkumised ligi kaks kolmandikku vanemaealiste vigastuste põhjustest.

Meestel esines vigastusi poole võrra rohkem kui naistel (100 inimese kohta). Sugude vahel on suurim erinevus 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses meeste vigastusi oli üle kahe korra rohkem kui sama vanuserühma naistel, vastavalt ligi 19 juhtu 100 mehe ja ligi 9 juhtu 100 naise kohta.

Mehed said üle kahe korra enam kannatada löögi tõttu, kokkupuutel terariistaga, võõrkeha sattumisel silma jms. Sel viisil saadud vigastused moodustasid 37% meeste ning ligi kolmandiku naiste vigastusjuhtudest.

Veerand vigastustest ehk ligi 42 000 juhtu esines lastel. Seejuures vajasid alla aastased lapsed arstiabi ligi 1300 korral. Selles vanuses said lapsed viga peamiselt kukkudes ning löögi ja võõrkehade tõttu, mis kokku moodustasid kolmveerand vigastuste põhjustest.

Loe lisa...

 

Tervisekaotus, 2015. aasta andmed

22. DETSEMBER 2017

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub täna avaldatud statistikast.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Loe lisa...

 

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid, 2016

14. DETSEMBER 2017

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhtide (isikute arv) 2016. aasta statistika kohaliku omavalitsuse täpsusega tabamise koha järgi on samuti andmebaasi lisatud. Andmeallikas on Politsei- ja Piirivalveamet.

Andmestik sisaldab isikute arvu, kes on tabatud mootorsõiduki roolis olles joobes olekus, k.a väärteod kuritegudega koos.

Loe lisa...