Uuendused

Tagasi

Surmad 2017

22. MAI 2018

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu, mida on 1,1% rohkem kui aasta varem. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes: 1203-lt 1188-le ehk 1,2% võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3199 meest ja 4806 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3816 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 849 inimest – 648 meest ja 201 naist. Kuigi õnnetuste, traumade ja mürgistuste tõttu surmade arv kahanes 21 võrra, kasvas enesetappude arv 186-lt 226-le ehk 21,5%.

surmapohjused 2017 fin2

(Infograafika suuremal kujul kättesaadav siit)

Surma põhjuste registri andmed 2017. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tuberkuloosihaigestumus, 2017

16. MAI 2018

Avaldati 2017. aasta tuberkuloosihaigestumuse statistika ja haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta. Statistika on leitav siit.

Loe lisa...

 

Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud ja lahkunud, 2017

17. MAI 2018

Haiglate erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsientide arv väheneb kolmandat aastat järjest, kuid siiski pöördutakse sinna viiendiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud andmetest.

2017. aastal pöördus erakorralise meditsiini osakonda keskmiselt 1300 inimest päevas, mida on 1,4 protsenti vähem kui eelneval aastal. Erakorralise meditsiini teenust osutab Eestis 20 haiglat.

2017. aastal vähenes erakorraliste patsientide arv kõige enam kohalikes haiglates ehk 7,5 protsenti. Piirkondlikes haiglates vähenes patsientide arv kolm protsenti ning üldhaiglates 1,5 protsenti võrreldes eelneva aastaga. Keskhaiglates pöördus 0,5 protsenti rohkem patsiente kui mullu.

Patsientide saabumise viis erakorralisse vastuvõttu on sarnane eelnevate aastatega. Endiselt pöördub EMO-sse kõige rohkem patsiente ise. Veerand patsientidest tuuakse kiirabiga, teistest raviasutustest suunatakse erakorralisse vastuvõttu 6,5 protsenti ja tagasikutsel või politsei saatel saabus alla kahe protsendi patsientidest.

emo

Enamik erakorralise meditsiiniabi patsientidest saadetakse pärast esmaabi osutamist koju ja viiendik patsientidest jäävad haiglaravile. Kohalikes haiglates on patsientide ravi jätkamiseks hospitaliseerimise protsent teistest haiglatest kõrgem – 36%.

Erakorraline meditsiin on mõeldud abistamaks erakorralist haiget ägeda haigestumise, trauma või mürgistuse korral sõltumata soost, vanusest, kahjustatud anatoomilisest piirkonnast ja seisundi raskusest. Haiglad on koostanud ka infolehe, mis aitab patsiendil teha otsuse, millisesse tervishoiuasutusse oma probleemiga pöörduda, infoleht on kättesaadav siit.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on kättesaadavad andmed ka erakorralise meditsiini valitud näitajate kohta haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...

 

Terviseameti tervishoiutöötajate registri statistika 2017

15. MAI 2018

Andmebaasis on kättesaadav Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmed: 2017. aastal registreeritud tervishoiutöötajad seisuga 31. detsember ning eelmise aasta jooksul välismaal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi võtnud tervishoiutöötajad eriala järgi.

Andmed on leitavad andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, valides edasi „Tervishoiutöötajad“ ning loetelust tabelid THT022 ja THT023.

Loe lisa...