Inimkaubandus alaealistega käsikäes sotsiaalmeediaga
Artiklis tutvustatakse uuringut, mis avab alaealiste vastu toime pandud ja avastatud inimkaubanduse kuritegude dünaamikat Eestis. Uuring tugineb Harju maakohtu ja Tartu maakohtu kinniste kohtutoimikute andmetele, käsitledes juhtumeid aastail 2015–2021.
Kelly Reisbich, BA
KOKKUVÕTE
Sageli kujutatakse ette, et inimkaubandus on inimese sõidutamine ühest riigist teise ja selle käigus tema ekspluateerimine välisriigis. Inimkaubanduse kuriteod on keerulised ja koosnevad sageli mitmest osateost, mida esmapilgul ehk ei osatagi inimkaubandusega seostada. See ei ole tänapäeval ainult rahvusvahelise mõõtmega ekspluateerimine, vaid kuritegusid pannakse toime ka oma riigis avalikes kohtades ja internetis üsna varjatult. Tihti ei osata selliseid inimkaubanduse kuritegusid ära tunda, sest neid saab toime panna ohvriga isegi silmast silma kohtumata. Suur osa neist juhtumitest toimub alaealistega ja on seotud seksuaalse ekspluateerimisega.
Sotsiaalmeedial ja internetil on nüüdismaailmas alaealiste inimkaubanduses väga suur roll. Näiteks lapse seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegudest erinevalt nähtus kohtutoimikute andmete analüüsil põhineva uuringu andmetest, et inimkaubanduse kuritegude toimepanijad on enamasti ohvritele võõrad, nendega tutvutakse sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeediat kasutataksegi peamise vahendina, et potentsiaalseid ohvreid leida, oluline osa nendest kuritegudest toimub internetis. Toimepanijad on väga osavad valima haavatavaid noori ja manipuleerivad nendega nõnda, et ohvrid sageli isegi ei mõista kuriteoohvriks sattumist.
MÄRKSÕNAD
Inimkaubandus, seksuaalne ekspluateerimine, alaealised, seksuaalvägivald
Iga laps väärib turvalist ja väärkohtlemisevaba elu. Laste vastu suunatud inimkaubanduse kuriteod ei lase neil veeta lapse- või noorpõlve turvaliselt ega inimväärikalt ja mõjutavad tugevalt edasist eluteed. Inimkaubanduse tagajärjed võivad olla väga tõsised alates füüsilistest ja psüühilistest traumadest ning lõpetades isegi surmaga.
Tõenäoliselt ei leidu riiki, mis oleks inimkaubandusest puutumata. Inimkaubandusel on eri vorme, näiteks inimkaubandus seksuaalseks või tööalaseks ärakasutamiseks, sunnitööks, kuriteole sundimiseks või sunniviisiliseks kerjamiseks. Sageli kasutataksegi ära just kõige haavatavamaid, näiteks lapsi.
UNODCi (2020) raporti kohaselt on 72% tüdrukute ja 23% poiste vastu toime pandud inimkaubanduse kuritegudest olnud seotud seksuaalse ekspluateerimisega. Eestis on ligikaudu pool kõigist inimkaubandusega seotud kuritegudest seksuaalse sisuga. Alaealiste ärakasutamine inimkaubanduses moodustas 2018. aastal statistika järgi 61% kõigist Eestis registreeritud inimkaubandusega seotud kuritegudest (Leps 2019).
Iga laps väärib turvalist ja väärkohtlemisevaba elu.
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgiga hõlmab inimese panemist olukorda, kus ta on sunnitud tegelema prostitutsiooniga, aga ka noorema kui 18-aastase isiku mõjutamist, et ta alustaks või jätkaks tegelemist prostitutsiooniga või astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses. (Läänemere Nõukogu … 2019)
Arvestades, kui suur osa inimkaubanduse kuritegudest pannakse toime alaealiste vastu, on oluline teada, kuidas alaealisi seksuaalselt ekspluateeritakse, kuidas toimepanijad ohvreid leiavad ning millised lapsed ja noored on enim ohustatud. Tegin sel aastal uuringu[1], mis avab alaealiste vastu toime pandud ja avastatud inimkaubanduse kuritegude dünaamikat Eestis. Uuring tugineb Harju maakohtu ja Tartu maakohtu kinniste kohtutoimikute andmetele, käsitledes juhtumeid aastail 2015–2021. Analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil seitsme kohtutoimiku andmeid, mis koosnesid erinevatest tõenditest, sh sotsiaalmeediavestluste väljavõtted, fotod; ülekuulamise ja läbiotsimiste protokollid, spetsialistide arvamused jms. Tutvusin toimikutega järelevalve all kohtumaja kantseleis, olles eelnevalt taotlenud maakohtu loa.
Sotsiaalmeedia roll
Sotsiaalmeedial ja internetil on laste seksuaalsel ekspluateerimisel suur osa. Sotsiaalmeedia kanalid, näiteks Facebook, Instagram, rate.ee, soov.ee, Whatsapp ja Snapchat on olnud mittekontaktsete kuritegude toimepanemise kohad, neid on kasutatud ka näiteks laste värbamiseks inimkaubandusse ja nendega kontakti otsimiseks enne kontaktset kuritegu. Kuriteole eelnesid toimepanija ühendusevõtmine ohvriga sotsiaalmeedias ning usalduse võitmine ja meelitamine. Ohvreid värvati n-ö abistamise ettekäändel, näiteks pakkudes tulusat raha teenimise võimalust või teeseldes romantilisi või sõprussuheteid. Kõige sagedamini manipuleeriti ohvriga kontakti saavutades lapsi endast alasti või seksuaalse sisuga pilte ja videoid saatma.
Ohvreid valides olid kurjategijad vaadanud laste sotsiaalmeediaprofiile. Lapsi, kelle sotsiaalmeediaprofiilil oli palju infot või pilte, pidasid toimepanijad vastuvõtlikumaks võõrastega suhtlema ja sõnumitele vastama. Sotsiaalmeedia teeb toimepanijatele ohvritele lähenemise eriti lihtsaks, näiteks kasutatakse Facebooki algoritmi, mis soovitab kasutajatele inimesi, keda nad võiksid tunda. Sellised soovitused põhinevad peamiselt varasematel Facebooki-otsingutel ja ühiste tuttavate olemasolul.
Alaealised olid suhtlusele vastuvõtlikumad, kui alustati tavapärasest vestlusest ja vestluspartner tundis huvi nende igapäevaste tegemiste vastu. Kui toimepanijad alustasid vestlust kohe seksuaalse alatooniga, siis noored neile ei vastanud või ütlesid, et suhtlus ei ole oodatud või seda peeti rumalaks naljaks. Sellest õppisid aga toimepanijad üsna kiiresti, et suhtluse alustamine tavapärastel teemadel on kontakti saavutamiseks tunduvalt tõhusam.
Alaealised olid suhtlusele vastuvõtlikumad, kui alustati tavapärasest vestlusest ja vestluspartner tundis huvi nende igapäevaste tegemiste vastu.
Igal kuriteo toimepanijal, keda uuringus vaadeldi, oli rohkem kui kolm ohvrit, mõnel lausa üle kümne. Sotsiaalmeedia võimaldab kurjategijal suhelda korraga mitme ohvriga ja ehitada üles näiliselt usalduslik suhe erilise vaevata ning üllatavalt kiiresti. Inimkaubanduse kuriteod alaealiste vastu olid kõik seotud seksuaalse ekspluateerimisega. Need hõlmasid näiteks raha pakkumist seksuaalvahekorra ja erootilise sisuga piltide ning videote eest, kuid ka ähvardust avalikustada saadetud seksuaalse sisuga pildid ja videod, kui ohver edasisi käske ei täida.
Seksuaalkuriteod, mida alaealiste vastu koos inimkaubanduse kuritegudega toime pandi, olid näiteks lapseealise seksuaalne ahvatlemine, vägistamine ja kehaline väärkohtlemine. Igal kurjategijal oli mitu ohvrit ja üldiselt viis ühe ohvri vastu toime pandud kuriteo avastamine selleni, et kriminaalmenetluse käigus avastati ka teisi ohvreid. See näitab, et ühelt poolt on tegu peitkuriteoga, mille avastamine on keeruline, teiselt poolt saavad toimepanijad sageli kaua ja karistamatult tegutseda, enne kui nad politsei huviorbiiti jõuavad.
Ohvri ja toimepanija suhted
Kuriteo toimepanija oli ohvrile eranditult võõras inimene, kellega iga valimis olnud juhtumi korral tutvuti sotsiaalmeedia vahendusel. Tutvuse algatas toimepanija näiliselt sõpruse või romantilise suhte sooviga. Üks kord kasutas kurjategija soov.ee keskkonda, et noortele tüdrukutele väidetavalt tööd pakkuda. Kuriteo toimepanemiseks manipuleeriti ohvritega erinevalt. Näiteks oli ühel juhul kuriteo toimepanija ohvritega ise „suhtes“ ja andis neile seksuaalvahekorra eest raha, kuid justkui „heast tahtest“. Selle eesmärk aga oli tekitada ohvrites tunne, et see on raha teenimise kerge viis. Hiljem sai samast mehest alaealiste tüdrukute kupeldaja ehk prostitutsioonis vahendaja.
Palju ohvreid avastati nende eakaaslaste abiga, kes julgesid vanematele rääkida, et keegi neid sotsiaalmeedias tülitab ja veidralt käitub.
Kõige tavapärasem oli kuriteo toimepanija ja ohvri suhetes see, et seni, kuni ohver täitis nõudmisi, oli läbisaamine hea. Aga kohe, kui ohver keeldus nõudmiste täitmisest või hakkas eemalduma, algas leebemal juhul meelitamine ja nii-öelda äraostmine, hiljem juba ähvardamine ning väga intensiivne manipuleerimine, näiteks lubati avalikustada varem saadetud paljastavad pildid.
Ohvrite taust
Juhtumites, mida töös analüüsisin, olid ohvrid 11–16-aastased poisid ja tüdrukud ning ühel juhul ka kolmeaastane tüdruk, kellest kuriteo toimepanija palus tema vanemal õel alasti pilte saata. Ohvreid oli kuriteo ühe toimepanija kohta iga juhtumi korral vähemalt kolm ja oli ka juhtumeid, et ühel toimepanijal oli kümneid ohvreid. Ühel toimepanijal olid üldjuhul kõik ohvrid samast soost ehk kõik ohvrid olid tüdrukud või kõik olid poisid.
Inimkaubanduse ohvrite seas oli nii tavakoolide õpilasi kui ka lapsi, kes õppisid erikoolides ja elasid õpilaskodudes. Mõnel lapsel oli vaimse tervise probleeme, näiteks depressiooni, vaimne alaareng või käitumisraskused. Paljudel ohvriks langenud lastel oli koolis probleeme halbade hinnete ja põhjuseta puudumiste pärast. Sageli ei olnud nende laste vanematel ülevaadet, kus ja kellega laps aega veedab ning kellega internetis suhtleb. Lapsevanemad olid pikad päevad tööl, tegid ületunde, töötasid vahetustega või kasvatasid mitut last üksikvanemana. Valdavalt olid ohvrid pärit perekondadest, kus olid ka probleemid alkoholi liigtarvitamisega ning laste ja vanemate suhted halvad.
Kriminaalmenetluste käigus kogutud andmetest nähtus, et lapsed, kellel olid vanematega usalduslikud suhted, rääkisid ise vanematele, kui keegi nendega sotsiaalmeedias ühendust võttis või seksuaalse sisuga sõnumeid või pilte saatis. Palju ohvreid avastati nende eakaaslaste abiga, kes julgesid vanematele rääkida, et keegi neid sotsiaalmeedias tülitab ja veidralt käitub. Tänu nendele lastele avastati ka teisi, kes olid sama kurjategija ohvriks langenud. Siiski oli ka ohvreid, kellel kohta ei selgunud vähemalt olemasolevate andmete põhjal, et oleks esinenud erilist haavatavust või riskitegureid. Seega, kuigi üldiselt valisidki toimepanijad ohvreid just haavatavuse alusel, ei pruugi see iga kord nii olla. Usalduslikud ja head suhted vanematega suurendavad võimalust kuritegu ära hoida, sest lapsed julgevad rääkida, kui mõni võõras nendega ühendust võtab.
Järeldused ja kokkuvõte
Sotsiaalmeedia levikuga on muutnud inimkaubanduse kuritegude toimepanijate jaoks ohvrite leidmise ja nendega kontakti võtmine hõlpsamaks kui iial varem. Alaealise vastu suunatud inimkaubanduse kuritegude toimepanijad ei ole algajad kurjategijad, vaid sageli on nad enne vahelejäämist toime pannud arvukalt erinevaid seksuaalkuritegusid paljude ohvrite vastu. Toimepanijad ei ole osavad ainult sobivaid ohvreid valima, vaid ka nendega nii manipuleerima, et vahelejäämise tõenäosus oleks võimalikult väike: kannatanud ei saa sageli arugi, et on inimkaubanduse või muu kuriteo ohvrid.
Inimkaubanduse ohte sotsiaalmeedias tuleks käsitleda ka haridusasutustes, sest paljudel lastel ja noortel puudub turvaline kodukeskkond ja usalduslikud suhted vanematega.
Uurimusest ilmnes, et lapsed, kellel olid vanematega usalduslikud suhted, julgesid neile rääkida, kui keegi sotsiaalmeedias ebasobivalt ühendust võttis. Nad ei allunud manipuleerimisele ja palusid võõral ennast rahule jätta. Haavatavamad aga olid lapsed, kellel polnud vanematega häid suhteid, kodus oli probleeme näiteks alkoholi liigtarvitamisega või vanematel ei olnud tiheda töögraafiku tõttu aega laste tegemistel silma piisavalt peal hoida.
Seda küsimust tuleks käsitleda ka haridusasutustes, sest suur osa töös analüüsitud juhtumite ohvritest olid pärit kodudest, kus puudus turvaline keskkond ja usalduslikud suhted vanematega. See annab võimaluse lastele, kellega kodus niisugustest ohtudest ei räägita, olla teadlikum ja ennast kaitsta.
Tähtis on, et lastel oleks turvaline keskkond oma seksuaalsuse avastamiseks, mistõttu võiks seda küsimust käsitleda lastega professionaalselt. See annab lastele aimu tervislikest suhetest. Lastega töötavatele spetsialistidele tuleks tagada väljaõpe, et nad oleksid kursis alaealiste ohvriks sattumise riskiteguritega ja inimkaubanduse kurjategijate töömeetoditega, oleksid pädevad tegema ennetustööd ning märkama abivajajaid.
Edasised uuringud võiksid käsitleda, kuidas ära hoida seksuaalse ekspluateerimise kuritegusid haridus- ja huviasutustes ennetustööd tehes ning suurendades laste teadlikkust inimkaubandusest, seksuaalsest ekspluateerimisest ja ohvriks sattumise riskiteguritest. Lisaks võiks uurida alaealiste vastu toime pandud inimkaubanduskuritegusid kvantitatiivse uuringuga, et kindlaks teha ohvriks sattumise üldised riskitegurid, aga ka seda, mis osa on inimkaubanduse kuritegudes sotsiaalmeedial ja internetil ning millised on laste ja noorte teadmised inimkaubandusest.
[1] Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis juunis 2022 kaitstud bakalaureusetöö „Inimkaubandus alaealiste suhtes: kohtutoimikute analüüs“, juhendaja Simone Eelmaa.
Viidatud allikad
Leps, A. (2019). Inimkaubandus. Teoses: A. Ahven, K. C. Kruusmaa, A. Leps, S. Solodov, L. Surva, M. L. Sööt, K. Tamm, B. Tammiste, K. Tüllinen(toim.). Kuritegevus Eestis 2018 (37–38). Tallinn: Justiitsministeerium.
Läänemeremaade nõukogu inimkaubanduse vastane töörühm. (2019). Inimkaubanduse selgitav sõnastik.
United Nations Office on Drugs and Crime. (2020). Global Report on Trafficking in Persons 2020. United Nations publication. 9–86.