Tuberkuloos tunnistati Eestis eriti ohtlikuks nakkushaiguseks Riigikogus 2003. aasta 12. märtsil vastu võetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Sellega võttis riik endale kohustuse tagada efektiivne tuberkuloosikontrollialane tegevus.
Eesti taasiseseisvumise järgselt, 1990. aastatel, hakkas tuberkuloosi haigestumine sagenema. Aastal 1998 diagnoositi Eestis 48 uut haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta, mis on ligi kümme korda sagedasem kui Põhjamaades.
1997. aastal kinnitati riikliku tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003, mille käigus korraldati vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele ümber senine tuberkuloosi kontrolli- ja ravistrateegia.
Tuberkuloositõrje jätkuprogrammide käigus - aastatel 2004-2007 ja 2008-2012, on jätkunud kõigi seniloodud struktuuride edukas toimimine ning selle tulemusel on tuberkuloosi esmashaigestumus vähenenud 2011. aastaks 19,7 uue haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta.
Kuigi alates 2000. aastast on tuberkuloosijuhtude üldarv stabiilselt langenud, on Eestis jätkuvalt suhteliselt kõrge multiravimresistentsete ning nn eriti resistentsete tuberkuloosijuhtude suhtarv.
HIV-epideemia on suurendanud tuberkuloosi haigestumist kogu maailmas rohkem kui ükski teine riskifaktor. HIV-positiivsetel on enam kui 30 korda suurem risk haigestuda tuberkuloosi võrreldes HIV-negatiivsetega.
Seoses HIVi leviku plahvatusliku suurenemisega on Eestis tõusnud tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine HIV-positiivsete seas. Kui aastal 2000 diagnoositi Eestis HIV-positiivsete seas üks tuberkuloosijuht, siis alates 2007. aastast on umbes 10% kõigist tuberkuloosihaigetest olnud HIVi nakatunud.
Tuberkuloositõrje raames:
- Finantseeritakse kõigi ambulatoorsel ravil viibivate tuberkuloosihaigete otseselt kontrollitavat ravi.
- Lisaks on opioidsõltlastest tuberkuloosihaigetel võimalus saada samaaegselt opioidsõltuvuse asendusravi. Alates 2011. aastast on tuberkuloosihaigetel võimalus ka alkoholsõltuvuse tasuta ravile.
- Toimub Sotsiaalministeeriumi poolt tuberkuloosi raviks hangitud ravimite jaotamine.
- Toimub mükobakterioloogia labori referenttegevus SA Tartu Ülikooli Kliinikum mükobakterioloogia labori baasil.
- Toimuvad regulaarsed tuberkuloosialased koolitused meditsiinitöötajatele.
- Registreeritakse kõik tuberkuloosi haigusjuhtud Tuberkuloosiregistris ning jälgitakse nende haiguskulgu kuni paranemiseni.
Tuberkuloositõrje programm osaleb ka mitmetes rahvusvahelistes teadusprojektides, olulisem neist Euroopa Komisjoni 7. raamprojekti kaudu finantseeritav TB PAN NET projekt.
Lisainfo
- Riikliku tuberkuloositõrje programmi kontaktisikud:
- Tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp, tel 659 3917, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
- Tuberkuloosiregistri assistent Marge Vaimel, tel 659 3919, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
- Otseselt kontrollitava ravi (OKR) koordinaator Manfred Danilovits,
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
- Otseselt kontrollitava ravi koordinaator Veronika Iljina, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
- Tuberkuloosikahtluse korral uuringutele pöördumine
- Uuringule on oodatud kõik tuberkuloosi kahtlusega patsiendid, varem tuberkuloosi põdenud isikud ning tuberkuloosihaigete kontaktsed.
- Arstile pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja.
- Uuringud tuberkuloosi suhtes on tasuta ning seda ka ravikindlustust mitteomavatele inimestele.
- Haiglate nimekiri ja kontaktid, kuhu pöörduda
- Tuberkuloosi ning tuberkuloosi ennetuse ja -ravi kohta saad pikemalt lugeda Terviseinfo veebilehel.