Kahjude vähendamise keskus

Tagasi

21. SEPTEMBER 2017

Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused kahjude vähendamise keskuse teemal

 1.   Milline keskus on avatud Sitsi asumis?
 2.   Miks peab kahjude vähendamise keskus tulema ikkagi Sitsi asumisse?
 3.   Kas Sitsi asumis on narkoprobleem?
 4.   Kas kahjude vähendamise keskus võib asuda elumajas?
 5.   Miks tehakse kahjude vähendamise keskus lasteasutuse lähedale?
 6.   Miks ei tehta kahjude vähendamise keskust linna äärde tühermaale või kohta, kus narkomaanid ei häiri elanikke?
 7.   Miks ei saa kahjude vähendamise keskus olla Paldiski mnt-l, seal kus praegu pakutakse asendusravi?
 8.   Kui keskus Sitsis avatakse, kas siis hakkavad kõik Tallinna narkomaanid seal käima?
 9.   Mis on kahjude vähendamise keskus ja miks seda vaja on?
10.  Kas kahjude vähendamise keskus suurendab kuritegevust?
11.  Kas laste ja eakate inimeste turvalisus satub kahjude vähendamise keskuse tõttu ohtu?
12.  Mis kahjude vähendamise keskuse loomisel minu piirkonnas paremaks muutub?
13.  Miks ei osutata kahjude vähendamise keskuse teenuseid ainult väljatööna ja/või mobiilselt (buss)?
14.  Kas korterite hinnad langevad pärast seda, kui naabriks kolib kahjude vähendamise keskus?
15.  Mis rahad on seotud kahjude vähendamise keskusega ning kust see tuleb?
16.  Kas narkomaanidel ei ole ükskõik, millise süstlaga süstida?
17.  Miks ei sobi selline variant, et narkomaan eraldatakse „normaalsetest“ inimestest? Nii on vähem probleeme kõigil: „pole inimesi, pole probleeme“?
18.  Kas narkomaani turvalisus on olulisem kui kohaliku elaniku turvalisus?
19.  Kas narkomaanid on ise oma hädades süüdi?
20.  Kas on tõsi, et narkomaanid spetsiaalselt nakatuvad HIV-i, et saada töövõimetuspensioni?
21.  Kas kõik narkomaanid on venelased?
22.  Kas on mõtet raha kulutada, kuna narkomaaniat nagunii ei saa välja ravida? 

1. Milline keskus soovitakse avada Sitsi asumis?

Tervise Arengu Instituut avas aadressil Sitsi 28 kahjude vähendamise keskuse etapiviisiliselt. Alates 20. septembrist 2017 on keskus avatud kolmel päeval nädalas kl 11-13. Alates 15. oktoobrist on keskus avatud esmaspäevast reedeni kell 11-13 ja 1. novembrist pikendatakse lahtioleku kellaaegu. Eeldatav klientide arv on keskuse tegutsemise päevadel kuni 10 inimest päeva jooksul. Täismahus avamise järel on maht suurusjärgus 25-30 inimest päevas. Jätkuvalt soovime teha koostööd linnavalitsusega, et hinnata, kas piirkonnas oleks sobivamad ruumid kahjude vähendamise teenuse, sealhulgas süstlavahetuse pakkumiseks.

Peamised erinevused Erika ja Sitsi keskuste vahel on järgmised:

Erika tänaval pakuti ka asendusravi, mistõttu külastas keskust 200 inimest päevas. Sitsi tänavale asendusravi ei tule ja klientide arv on 25-30 inimest päevas, käivitamise perioodil kuni 10 inimest päevas.

Palju on väidetud, et Erika 5a ehk endise süstlavahetuse teenuse tõttu kasvas piirkonnas kuritegevus. Politsei andmetel see tõele ei vasta. Erika tn 5a aadressil pandi kaheksa kuu võrdluses 2014. a toime seitse, 2015. a kaks ja 2016. a üks narkoväärtegu ning 2014. a neli, 2015. a üks ja 2016. a üks narkokuritegu. See näitab, et narkosüütegude arv piirkonnas on languses.

Erika 5a tänavalt koliti keskus ära 2016. a linnaosavalitsuse otsusel poliitilistel kaalutlustel. Tervise Arengu Instituuti teavitati otsusest, kui see juba tehtud oli. 

2. Miks peab nõustamiskeskus tulema ikkagi Sitsi asumisse?

Tallinnas on kõige rohkem süstijaid Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, seeläbi vajavad mõlemad linnaosad kahjude vähendamise keskusi.

Põhja-Tallinnas on kõige probleemsem piirkond, mille sisse jääb Sitsi asum ning osa sellega piirnevatest Pelguranna, Kopli ja Karjamaa asumitest. Kuna Sitsi jääb trajektoorile, kus narkootikumide süstijad liiguvad Kopli, Pelguranna kui ka Karjamaa asumite vahel, on põhjendatud teha Põhja-Tallinna keskus sinna.

Keskusele uue asukoha otsimisel töötasime läbi erinevad aadressid, mis jäid Sitsiga piirnevatele aladele Pelguranna, Kopli ja Karjamaa asumites, kuid sobivamat asukohta ei leidnud.

3. Kas Sitsi asumis on narkoprobleem?

Jah, ning kahjuks on probleem suur ja kasvav. Narkootikumide tarvitamine ja väikeses koguses omamine on politsei andmetel Sitsi asumis kasvanud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 83 protsenti. See on ilmselgelt näitaja, et antud piirkonnas on narkootikumide tarvitajaid ja et probleem muutub aina tõsisemaks, mitte ei vähene.

4. Kas kahjude vähendamise keskus võib asuda elumajas?

Üheski riigis ei ole seatud õiguslike piiranguid keskuste avamisele. Kahjude vähendamise keskused asuvad kaubanduskeskustes, bussijaamades, sotsiaalkeskuste juures, südalinna kauplemistänaval, aga ka elumajades. Eraldi hoone või näiteks ka eraldiseisev moodullahendus oleks loomulikult kõikide poolt eelistatud variant. Samas kuna enamasti elavad ja viibivad süstijad suurlinnades, asuks ka eraldi hoone elamurajoonis. Elumajadest täiesti eraldatud, kuid siiski elamurajoonis asuva eraldi hoone leidmine on väga raske.

Tervise Arengu Instituut kaalus mitmeid erinevaid võimalusi, nendest enamus asus elumajades. Vaadates kõiki variante piirkonnas, oli see parim lahendus.

Elumajas on võimalik kahjude vähendamise keskuse teenuseid osutada, kui järgida kindlaid reegleid/nõudeid:

  • peab olema eraldi sissepääs
  • tööruumid on eraldatud trepikodadest
  • tagatud on piisav valgustus
  • rakendatud turvameetmed, milleks on eeskätt turvakaamerate paigaldamine ning
  • koostöö turvafirma ja politseiga.

Lisaks vastutab teenuseosutaja ümbritseva territooriumi korra eest. See tähendab, et keskuse töötajad kontrollivad mitu korda päeva keskust ümbritsevat territooriumi ning vajadusel koristavad seda.

Samuti kehtestatakse keskuse külastajatele käitumisreeglid, mida nad jälgima peavad.

Oluline on välja tuua, et plaanitav nõustamiskeskus ei asu eluruumides. Seal on alati olnud mingi muu tegevus, nt meelelahutus, kauplus jms. Konkreetselt selle ruumi puhul on omanik kaalunud ka lõbustusasutuse ehk baari avamist, mis vähendab oluliselt piirkonna turvalisust.

5. Miks tehakse nõustamiskeskus lasteasutuse lähedale?

Oleme kaardistanud kõik lasteasutused, mis Sitsi kavandatava keskuse ümbrusesse jäävad. Ühe kilomeetri ulatusse jäävad Kopli Noortemaja (280 meetrit), lasteaed Naeratus (350 meetrit), lastesõim Päkapikk (450 meetrit), Sitsi lasteaed (550 meetrit), MTÜ Ilmapuu waldorflasteaed (650 meetrit), Tallinna vaba waldorfkool (650 meetrit), Karjamaa põhikool (700 meetrit), lasteaed Kajakas (750 meetrit), Pelguranna lasteaed (950 meetrit). Ülejäänud lasteasutused asuvad rohkem kui kilomeetri kaugusel.

Me nõustume, et joobes inimeste nägemine võib olla hirmutav ning ebameeldiv, seda eelkõige lastele. Küll aga ei ole maailmapraktikast ega ka Eestist tuua näiteid selle kohta, et keskus suurendaks joobes isikute või süütegude (väärteod ja kuriteod) arvu piirkonnas. Kuna Tallinnas on ligi 6000 narkootikumide süstijat ning märkimisväärne osa neist elab Põhja-Tallinnas, on oht nende inimeste igapäevaselt kokku puutuda olemas juba praegu.

Ka meie eelistame olukorda, kus nõustamiskeskus ei oleks lasteasutuste läheduses. Kahjuks ei ole linnas võimalik täiesti vältida seda, et keskuse lähedale jääb lasteasutus. Seega tuleb leida parim võimalik lahendus ning läbi mõelda turvalisust suurendavad meetmed.

6. Miks ei tehta nõustamiskeskust linna äärde tühermaale või kohta, kus narkomaanid ei häiri elanikke?

Narkootikume süstivad inimesed ei kasuta kohti, mis on neist kaugel või mida nad kardavad. Näide sellest, kuidas Põhja-Tallinna kahjude vähendamise keskus asus ajutiselt Niine tänaval linnaosavalitsuse ruumides, on tõestus, et selline koht jääb süstija poolt kasutamata. Sellisel juhul aga ei täida keskus enda eesmärki – me raiskame raha ja aega, aga olukord halveneb.

Narkootikume süstivad inimesed ei ela ning ei viibi tühermaal, seeläbi jääks keskus, mis sinna rajatakse, klientidest tühjaks. Ükski narkootikumide tarvitaja  ei hakka ühe süstla pärast võtma ette reisi linnast kaugele tühermaale. Selliselt lähenedes jääme me ilma võimalusest luua abivajajaga usalduslik suhe ning suunata tema käitumist. Süstlad aga jäävad tänavatele ning HIV levib.

7. Miks ei saa kahjude vähendamise keskus olla Paldiski mnt-l, seal, kus praegu pakutakse asendusravi?

Pelgulinnas elab süstijaid vähem kui Koplis, Pelgurannas, Karjamaal või Sitsis. Kuna narkootikume süstivad inimesed elavad ning viibivad päevas enamuse ajast just Põhja-Tallinna lõpuosas, on mõistlik keskus teha just sinna, kus nad juba on.

Asendusravi patsiendid on rohkem motiveeritud oma elu muutma ning on valmis tulema teenusele ka piirkonda, mis on nende elukohast kaugemal.

Oluline on arvestada ka sellega, et mida suurem on keskus ning mida rohkem seda külastab inimesi, seda rohkem mõjutab see kohalike igapäevaelu. Näiteks tekitab inimeste tihe liikumine müra. Erinevate teenuste mõistlik hajutamine piirkondade vahel aitab vältida seda, et tekivad liiga suured keskused, mis ei tule toime kõikide klientidega. Ühtlasi ei pea üks piirkond taluma kogu koormust.

See on aga omakorda põhjus, miks Tallinnasse tuleks luua veel vähemalt 3–4 kahjude vähendamise keskust. Rohkem väikseid keskuseid erinevates linnaosades, kus töötajatel on piisavalt aega abivajajaga tegelemiseks, on Tallinna jaoks parim lahendus.

8. Kui keskus Sitsis avatakse, kas siis hakkavad kõik Tallinna narkomaanid seal käima?

Tallinnas on juba olemas kaks kahjude vähendamise keskust, mida kasutavad kliendid üle Tallinna. Lisaks toimub üle linna väljatöö ning planeeritud on avada keskused Lasnamäel.

Meil ei ole põhjust arvata, et nt Lasnamäe inimesed, kes on harjunud juba ühes ning neile lähemal olevas keskuses käima, muudaks enda käitumisharjumust ning keskuse valikut. Sitsi tänava keskust kasutaks eelkõige Põhja-Tallinna abivajajad.

Enamik süstijatest saab puhtad süstlad väljatöö käigus ning igapäevaselt keskuses ei käi. Keskusesse tullakse nõustamise ja muu abi järgi ning muuseas vahetatakse ka süstlaid (mida Sitsi 28 nõustamiskeskuses vähemalt esialgu ei pakutaks).

Sitsi keskuses käiks päevas kuni 25 inimest.

9. Mis on kahjude vähendamise keskus ja miks seda üldse vaja on?

Kahjude vähendamise keskus pakub mitmeid eri tegevusi, mis on suunatud narkootikumide tarvitamisega kaasnevate riskide vähendamisele.

Üheks tegevuseks on süstalde ja kondoomide tasuta kättesaadavaks tegemine, kuid mitte ainult. Teenuse osadeks on ka teabe levitamine, üledooside ennetamine, nõustamine riskikäitumise vähendamiseks ning motiveerimine narkootikumide tarvitamisest loobuma, sh ravivõimaluste tutvustamine ning ravile suunamine.

Kahjude vähendamise keskuse peamine eesmärk on vähendada vere kaudu levivate nakkushaiguste levikut. 2016. a seisuga on Eestis registreeritud 9492 HIV-positiivset inimest. Neist 229 nakatus 2016. aastal.

HIV-i levimus on  narkootikume süstivate inimeste seas väga kõrge: 58 protsendil neist on diagnoositud HIV, 90 protsenti neist on nakatunud C-hepatiiti.

Kui varem levis HIV peamiselt süstimise teel, siis nüüd (sh tänu kahjude vähendamise keskuse teenustele, nagu nõustamine ja süstlavahetus) on olukord muutunud: 60 protsenti HIV-st levib seksuaalselt ning 40 protsenti süstimise teel. See tähendab, et kui HIV süstijate seas levib, paneb see ohtu ka üldelanikkonna.

Haigustega kaasnev ravikulu riigile on suur. Ainuüksi HIV ravi läheb riigile maksma üle 10 miljoni euro aastas. Sellele lisanduvad teiste kaasuvate haiguste ravikulud, sotsiaalabi ning muud teenused. Kõik need kulud me peame maksma oma taskust, sest igal inimesel on põhiseaduslik õigus ravile.

Kahjude vähendamise teenused aitavad meil erinevaid narkomaaniaga seotud kulusid oluliselt vähendada. Näiteks Austraalias läbiviidud uuringud näitasid, et iga kahjude vähendamisse investeeritud dollar aitas kokku hoida 21 dollarit, mis oleksid kulunud tagajärgedega tegelemiseks, kui teenuseid ei oleks.

Samuti näitavad rahvusvahelised uuringud (99 linnas läbiviidud analüüs), et linnades, kus pakutakse süstlavahetusteenuseid väheneb HIV-i nakatumine 19 protsendi võrra aastas. Samas kui linnades, kus teenust ei ole, tõuseb see 8 protsenti aastas.

10. Kas kahjude vähendamise keskus suurendab kuritegevust?

Teiste riikide praktikas ei ole näiteid selle kohta, et kahjude vähendamise keskus suurendaks väär- või kuritegude arvu piirkonnas. Samuti ei ole Tallinnas kahe kahjude vähendamise keskuse tegevus narkosüütegude arvu suurendanud. Keldrimäe asumis registreeriti 2014. a 120, 2015. a 145 ning 2016. a 90 kuritegu. Veerenni asumis 2014. a 141, 2015. a 151 ning 2016. a 78 kuritegu.

Kvaliteetse teenuse osutamisega on võimalik süütegude arvu isegi vähendada. Seda inimeste arvel, kes pöörduvad tänu keskusele ravile.

Tervise Arengu Instituudi eesmärgiks on terviseriskide ja ohtude vähendamine, mitte nende suurendamine või soodustamine. Kontrollides läbi võimalikult palju teaduspõhiseid allikaid ning rahastades seda teenust juba aastaid, on meil kindel teadmine, et sellised ohud keskuse rajamisel ning kvaliteetselt teenuse osutamisel ei realiseeru.

Kahjude vähendamise keskus, sh süstlavahetus, ei suurenda ega soodusta süstimist, sest:

  • seal on personal, kes oskab tarvitajatega rääkida ning suunata neid vähem süstima või sellest loobumist
  • kvaliteetse teenuse osutamisega väheneb kasutatud süstalde arv tänavatel, kuna tekib koht, kuhu neid viia
  • ebaadekvaatses olekus inimesi ei teki juurde, kuna keskus ei tegele narkootikumide müümise või vahendamisega.

11. Kas laste ja eakate inimeste turvalisus satub kahjude vähendamise keskuse tõttu ohtu?

Tartu Ülikooli läbi viidud hälbiva käitumise uuringust ilmneb, et 7.–9. klassi lapsed on 2014. aastal kõige rohkem langenud koolikiusamise ohvriks (22%), millele järgnevad vargus (21,7%), kallaletung (7,3%) ja röövimine (2,5%). Vastavalt antud uuringule oli 12,7% kallaletungijatest ja 28,9% röövimise sooritajatest alkoholijoobes, narkootikumide mõju all oli 3,6% kallaletungijatest ja 10,6% röövijatest.

Seeläbi on palju suurem tõenäosus, et laps kannatab koolikiusamise all kui satub kalletungi või röövimise ohvriks. Samuti on kalletungi või röövimise puhul kaks korda suurem tõenäosus, et seda teeb alkoholijoobes kui narkojoobes isik.

Küll aga on tõsi, et inimesed võivad olla häiritud, nähes ebatavalises olekus või väljanägemisega inimest. Selline oht on aga ka ilma kahjude vähendamise keskuseta olemas – süstivaid narkomaane on Tallinnas hinnanguliselt kuni 6000 ning nendega kokkupuutumist ei ole võimalik välistada.

Turvalisuse suurendamiseks rakendatakse kõiki turvameetmeid:

  • paigaldatakse turvakaamerad
  • palgatakse turvafirma ja tehakse tihedat koostööd politseiga
  • panustatakse valgustuse ja haljastuse parendamisse
  • keskuse töötajad kontrollivad piirkonna puhtust igapäevaselt enne ja peale tööpäeva algust, vajadusel jooksvalt.

Inimeste turvalisus piirkonnas, kuhu keskus rajatakse, ei tohi kannatada.

12. Mis kahjude vähendamise keskuse loomisel minu piirkonnas paremaks muutub?

Kahjude vähendamise keskustes käivad narkootikumide tarvitajad on viis korda rohkem nõus vastu võtma abi ning minema ravile kui need, kes kahjude vähendamise keskusi ei kasuta. Seega aitavad need keskused narkoprobleemi nii piirkonnas kui ka ühiskonnas tervikuna leevendada.

Süstlavahetus on efektiivne meede HIV-i nakatumise vähendamisel. Rahvusvahelised uuringud toovad välja (99 linnas läbiviidud analüüs), et linnades, kus pakutakse süstlavahetusteenuseid, väheneb HIV-i nakatumine 19 protsendi võrra aastas. Samas kui linnades, kus teenust ei ole, tõuseb see 8 protsenti aastas.

Tänu kahjude vähendamise teenusele koristame aastas Tallinna tänavatelt ligi 600 000 kasutatud süstalt. Suurendades keskuste arvu, suudame koristada ära ka need süstlad, mis täna veel tänavatele jäävad.

13. Miks ei osutata kahjude vähendamise keskuse teenuseid ainult väljatööna ja/või mobiilselt (buss)?

Kahjude vähendamise teenuse osutamise võimalusi on mitmeid. Seda on võimalik teha fikseeritud asukohaga kahjude vähendamise keskuse baasil (mida elanikkonna seas tuntakse kui süstlavahetuspunkti) või väljatööna, tarbijalt-tarbijale jne. Siinkohal on oluline, et ühtegi neist teenustest ei ole võimalik teisega asendada.

Näiteks ei ole võimalik väljatööl teha nakkushaiguste kiirtestimist, kuna keskkond ei ole piisavalt steriilne ega pole võimalik läbi viia nõustamist või info jagamist, kuna ootamas on juba teised kliendid jne. Erinevaid kahjude vähendamise teenuse vorme peab pakkuma samaaegselt, sest eri viisidega jõutakse erineva sihtgrupini ning jõutakse rohkemate teenuse vajajateni.
Süstlavahetus väljatöö vormis on Tallinnas olemas ning selle osutamist jätkatakse keskuse rajamisele lisaks.

Mobiilse teenuse käivitamine on võetud 2018. aasta plaani. See tähendab eriotstarbelise bussi kasutuselevõttu, mida saab kasutada mobiilse keskusena ning ümber paigutada vastavalt vajadusele.

Väljatööd osutab Tallinnas kolm keskust. 2016. aastal saadi väljatöö raames kontakti narkootikumide tarvitajatega kokku 5864 korral. Uusi kliente lisandus teenusele 74 ning korduvaid kliente oli aasta jooksul kokku 780. Välja jagati kokku 198 423 süstalt, millest toodi tagasi 146 970 süstalt.

14. Kas korterite hinnad langevad pärast seda, kui naabriks kolib kahjude vähendamise keskus?

Uurisime kahjude vähendamise keskuse mõju kinnisvara hinnale läbi erinevate allikate, sh teadusartiklite ja muu maailma näidete ja praktika. Meil ei õnnestunud leida ühtegi teaduspõhist näidet, mis kinnitaks nõustamiskeskuse või kahjude vähendamise keskuse, sh süstlavahetuse mõju kinnisvara hindadele.

Oleme küsinud kinnisvarahindaja hinnangut ning saanud vastuseks, et üldjuhul üksikobjektid (sh konkreetselt ka süstlavahetus) piirkonna turuväärtust ei mõjuta, kuna määravamaks on piirkonna miljöö tervikuna (rohelus, ligipääs teenustele, konkreetne kinnisvara ise, planeeritud arendused jne).

Kesklinnas, Lastekodu 6 aadressil asub samuti kahjude vähendamise keskus ning selle ümbruses pole märgata hindade langemist võrreldes teiste majadega sellel tänaval. Võib mõjuda ebausutavana, aga mitmed Lastekodu 6 majas korterit üürivad inimesed ei teadnud keskusest mitu kuud, kuni lugesid sellest ajalehes seoses Sitsi tänava vaidlusega.

15. Mis raha on seotud kahjude vähendamise keskusega ning kust see tuleb?

Tegemist on riigieelarves olevate vahenditega. Euroopa Liidu raha ega muud välisvahendid teenuste osutamisega seotud ei ole.

2016. aastal eraldas Tervise Arengu Instituut kogu Tallinna kahjude vähendamise teenuste, sh süstlavahetuse läbiviimiseks 419 770,07 eurot. See summa ei ole kaugeltki võrdväärne selle rahaga, mida riik iga aasta maksab seoses narkootikumide tarvitajate tekitatud kahjuga.

Tervise Arengu Instituudi töötajad või nende palgad ei ole seotud sellega, kas kahjude vähendamise keskusi rajatakse või mitte. Arvestades, kui keeruline on teenuse loomine ning töös hoidmine, oleks palju lihtsam antud teenuseid Eestis mitte osutada. Põhjus, miks Tervise Arengu Instituut seda aga teeb, on kogu Eesti elanike parem tervis ja turvalisus.

16. Kas narkomaanidel ei ole ükskõik, millise süstlaga süstida?

Kui narkomaanil on valikus kaks süstalt, millest üks on puhas ning teine kasutatud, siis ta valib puhta süstla. Vastupidiselt levinud arvamusele on narkomaan oma tervise pärast mures, samuti ravivad nad ennast üldjuhul vastavalt arsti ettekirjutusele.

Narkomaan on lõksu jäänud inimene, kes ei oska või julge oma käitumist muuta. Kui suhtuda temasse inimlikult, kuulata teda ning suunata muutustele, oskab ta enda eest hoolt kanda.

Eesti on täna jätkuvalt Euroopa Liidu häbiplekk uute HIV-juhtude kõrge arvu tõttu. Tänu süstlavahetusele oleme me suutnud HIV-i leviku mõnevõrra pidurdada, kuid probleem on jätkuvalt. Jagades puhtaid süstlaid, vähendame üldist nakatumise riski.

17. Miks ei sobi selline variant, et narkomaan eraldatakse „normaalsetest“ inimestest? Nii on vähem probleeme kõigil: „pole inimesi, pole probleeme“?

Narkootikumide tarvitajad, kes panevad toime kuriteo tingimustel, mille eest on ettenähtud vanglakaristus, selle ka saavad.

On kindlaks tehtud, et vanglakaristusel on inimese käitumise paranemisele väike mõju. Vangla on sõltlaste jaoks suletud ring. Mõni narkomaan võib veeta pool elu vanglas ja oma käitumist mitte muuta.

Vangla ei aita ravida sõltuvust või korda saada (sotsiaal)probleeme, mistõttu pole vangla narkootikumide vastases võitluses efektiivne meede – seda nii maailmas kui ka Eesti praktikas. Teenused, nagu ravi ja kahjude vähendamine, on palju tõhusamad.

Maailm on täna võtnud selge suuna sellele, et võimalusel tuleb vangistus asendada raviga, et eemaldada põhjus, miks inimene kuritegusid toime paneb – sõltuvus.

18. Kas narkomaani turvalisus on olulisem kui kohaliku elaniku turvalisus?

Me ei tohi kaaluda inimeste elu väärtust. Kui narkomaanile teenuse osutamine oleks riskantne ning elanike turvalisust ohustav, ei oleks teenus terves maailmas nii laia rakendust leidnud. 

Näiteks Šveitsis, Taanis ning mitmes teises riigis on kogukonnad ise nõudnud riigilt või omavalitsuselt keskuste avamist, et vähendada narkootikumide tarvitamist tänavatel ning seeläbi tõsta elanike turvalisust.

Turvalisuse soodustamiseks paigutatakse piirkonda rohkem kaameraid, ala kontrollitakse füüsilise valvega (turvafirmad) ning regulaarselt suheldakse politseiga piirkonnas aset leidvate sündmuste osas. Nende meetmete läbi väheneb piirkonnas anonüümsus ning risk, et narkomaan võib midagi halba korda saata. Ka ei taha diilerid sattuda valvekaamera või turvafirma valvsa pilgu alla.

19. Kas narkomaanid on ise oma hädades süüdi?

Narkomaania põhjused tulenevad sageli lapse- ja noorukieast ning narkomaaniks saamine ei ole inimeste teadlik valik. Keegi ei vali sellist „karjääri“. Kas teie tahaksite olla teiste poolt vihatud, ärapõlatud ning halvustatud?

Narkomaania on sageli seotud vanemate tähelepanu puudumisega, hooletusse jätmisega, vaesuse, laste väärkohtlemisega, keeruliste peresuhetega, puudulike elusoskustega, halbade sõpradega jne. Noorukieas ja lapsepõlves on meie otsused sageli seotud sõprade mõjuga ja lastel puudub tagajärgedest arusaam.

Narkomaanid on inimesed, kelle probleeme me ei märganud piisavalt varakult ning kellele me ei olnud õigel ajal toeks.

20. Kas on tõsi, et narkomaanid spetsiaalselt nakatuvad HIV-i, et saada töövõimetuspensioni?

Keegi ei soovi endale eluaegset ja rasket haigust selleks, et saada väikest toetusraha kuus. Töövõimetuse kehtiv päevamäär on 11,82 eurot päev ehk keskmiselt 354,6 eurot kuu. Kui inimene süstib igapäevaselt fentanüüli, siis sellest summast ei piisa narkootikumide ostmiseks, rääkimata sellest, et jaguks raha ka toidule ja eluasemele.

Uus töövõimesüsteem välistab võimaluse, et inimene tahtlikult halvendab oma terviseseisundit (nt ei võta arsti poolt määratud ravimeid) ning jätkuvalt saab nn töövõimetuspensioni.

21. Kas kõik narkomaanid on venelased?

Ei ole. Tallinnas 2013. aastal tehtud uuringu alusel võime väita, et 17 protsenti narkootikume süstivatest inimestest olid eestlased. Aastate jooksul on eestikeelsetele narkootikumide süstijate osakaal tõusnud.

22. Kas on mõtet raha kulutada, kuna narkomaaniat nagunii ei saa välja ravida?

Narkosõltuvust on keeruline ravida, aga mitte võimatu. Füüsiliselt on iga inimene võimeline sõltuvusest üle saama. Raskem on leida psühholoogilist tuge ning lahendada sotsiaalsed probleemid, kuid ka see on võimalik. Inimesele tuleb anda alati võimalus enda ravimiseks, kui ta seda soovib. Tänu ravile on mitmed sõltlased saanud oma haiguse kontrolli alla ja alustanud jälle töö- ning pereelu või jätkanud pooleliolevat haridusteed. 

Allikad:

  • Broadhead RS, van Hulst Y, Heckathorn DD. The impact of a needle exchange’s closure. Public Health Rep. 1999;114:439–447.
  • Doherty MC, Garfein RS, Vlahov D, et al. Discarded needles do not increase soon after the opening of a needle exchange program. Am J Epidemiol. 1997;145:730–737.
  • Dolan, K. MacDonald, M., Silins, E. & Topp, L. 2005. Needle and syringe programs: A review of the evidence. Canberra: Australian Government Department of Health and Ageing.
  • Guide to developing and Managing Syringe Access Programs, Harm reduction coalition, 2010.
  • Effectiveness of sterile needle and stringe programming in reducing HIV/AIDS among injecting drug users, World Health Organization, 2004. http://www.who.int/hiv/pub/prev_care/en/effectivenesssterileneedle.pdf
  • Hagan H, McGough JP, Thiede H, Hopkins S, Duchin J, Alexander ER. Reduced injection frequency and increased entry and retention in drug treatment associated with needle-exchange participation in Seattle drug injectors. Journal of Substance Abuse Treatment. 2000;19, 247–252.
  • Institute of Medicine. Preventing HIV Infection Among Injecting Drug Users in High-Risk Countries. An Assessment of the Evidence. Washington, D.C.: National Academies Press; 2006.
  • Kwon J, Anderson J, Kerr C, Thein H, Zhang L, Iversen J, et al. Estimating the cost-effectiveness of needle-syringe programs in Australia. AIDS. 2012; 26(17), 2201–2210.
  • MacNeil J, Pauly B, 2010. Case study Impact: a case study examining the closure of a large urban fixed site needle exchange in Canada. Harm Reduction Journal, 7:11.
  • Marx MA, et al. Trends in crime and the introduction of a needle Exchange program. American Journal of Public Health. 2000; 90(12):1933–6.
  • Oliver KJ, Friedman SR, Maynard H, Magnuson L, Des Jarlais DC. Impact of a needle Exchange program on potentially infectious syringes in public places. J Acquir Immune Defic Syndr. 1992;5:534–535.
  • Palmateer N, Kimber J, Hickman M, Hutchinson S, Rhodes T, & Goldberg D. (2010). Evidence for the effectiveness of sterile injecting equipment provision in preventing hepatitis C and human immunodeficiency virus transmission among injecting drug users: A review of reviews. Addiction, 105(5); 844–859.
  • Toronto Dept of Public Works. Needle/syringes collected through the GTNOTS campaign. In: Lurie P, Reingold AL, Bowser B, eds. The Public Health Impact of Needle Exchange Programs in the United States and Abroad. Vol. 1. San Francisco: Institute for Public Health Studies, University of California at San Francisco; 1993:39.