Tegevused

Tagasi

29. JAANUAR 2018

Uurimissuunad

Teadustöid teeme järgmistes valdkondades:

Epidemioloogia

Epidemioloogiaalaste uuringute peamised valdkonnad on

  • haiguste ja teiste tervisega seotud nähtuste epidemioloogia ja registreerimine
  • sotsiaalepidemioloogia 
  • tervisekäitumine
  • naiste tervis ja reproduktiivne epidemioloogia

Uuringud erinevate krooniliste haiguste nagu astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), diabeedi, vähktõve ja vereringehaiguste riskitegurite levimuse kohta hõlmavad ka seda, mil määral on võimalik neid haigusi elustiili ja/või riskiteguritele asjakohase tähelepanu pööramise abil ennetada.

Eestis on kõige sagedasem surmapõhjus vereringehaigused. Uurime teadaolevate riskitegurite – suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, vere kõrge kolesteroolitase, hüpertooniatõbi ja ülekaal – mõju sellele ning vereringehaiguste ennetamist nii laste kui täiskasvanud rahvastiku hulgas.

Teine peamine surmapõhjus Eestis on vähk. Kõige levinumad vähipaikmed on meestel eesnääre, kops ja jämesool, naistel rind, jämesool ja emakas. Uurime vähi esinemist rahvastikus (haigestumust ja suremust), vähielulemust ja seda mõjutavaid tegureid, olulisemaid riskitegureid, individuaalsete vähimarkerite levimust ning mil määral saab tervislike eluviiside abil vähktõbe ennetada. Hindame ka sõeluuringuprogrammide kvaliteeti ja kulutõhusust.

Pikaajaliste valimiuuringute eesmärgiks on laste ja noorukite tervisekontrolli tulemusena saada ülevaade juhuslikest ja modifitseerivatest teguritest, mis on seotud haiguste arenguga elu jooksul ning riskiteguritest, mis viivad haigestumiseni vanemas eas.

Onkoloogia

Otsime ja kirjeldame vähihaigete autoimmunogeensete kasvajaseoseliste antigeenide (TAA) vastu suunatud immuunreaktsiooni uusi markereid: kaasasündinud ja adaptiivsete TAA-spetsiifiliste antikehade (Ab) profileerimine markeritena vähidiagnostika, seire, prognoosimise, riskirühmade valiku ja organismi vastupanumehhanismide hindamiseks ning nende mitmekesisuse kirjeldamiseks.

Arendame ja töötame välja metodoloogiat TAA-spetsiifiliste Ab-alampopulatsioonide puhastamiseks ja iseloomustamiseks eesmärgiga kasutada seda kliinilises praktikas.

Molekulaar-epidemioloogiline viroloogia

Meie peamised uurimissuunad on seotud zoonootiliste haigusetekitajatega. Need on: 

  • puukidega levivad haigustekitajad (puukentsefaliidiviirus, Lyme'i borrelioosi põhjustavad Borrelia-d, B. miyamotoi, Ehrlichia, Rickettsia, Anaplasma, Bartonella henselae jt, tulareemia põhjustaja Francisella tularensise, Q-palaviku põhjustaja Coxiella burnettii, Babesia jt)
  • hantaviirused (Puumala ja Saaremaa viirused) 
  • inimeste hepatiidiviirused (A-, B-, C- ja E-)

Uurime haigustekitajate esinemist, leviala ning geneetiliste omaduste ja fülogeneesi seoseid. Võrreldes saadud tulemusi teiste Eestis ringlevate tüvedega saame oletada kust nakkus Eestisse saabus ning mis võis olla nakatumisallikas.

Uurime millised puugid Eestis ringlevad, milline on nende arvukus eri piirkondades ning milline on puukide meditsiiniline tähtsus, võttes arvesse nende võimet kanda haigusetekitajaid üle loomadele ja inimestele ning rändloomade (sh rändlindude) rolli.

Kavatseme laiendada oma uuringuid D-hepatiidi teemadel ning uurida D-hepatiidiviiruse olemasolu ning levikut Eestis. Samuti on meil plaanis laiendada uurimistööd ka teiste vee ja toiduga levivate gastroenteroviiruste (rota-, noro-, sapo-, adeno- ja astroviiruste) uurimisele. Eestis on sarnaselt teiste riikidele rota- ja noroviirustesse haigestumine üsna kõrge. Kuna Eestis puudub epidemioloogiline taust noro- ja rotaviirusnakkustele, tahaksime uurida millised rota- ja noroviiruste grupid ning genotüübid Eestis ringlevad, milline on nende levik, milliste tüvedega on nad sarnased ning kust on eeldatavasti pärit.

Nakkushaigused, narkomaania ja riskikäitumine 

Riiklike sekkumistegevuste hindamine ja seire ning riskirühmade tuvastamine on vajalikud rahvatervishoiu edasiste tegevuste planeerimise ning efektiivsuse tagamisel.

Need uuringud hindavad toitumise, keskkonna ja psühhosotsiaalsete tegurite levimust krooniliste haiguste tekkes ja neid haiguseid määravate riskitegurite kujunemises parandamaks sekkumisprogrammide tõhusust ning suunatust kõrgenenud haigestumise riskiga elanikkonna rühmadele.

Uurime HIV levikut erinevate sotsiaalsete klasside ja vanuserühmade, narkomaanide, vangide ja prostituutide hulgas ning keskendume nende rahvastikurühmade seas riskikäitumisele ja ennetusstrateegiatele.

Toitumise valdkonnas arendame toitumise infosüsteemi Nutridata ning viime läbi või osaleme toitumisuuringutes.

Kogume ka usaldusväärseid ning Euroopa tasandil võrreldavaid andmeid narkootikumide ja nende tarvitamise tagajärgede, ennetustöö ning narkopoliitika kohta, et anda ülevaade tõenduspõhiste otsuste tegemiseks.

  • Uuringuandmete kasutamise taotlus

    Uuringuandmete kasutamise taotlus

    Teadlased, üliõpilased ja teised, kes vajavad uuringutega kogutud andmeid oma õpingute tarbeks v&otil...

  • Lõppenud uuringud

    Lõppenud uuringud

    Lisaks siin vasakul menüüs aastate kaupa toodud lühikokkuvõtetele on varasematel aastatel teh...

  • Teadusartiklid

    Teadusartiklid

    Tervise Arengu Instituudi töötajad avaldasid 2016. aastal kokku 43 teadusartiklit.  Neile lisanduvad raa...

  • Käimasolevad uuringud

    Käimasolevad uuringud

    2017. aastal on Tervise Arengu Instituudil töös:  kolm Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtasutuse Ees...