Vähk on levinud haigus – Eestis on see surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub meil vähktõppe umbes 6500 inimest ja registreeritakse ligi 3500 vähisurma juhtu, mis moodustab viiendiku kõigist surmadest. Vähiregistri andmetel esineb paikmete järgi Eestis enim nahavähki, eesnäärme-, kopsu- ja käärsoolevähki.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Onkoloogide Seltsi koostöös valminud riiklik vähistrateegia kinnitati 2007. aastal. Selle eesmärgid on
- vähendada ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumist ja suremist
- pikendada vähihaigete eluiga ja -kvaliteeti.
Strateegia tegevuskava viib ellu Tervise Arengu Instituut.
Ennetustegevus
Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 40% kõigist vähijuhtudest on välditavad. Võttes lisaks arvesse, et vähk on ühiskonnale kulukas haigus, on oluline panustada ennetustegevusse.
Vähi tekkimises mängib märkimisväärset osa tubakatarvitamine, ebatervislik toitumine ja alkoholi liigtarvitamine. Aastatega on tõusnud nahavähki haigestumine, mis räägib sellest, et vajalik on tõhustada teavitustööd ülemäärase päevitamise tagajärjel tekkivatest riskidest.
Varane avastamine
Lisaks ennetustegevusele on vähistrateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringute abil. Skriiningud ehk sõeluuringud viiakse läbi kindlas vanusegrupis naiste hulgas. Sõeluuringutel avastatud haigus on valdavalt varases järgus, kui naine veel oma tervise osas mingeid kaebusi ei esita. Algusjärgus avastatud haigus allub aga paremini ravile.
Eestis viiakse läbi rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringuid. Sihtrühma kuuluvate naiste kutsumine sõeluuringutele toimub koostöös Eesti Haigekassaga. Esmane andmete kogumine sõeluuringute tulemuslikkuse kohta toimub SA Vähi Sõeluuringud kaasabil.
Rinnavähi sõeluuringuid alustati Eestis 1996. aastal. Suurim haigestumus naistel rinnavähki on 50. ja 60. eluaasta vahel. Seepärast kutsutakse sõeluuringutele naisi kaheaastase intervalliga alates 50. kuni 65. eluaastani. Naistele saadetakse kirjalik kutse ja uuring on kindlustatule tasuta.
Emakakaelavähi sõeluuringuid alustati Tallinnas ja Tartus 2003. aastal ning alates aastast 2006 on sõeluuringud ülevabariigilised. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse individuaalse kutse alusel naisi viiesaastase intervalliga alates 30. eluaastast.
Sõeluuringutealast infot jagab Eesti Haigekassa oma kodulehe kaudu ja infotelefonil 16363.
Taastus- ja toetusravi
Vähiravi paremaks ja läbimõeldumaks korraldamiseks on Sotsiaalministeeriumi juurde loodud vähiravi kvaliteedi komisjon, kus eriala parimad spetsialistid analüüsivad ravikorraldust ja -tulemusi.
Paraku avastatakse sageli haigus hilja ja kaugele arenenult. Sel juhul on tähtis haigele lisaks intensiivsele vähiravile pakkuda taastus- ja toetusravi, et säilitada võimalikult pikaks ajaks parim elukvaliteet ja kohanemine haigusest tekkinud puudega.
Koostöös MTÜ-ga Eesti Vähiliit võimaldatakse vähipatsientidele eneseabi ja toimetulekukursusi. Ellu on kutsutud vähipatsientidele tugiisikute võrgustik.
Vähistrateegiast toetatakse MTÜ Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefoni 800 2233 ja töötab vähifoorum.
MTÜ Pallium abiga toimub kaugele arenenud haigusega vähihaigetele palliatiivset toetust ja hospiitsi pakkuvate haiglate võrgustiku loomine ja arendus üle Eesti. Täpsemat infot jagab Pallium oma kodulehel.
Vähihaigete koduse toetusravi pakkumisega Eestis tegeleb sihtasutus Vähihaigete Toetusravi.
Lisainfo
- Vähiennetuse uuringud naistele 2013. aastal
- Vähiennetusest ja skriiningprogrammidest saad lugeda ka Terviseinfo veebilehel