Uuendused

Tagasi

Veredoonorid ja verekomponentide kasutamine 2016

06. APRILL 2017

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, see on 16% kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11% võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6% ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6%-l (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Loe lisa...

 

Ravikindlustatud 2016

23. MÄRTS 2017

Andmebaasis on kättesaadavad Haigekassa andmed 20-59-aastaste ravikindlustatute kohta soo, vanuserühma ja maakonna järgi ning ravikindlustatute osatähtsus registreeritud elanikest.

Piirkonda, kus isik ravikindlustatud on, arvestatakse tema registreeritud elukoha järgi. Seetõttu on ravikindlustatute osatähtsuse arvutamiseks elanikkonnast kasutatud Rahvastikuregistri rahvaarvu.

Loe lisa...

 

Liiklusõnnetused 2016

23. MÄRTS 2017

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati Politsei- ja Piirivalveameti statistika inimkannatanutega liiklusõnnetustest kohalike omavalitsuste järgi 2016. aastal.

 

Loe lisa...

 

Tööõnnetused 2016

21. MÄRTS 2017

Andmebaasi on lisatud 2016. aasta tööõnnetuste statistika toimumiskoha maakonna järgi. Andmed sisaldavad ka ülevaadet Eesti töötajatega toimunud tööõnnetustest välisriikides. Andmeallikas on Tööinspektsioon, kuhu nii tervishoiuteenuse osutajad kui tööandjad teatavad toimunud tööõnnetustest.

Loe lisa...