Uudised

Tagasi

Uudis

03. OKTOOBER 2017

Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber keskendub võrgustikutööle ja valdkondadevahelisele koostööle

Sotsiaaltöötajad osalevad sageli eri valdkondade spetsialistidest koosnevates võrgustikes või multiprofessionaalsetes meeskondades. Ajakirja Sotsiaaltöö värske number (3/2017) toob lugejateni nii praktilisi kogemusi kui ka teoreetilisi käsitlusi, mis seda teemat puudutavad.

Artiklid võrgustiku- ja meeskonnatööst

  • Sotsiaaltöös on kõige tähtsam inimestega suhtlemine, koostöö ja info vahetamine, ütleb persooniloos Anija valla kauaaegne sotsiaaltöötaja Marianne Leis.
  • Tallinna Ülikooli doktorant Koidu Saia teaduskirjandusele toetudes ülevaate valdkondadevahelise ehk interprofessionaalse meeskonnatöö võtmeelementidest ning selle tulemuslikkust mõjutavatest teguritest.
  • Võrgustikutöö mõistet ja selle tausta avab Tartu Ülikooli külalisprofessor Hans van Ewijk uues rubriigis „Võlusõnad”.
  • Milliseid isikuandmeid võib sotsiaaltöös teiste asutustega jagada ning mida seejuures silmas pidada, selgitavad Maire Iro ja Raavo Palu Andmekaitse Inspektsioonist.

Ajakirjas on ka mitu artiklit võrgustikutöö praktilistest kogemustest:

  • Marge Arusoo kirjeldab Eesti Töötukassa koostööd omavalitsuste ja tööandjatega vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamisel;
  • Triin Raudsepp Sotsiaalkindlustusametist tutvustab võrgustikupõhist mudelit MARAC, mida saab kasutada lähisuhetevägivalla juhtumite korraldamiseks;
  • ajakirja tegevtoimetaja Laur Raudsoo uuris, kuidas on tehtud võrgustikutööd pagulaspere abistamiseks Padise vallas;
  • sotsiaaltöö magister Talvi Karbe analüüsib Tallinna Perekeskuse tööd abivajavatele peredele tugivõrgustiku loomisel ja taastamisel;
  • inimese toetamisest tema elu viimases järgus räägivad Tallinna Diakooniahaigla hospiitsiteenuse meeskonna liikmed Hanna-Stiina Heinmets, Jelena Leibur ja Anu Varep;
  • Tallinna Ülikooli doktorant Lianne Teder kirjeldab omavalitsuste raportite põhjal noorsootöös kasutatavaid võrgustikke.

Artiklid teistel teemadel

  • Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö lektor ja doktorant Kersti Kriisk analüüsis vabatahtlikult ühinevate kohalike omavalitsuste prioriteete sotsiaalvaldkonnas.
  • Helen Hein uuris oma magistritöös lastekaitsetöötajate tõlgendusi lapsevanemaks olemisest.
  • Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas annab ülevaate töövõimereformi esimestest tulemustest.
  • Marju Medar koos PAD projekti meeskonda kuulunud kaasuurijatega Tallinna Ülikoolist analüüsisid eri osapoolte kogemusi vaimse tervise probleemidega noorte töölerakendumisel.
  • Tartu Ülikooli lektor Dagmar Narusson tutvustab omanäolist uurimisprojekti, kus psüühikahäiretega inimeste elu varjutamise meetodil jälginud magistrandid said ettekujutuse nende kontaktidest kogukonna liikmetega.

Ajakirjast saab lugeda ka uuest aastast jõustuma kavandatud muudatustest asendushoolduse korralduses, mitmekesisuse ideest ja selle elluviimisest, sotsiaaltöö suundumustest Leedus ning Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi ettevõtmistest.