Uudised

Tagasi

Uudis

11. APRILL 2018

Ebavõrdsus tervises ja heaolus on Eesti maakondade vahel endiselt suur

Eestis on tervise ja heaolu vallas regionaalselt suured erinevused, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud maakondlikest ülevaadetest.
 
„Üldised trendid on sarnased mitmel pool Eestis: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine, ülekaaluliste ja rasvunud elanike osatähtsuse suurenemine,“ kommenteeris TAI vanempetsialist Maali Käbin. „Mõningaid edusamme on tehtud õnnetussurmade ning alla 65-aastaste elanike suremuse vähendamisel, kuid vigastussuremuse poolest oleme endiselt Euroopas esirinnas. Kõigis maakondades on erakordselt madal nende hulk, kes söövad piisavalt köögi- ja puuvilju.“

Maakondade vahel on Käbini sõnul väikese riigi kohta siiski võrdlemisi suur ebavõrdsus. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64% peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga ida-virumaalased (vaid 28,5%). Seksuaalsel teel levivad haiguseid (v.a HIV) diagnoositakse enim Pärnumaal, vähim Hiiumaal. Kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid on Võrumaal, kõige vähem Harjumaal. Suured on erinevused siseturvalisusega seotud teemade osas: kuritegevus, kuid ka vigastussurmad, sh tule- ja veeõnnetustes kannatanud. Turvatunne on kõrgeim saarte elanikel,  madalaim Ida-Virumaal ja Harjumaal. Kokku on ülevaadetes iga maakonna kohta välja toodud 50 erinevat indikaatorit.

Käbini sõnul on inimeste tervis ja heaolu tihedalt seotud maakonna üldise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga: milline on tööhõive ja võimalused sissetuleku teenimiseks, millised on osalusvõimalused, kas elukeskkonda tajutakse turvalisena, millised toetavad teenused on olemas ja kättesaadavad.
 
TAI koostas ülevaated eesmärgiga anda kohalike omavalitsuste otsusetegijatele ja elanikele lihtsas vormis ülevaade maakonna tervise ja heaolu näitajatest ning pakkuda alusmaterjali maakondade tervise- ja heaoluprofiilide koostamiseks. „Ülevaated ei ole mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks. Kuna inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, siis planeerimise abivahendina on tervikülevaade hädavajalik kõigile,“ selgitas Käbin. „Nii riigi tasandil kui ka selleks, et et kohalikud omavalitsused saaksid koostöös kogukondadega kujundada toetavamat elukeskkonda.“
 
Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaametilt, Sotsiaalministeeriumilt, Päästeametilt, Terviseametilt jt allikatest. Andmete kompaktseks ja lihtsaks koondamiseks on kasutatud instituudi Suurbritannia kolleegide poolt välja töötatud graafikumudelit.

Maakondade tervise ja heaolu ülevaadetega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel: http://www.terviseinfo.ee/maakonnatervis